Statistikatöö nimetus: Materjalivoo arvepidamine

Statistikatöö kood: 10601

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Swen Peterson

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhtivstatistik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

swen.peterson@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9340

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

08/05/2018

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

08/05/2018

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Füüsilistes ühikutes materjalibilansi näitajad ja nende põhjal tuletatud materjalivoo näitajad

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eurostati loend materjali voo arvepidamises kasutatavatest materjalide nimistutest

Standardne väliskaubanduse klassifikaator (SITC Rev. 4)

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Kõik tegevusalad

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Biomass – biomass põllumajandusest, metsandusest, kalandusest, jahindusest ja muudest tegevustest.

Biomass põllumajandusest – hõlmab põllu- ja söödakultuuride saaki, loomasöödaks kasutatud põllukultuuride jääke ning kariloomade karjatamiseks kasutatud biomassi.

Emissioonid vette – heitveega looduslikesse veekogudesse juhitud saasteainete kogus.

Fossiilsed kütused – põlevkivi ja turvas.

Füüsiline eksport – kõik eksporditud tooted ümber arvutatuna nendes sisalduvateks peamisteks loodusressurssideks.

Füüsiline import – kõik imporditud tooted ümber arvutatuna nendes sisalduvateks peamisteks loodusressurssideks.

Hajuskasutus põllumajandusmaal – näidatakse põllumajandusettevõtetes kasutatud mineraalväetiste (N, K₂O ja P₂O₅), sõnniku, heitveepuhastite setete, komposti, taimekaitsevahendite preparaatide ja seemnete kogused.

Hajuskasutus teedel – näidatakse teede talviseks libedusetõrjeks kasutatud materjalide (sool, liiv, graniidipuru) koguste hinnanguid.

Heitmed ja jäätmed – hõlmab saasteainete õhuemissioone, heitveega looduslikesse veekogudesse juhitud saasteainete kogust ja prügilatesse ladestatud jäätmete kogust.

Kasutamata biomass – hõlmab hinnanguid kasutamata metsaraie- ja kalapüügimaterjali kohta.

Kasutamata kodumaine toore – materjalid, mida majandustegevuse käigus liigutati, kuid mida ei kasutatud tootmis- ega tarbimisprotsessis.

Kasutamata materjal kaevandamisest – hõlmab prügilasse ladestatud maavarade kaevandamise jäätmeid ja prügilasse ladestatud kive ja pinnast.

Materjalisisend – kogu materjal, mida kasutati kodumaises majanduses: kõik kodumaised loodusvarad ja kogu imporditud materjal.

Materjalisisendi tasakaalustavad materjalivood – arvestatud on kütuste põlemiseks ja inimeste ning kariloomade hingamiseks kulunud hapniku kogust.

Materjaliväljund – kõik tootmise ja tarbimise protsessis tekkinud heitmed ning jäätmed, aga ka eksporditud materjali kogus materjaliliikide ja nende ümbertöötlemise astmete järgi.

Materjaliväljundi tasakaalustavad materjalivood – hõlmab veeauru, mis vabaneb kütuste põlemise käigus, samuti inimeste ja kariloomade hingamise tagajärjel tekkinud süsihappegaasi (CO₂) ja veeauru kogust.

Materjalivoo arvestus – terviklik füüsilistes ühikutes koostatud arvepidamine, mis vaatleb kogu kodumaisesse majandusse sisenenud materjali kogust, materiaalsete varude füüsiliste koguste muutust majanduses ja materjaliväljundit keskkonda või teiste riikide majandusse.

Mittemetalsed mineraalid – tsemendi- ja keraamikasavi, tehnoloogiline ja keraamikaliiv, tehnoloogiline lubjakivi, järvelubi, meremuda, ehitusliiv, ehituskruus, ehituslubjakivi ja ehitusdolomiit, taaskasutatud kaevandatud pinnas ja kivid ning taaskasutatud põlevkivi aheraine.

Tasakaalustavad materjalivood – siia kuuluvad materjalid, mis ei ole iseenesest materjalivoo arvestuse osa, kuid on siiski olulised materjalibilansi tasakaalustamiseks.

Toodete hajuskaod – rehvide ja pidurite kulumine, teede erosiooni tagajärjel õhku paiskunud tahkete osakeste koguste hinnangud ning kütuste kadu transpordi ja hoiustamise käigus.

Toodete hajuskasutus – materjalid, mis nende kasutuse käigus hajutatakse keskkonda.

Õhuemissioonid – CO₂, CH₄, N₂O, NOₓ, HFCs, PFCs, SF₆, CO, lenduvad orgaanilised ühendid v.a metaan, SO₂, NH₃, raskmetallid, püsivad orgaanilised ühendid ja tahked osakesed.

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Materjalivoog

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Ei ole rakendatav

FREIM

Ei ole rakendatav

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

2000–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Tuhat tonni

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Ei ole rakendatav

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Ei avaldata

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Keskkond / Materjalivoo arvepidamine“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Ei ole rakendatav

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Ei kasutata

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Economy Wide Material Flow Accounts: Compilation Guidelines for reporting to the 2009 Eurostat questionnaire, Eurostat (2009)

http://ec.europa.eu/eurostat/documents/1798247/6191533/2013-EW-MFA-Guide-10Sep2013.pdf

Measuring material flows and resource productivity. Synthesis report, OECD

http://old.seri.at/documentupload/pdf/oecd_2008_material_flows_and_resource_productivity.pdf

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Kvaliteediaruanne koostatakse 2018. aastal.

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Keskkonnaministeerium

Siseministeerium

Säästva Eesti Instituut

kohaliku omavalitsuse asutused

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

MFA ressursitootlikkuse indikaator võimaldab kompleksselt hinnata konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ toodud ressursisäästu meetmete elluviimist.

Üle aasta andmete kogumine tekitab lüngad statistilises aegreas ning vähendab analüüsi usaldusväärsust. Aegridade analüüsiks on vaja terviklikku aegrida. Praegu on olemas andmed aastate 2000–2011 kohta.

Materjalivoo arvepidamine võimaldab hinnata majanduse sõltuvust ressursside kasutamisest ning seega ka majanduse paindlikkust ja arengupotentsiaali, osalt ka vajadusi ressursside kasutamise vähendamisele suunavate poliitikavalikute tegemiseks. Riigile on majanduse kohanemisvõime tõstmiseks kasulikum valida arengustrateegia, mis vähendab sõltuvust konkreetsete ressursside saadavusest, hinnast ja impordist.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Andmed on täielikud

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Andmed avaldatakse 720 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 720).

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Ei ole rakendatav

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Rahvusvaheliselt ühtne metoodika võimaldab andmeid riigiti võrrelda.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Materjalivoo arvepidamine on seotud väliskaubandus-, majandus-, rahvastiku-, keskkonna- ja põllumajandusstatistikaga.

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

Statistikatöö maksumus 24,5 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Ei ole rakendatav

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Maa-ametilt saadakse andmed maavarade kaevandamise kohta.

Keskkonnauuringute keskuselt saadakse F-gaaside andmed.

Keskkonnaagentuurilt saadakse andmed õhuemissioonide, kasvuhoonegaaside emissioonide, jahinduse, metsanduse, heitvee ja jäätmete käitluse kohta.

Kalandusandmed saadakse Maaeluministeeriumist.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 10401 „Jäätmekäitlus“, 20701 „Kalapüük“, 21214 „Taimekasvatus“, 22303 „Kaupade väliskaubandus“, 10104 „Keskkonnamaksude arvepidamine“, 10406 „Õhuemissioonide arvepidamine“, 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 21203 „Loomakasvatus ja lihatootmine“, 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21213 „Põllumajandussaaduste arvepidamine“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 22026 „Transporditaristu“, 30101 „Rahvastik“ ja 40202 „Turismi uuring“ andmeid.

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Aasta

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Maa-ametilt, Keskkonnaagentuurilt ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt saadakse andmed e-postiga.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Materjalivoo arvestus hõlmab kahte peamist komponenti: füüsilistes ühikutes koostatud materjalibilansi tabeleid ja nende põhjal tuletatud materjalivoo indikaatoreid. Bilansitabelite sisendipoolel on andmed materjali kohta, mida kasutati kodumaises majanduses (kõik kodumaised loodusvarad ja imporditud materjal). Kasutatud materjal liigitatakse peamiste materjaliliikide kaupa biomassiks, mineraalseks tooraineks ja fossiilseks kütuseks. Andmete võrreldavuse jaoks arvutatakse kõik imporditud tooted ümber nendes sisalduvateks peamisteks loodusressurssideks.

Bilansi väljundipoolel näidatakse kõik tootmis- ja tarbimisprotsessis tekkinud heitmed ja jäätmed, aga ka eksporditud materjali kogus materjaliliikide ja nende töötlemise astme järgi. Bilansitabelid sisaldavad palju detailset infot, kuid on laiema üldsuse jaoks raskesti interpreteeritavad. Seetõttu on bilansitabelite põhjal tuletatud hulk materjalivoo indikaatoreid, mis on lihtsamini arusaadavad ja kasutatavad nii ühiskonnaelu puudutavaid otsuseid tehes kui ka ajakirjanike jaoks üldsuse teavitamisel. Samal ajal sisaldavad indikaatorid olulist infot riigi materjalikasutuse omapära, selle intensiivsuse, tootlikkuse ja loodusvarade kasutusest tingitud keskkonnariskide kohta. Tavaliselt liigitatakse materjalivoo indikaatorid materjali sisendi näitajateks, materjali tarbimist ja materjali tarbimise tootlikkust või intensiivsust iseloomustavateks näitajateks, materjali väljundi näitajateks ning bilansilisteks näitajateks.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei ole rakendatav

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad