Statistikatöö nimetus: Töötasu struktuur

Statistikatöö kood: 21102

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Kai Maasoo

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhtivstatistik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

kai.maasoo@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9327

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

08/05/2018

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

08/05/2018

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Mees- ja naistöötajate tunnitasud ametiala pearühma, ametiala, tegevusala, hariduse, vanuserühma, tööstaaži ja lepingu liigi järgi

Mees- ja naistöötajate brutokuutöötasu ja brutotunnitasu detsiilid ja mediaan ametiala pearühma ja tegevusala järgi

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused, organisatsioonid (v.a palgatöötajateta majandusüksused)

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Keskmine brutotunnitasu oktoobris – oktoobrikuu eest arvestatud töötasu ajatöö ja tükitöö eest, lisatasu ületundide, öötöö, rasketes ja tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kuupreemia, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jm regulaarselt makstava lisatasu ning töötatud tundide arvu suhe.

Tööaja eest arvestatud brutotöötasu oktoobris – oktoobrikuu eest arvestatud töötasu ajatöö ja tükitöö eest, lisatasu ületundide, öötöö, rasketes ja tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kuupreemia, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jm regulaarselt makstav lisatasu.

Siia ei kuulu kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jm ebaregulaarne preemia ja lisatasu; mitterahaline tasu; hüvitised töösuhte lõpetamisel ja haigestumise korral; ühekordne toetus juubeli, sünni ja surma puhul jt.

Töötatud tundide arv oktoobris – täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate tegelikult töötatud tunnid oktoobris (sh töö ettevalmistamise, seadmete hooldusremondi, töövahendite puhastamise, töökäskude ja aruannete täitmise aeg; töökohal oldud, kuid mittetöötatud aeg, näiteks seadmete lühiajalise seiskumise jm aeg; kohvi- ja teepausi aeg) ning ületunnid.

Detsiilid jaotavad töötajad kümnesse võrdsesse gruppi. Esimene detsiil näitab töötasu summat, millest 10% töötajaid saab väiksemat töötasu ja 90% suuremat töötasu. Viies detsiil on samal ajal ka mediaan, millest pooled töötajad saavad suuremat ja pooled väiksemat töötasu.

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Palgatöötaja

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused ja organisatsioonid (v.a palgatöötajateta majandusüksused)

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest majandusüksustest (v.a palgatöötajateta majandusüksused)

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti – tegevusala põhigruppide kaupa (EMTAKis märgitud tähtedega)

Maakonnad – mees- ja naistöötajate brutotunnitasu ja mediaan ametiala pearühma järgi

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

2005–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Töötasu – euro

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

Kuu

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999, 9. märts 1999, töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1916/2000, 8. september 2000, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 (töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta) rakendamine seoses töötasu struktuuri käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega

Komisjoni määrus (EÜ) nr 698/2006, 5. mai 2006, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 530/1999 seoses tööjõukulude ja töötasude struktuurilise statistika kvaliteedi hindamisega

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1738/2005, 21. oktoober 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1916/2000 seoses töötasu struktuuri käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: https://www.stat.ee/76709.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Üle nelja aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Ei avaldata

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Majandus / Palk ja tööjõukulu“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“ ja 21108 „Palgalõhe“.

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999, 9. märts 1999, töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1916/2000, 8. september 2000, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 (töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta) rakendamine seoses töötasu struktuuri käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1738/2005, 21. oktoober 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1916/2000 seoses töötasu struktuuri käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega

Komisjoni määrus (EÜ) nr 698/2006, 5. mai 2006, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 530/1999 seoses tööjõukulude ja töötasude struktuurilise statistika kvaliteedi hindamisega

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Eurostatile esitatud kvaliteediaruanne

Üldkogumi, valimi ja vastanute arv ning veahinnangud on avaldatud statistika andmebaasis.

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Sotsiaalministeerium

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Vastab eeskirjadele

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud ning valikuvead on avaldatud statistika andmebaasis.

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Esialgsed andmed avaldatakse hiljemalt 18 kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu (T + 18 kuud).

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Eestis kasutatud määratlused ja klassifikaatorid vastavad rahvusvahelistele ning see tagab tulemuste rahvusvahelise võrreldavuse.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Töötasu statistika on tihedalt seotud sama valdkonna muu statistikaga. Samade muutujatega seotud, kuid eri allikatest (statistikatöö 21101 „Töötasu“) saadud andmete võrdlemisel tuleb arvestada sidususe probleeme (erinevused kaetuses, definitsioonides ja/või metoodikas).

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

Statistikatöö maksumus 58,4 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 80 900. Objektide arv valimis on 10 000.

Alla 150 töötajaga ettevõtetest, asutustest ja mittetulundusühingutest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik ettevõtte suurusgrupi ja tegevusala kahekohalise koodi järgi. Vähemalt 150 töötajaga ettevõtted ja asutused on uuritud kõikselt, kuid nende töötajatest on tehtud lihtne juhuslik valik.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Üle nelja aasta

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel aadressil https://www.stat.ee/andmete-esitamine.

Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikuga „Töötasu struktuur“.

Intressimäärad saadakse Eesti Panga veebilehelt.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh üldkogumi kaetuse ja vastamismäära vastavust nõutavale tasemele, võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Statistilistele üksustele arvutatakse kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Tegemist on kaheastmelise laiendusteguriga. Kõigepealt leitakse laiendustegur uuritavatele üksustele ning seejärel igale töötajale.

Agregeeritakse üksikandmed analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Töötajale makstud tunnid ja tasu, mis on mõjutatud tasustamata puudumistest, korrigeeritakse vastavaks makstud tundide ja tasudega, nagu töötataks terve kuu.

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

2015. aastani oli statistikatöö nimetus „Mees- ja naistöötajate tunnitasu“.