Statistikatöö nimetus: Töötasu

Statistikatöö kood: 21101

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Kai Maasoo

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhtivstatistik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

kai.maasoo@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9327

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

15/06/2017

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

15/06/2017

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Kuu: keskmine bruto- ja netokuupalk

Kvartal ja aasta: keskmine brutokuupalk; keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta; keskmine brutotunnipalk; keskmine tööjõukulu tunnis; keskmine rahaline brutokuupalk; keskmine netokuupalk põhitegevusala (EMTAK 2008) järgi, maakonna järgi, omaniku liigi järgi; brutopalga kogusumma koostisosad (tasu töötatud aja eest; tasu mittetöötatud aja eest) põhitegevusala (EMTAK 2008) järgi; töötatud tunnid ühe töötaja kohta põhitegevusala (EMTAK 2008) järgi, maakonna järgi, omaniku liigi järgi; töötajate keskmine arv, taandatud täistööajale põhitegevusala (EMTAK 2008) järgi

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Omanike liigitus (OL)

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused, organisatsioonid (v.a alla 50 töötajaga mittetulundusühingud ja sihtasutused ning palgatöötajateta füüsilisest isikust ettevõtjad)

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Keskmine brutokuupalk kvartalis – tasu tegelikult töötatud aja eest ja tasu mittetöötatud aja eest summa ning kuukeskmise töötajate arvu suhe.

Keskmine brutotunnipalk kvartalis – tasu tegelikult töötatud aja eest ning töötatud tundide arvu suhe.

Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta kvartalis – tasu tegelikult töötatud aja eest; tasu mittetöötatud aja eest; tööandja hüvitis haigestumise, tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul; mitterahaline tasu, mis sisaldab kaudseid toetusi töötajatele; tööandja makse töötajate jaoks loodud hoiuskeemidesse; tööandja hüvitised ja sotsiaaltoetused töötajatele; tööandja kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud maksed sotsiaalkindlustusskeemidesse summa ning kuukeskmine töötajate arvu suhe.

Keskmine tööjõukulu tunnis – tasu tegelikult töötatud aja eest; tasu mittetöötatud aja eest; tööandja hüvitis haigestumise, tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul; mitterahaline tasu, mis sisaldab kaudseid toetusi töötajatele; tööandja makse töötajate jaoks loodud hoiuskeemidesse; tööandja hüvitised ja sotsiaaltoetused töötajatele; tööandja kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud maksed sotsiaalkindlustusskeemidesse summa ning töötatud tundide arvu suhe.

Tasu mittetöötatud aja eest – puhkusetasu (kompensatsioon) ja toetused, tööseisakutasu, streigi ja töösulu ajal makstav tasu, osaliselt tasustatava puhkuse tasu töömahu või tellimuse ajutisel vähenemisel, tasemekoolitusel või tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasu. Siia kuuluvad ka lisatasud ja toetused (jõulutoetus, kvartali lisatasu, aasta lisatasu, elukalliduse kompensatsioon jms), kui nende arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg, ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Tasu tegelikult töötatud aja eest – ajatööpalk ja tükitööpalk, lisatasu ületundide, õhtuse töö, öötöö ja puhkepäevadel töötamise eest, lisatasu rasketes ja tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jm regulaarselt makstav lisatasu. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus, elukalliduse kompensatsioon jms), kui nende arvestamise aluseks on töötatud aeg.

Töötatud tundide arv – aruandeperioodil täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate tegelikult töötatud tunnid (sh töö ettevalmistamise, seadmete hooldusremondi, töövahendite puhastamise, töökäskude ja aruannete täitmise aeg; töökohal oldud, kuid mittetöötatud aeg, näiteks seadmete lühiajalise seiskumise jm aeg; kohvi- ja teepausi aeg) ning ületunnid.

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Majandusüksus

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused, organisatsioonid (v.a alla 50 töötajaga mittetulundusühingud ja sihtasutused ning palgatöötajateta füüsilisest isikust ettevõtjad)

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest majandusüksustest, v.a vähem kui 50 töötajaga mittetulundusühingud ja sihtasutused ning palgatöötajateta füüsilisest isikust ettevõtjad

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti – kuuandmed; kvartali- ja aastaandmed tegevusala põhigruppide kaupa (EMTAKis märgitud tähtkoodiga), omanike liigi kaupa ning kõikselt vaadeldud ettevõtete (asutuste, organisatsioonide) kohta EMTAKi kahekohalise koodi järgi

Maakonnad – kvartali- ja aastaandmed (keskmine brutokuupalk, keskmine brutotunnipalk, keskmine tööjõukulu tunnis, keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta)

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

Keskmine brutokuupalk ja brutotunnipalk kvartalis 1992–…

Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta ja keskmine tööjõukulu tunnis 2002–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Rahalised näitajad – euro

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Kuu

Aasta

Kvartal

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: https://www.stat.ee/76709.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Kvartal

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Pressiteade „Keskmine palk“ kord kvartalis ja kord aastas. Pressiteadetega saab tutvuda aadressil https://www.stat.ee/pressiteated.

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Majandus / Palk ja tööjõukulu“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Andmed on sisendiks statistikatööle 20901 „Majandusüksuste statistilise registri haldamine“, 21106 „Tööjõukuluindeksid“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“, 21406 „Regionaalne SKP“, 21407 „Sektorikontod“ ja 50101 „Piirkondlik areng“.

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2003, 27. veebruar 2003, tööjõukuluindeksi kohta

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:05:04:32003R0450:ET:PDF

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1216/2003, 7. juuli 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2003R1216:20090101:ET:PDF

Komisjoni määrus (EÜ) nr 224/2007, 1. märts 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1216/2003 tööjõukuluindeksiga kaetava majandustegevuse osas

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2007:064:0023:0024:ET:PDF

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Eurostatile esitatud kvaliteediaruanne. Üldkogumi, valimi ja vastanute arv ning veahinnangud on avaldatud statistika andmebaasis.

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Vabariigi Valitsus

Ministeeriumid

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Vastab eeskirjadele

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud ning valikuvead on avaldatud statistika andmebaasis.

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Uuringu vastamismäär eri gruppides on avaldatud statistika andmebaasis.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Andmed avaldatakse 60 päeva jooksul pärast aruandekvartali lõppu (T + 60) ja 170 päeva jooksul pärast aruandeaasta lõppu (T + 170).

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Eestis kasutatud määratlused ja klassifikaatorid vastavad rahvusvahelistele ning see tagab tulemuste rahvusvahelise võrreldavuse.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Tööjõukulu statistika on tihedalt seotud sama valdkonna muu statistikaga. Samade muutujatega seotud, kuid eri allikatest (tööjõukulude uuring, rahvamajanduse arvepidamine) saadud andmete võrdlemisel tuleb arvestada sidususe probleeme (erinevused kaetuses, määratlustes ja/või metoodikas).

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

Statistikatöö küsimustike täitmise aeg kokku, tööpäevi: 4257,7

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi küsimustiku kohta:

Palk 0,6

Palk maakonna järgi 2,6

(2016. aasta andmed)

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 98 000. Objektide arv valimis on 7000 kuus ja 12 500 kvartalis.

Riigi ja kohalike omavalitsuste asutusi ning vähemalt 50 töötajaga ettevõtteid vaadeldakse kõikselt, alla 50 töötajaga ettevõtetest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik tegevusala järgi.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Maksu- ja Tolliametilt saadakse järgmiste maksudeklaratsioonide andmed: residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvutatud sotsiaalmaks ning vanemahüvitistelt arvutatud kogumispensioni makse (vormi TSD lisa 1), mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvutatud sotsiaalmaks (vormi TSD lisa 2).

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Kuu

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel aadressil https://www.stat.ee/andmete-esitamine.

Andmeid kogutakse riikliku statistika kuuküsimustikega „Palk“ ja „Palk maakonna järgi“.

Maksu- ja Tolliameti andmed saadakse X-tee ja FTP-serveri kaudu.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh üldkogumi kaetuse ja vastamismäära vastavust nõutavale tasemele, võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Küsimustiku esitamata jätnud ettevõtete andmed asendatakse kõikselt uuritavas osas.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Statistilistele üksustele arvutatakse kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Laiendusteguriks võetakse vastava kihi üldkogumi ja vastanud üksuste arvu suhe.

Agregeeritakse üksikandmed analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei ole rakendatav

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

2015. aastani oli statistikatöö nimetus „Palk“.