Statistikatöö nimetus: Tööjõukuluindeks

Statistikatöö kood: 21106

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Kai Maasoo

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhtivstatistik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

kai.maasoo@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9327

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

08/05/2018

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

08/05/2018

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Palgaindeksid; sotsiaalmaksete, hüvitiste ja toetuste indeksid; tööjõukuluindeksid ning tööjõukuluindeksid ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tegevusala põhigruppide järgi (EMTAKis märgitud tähtkoodiga B kuni S)

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused, organisatsioonid (v.a palgatöötajateta majandusüksused)

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Palgaindeks – palgakulu muutust tunnis iseloomustav indeks.

Palgakulu – ajatööpalk ja tükitööpalk, lisatasu ületundide, öötöö ja riigipühal töötamise eest, lisatasu rasketes ja tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jm regulaarselt makstav lisatasu, puhkusetasu (kasutamata puhkuse hüvitis) ja -toetused, tööseisakutasu, streigi ja töösulu ajal makstav tasu, tööandja poolt töö mitteandmise tõttu või töötamise takistuse korral makstav keskmine töötasu, tasemekoolitusel või tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasu, mitterahaline tasu (loonustasu). Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus, elukalliduse kompensatsioon jms). Samuti kuuluvad siia kaudsed toetused töötajatele: soodustused tööle ja töölt koju sõiduks; dotatsioon sööklatele, söögitalongid (vautšerid) oma töötajatele; dotatsioon lasteaedadele ja -sõimedele või lasteaia- ja sõimemaksu tasumine töötaja eest; dotatsioon müügipunktidele või kauplustele; mitmesugused soodustused kultuuri, spordi ja vaba aja veetmise ning teeninduse valdkonnas; maksed ametiühingufondidesse; tööandja makse töötajate jaoks loodud hoiuskeemidesse (tööandja hoiuskeemid, aktsiate ostmise skeemid jm).

Sesoonselt korrigeeritud indeks – näitab tunnikulu muutust, kui seda ei mõjuta regulaarselt korduvad hooajalised tegurid.

Sotsiaalmaksete, hüvitiste ja toetuste indeks – sotsiaalmaksete, hüvitiste ja toetuste kulu muutust tunnis iseloomustav indeks.

Sotsiaalmaksete, hüvitiste ja toetuste kulu – sotsiaalmaks, tööandja töötuskindlustusmakse, tööandja leppekohased ja vabatahtlikud maksed: leppekohane ja vabatahtlik kindlustus oma töötajatele (elu-, tervise-, õnnetusjuhtumikindlustus jm) ning leppekohased ja vabatahtlikud maksed pensioni-, ravi-, töötuskindlustusskeemidesse jm. Siia kuuluvad ka tööandja hüvitised haigestumise, tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul; hüvitised töösuhte lõpetamise korral; tööandja toetused arstiabi kasutamise korral ja lapsehoolduspuhkusel viibivale töötajale ning tööandja juures töötanud endistele töötajatele (hüvitised, pensionid jm); ühekordne toetus juubeli, sünni ja surma puhul; stipendiumid ja õppemaksud töötajatele ja nende pereliikmetele jm.

Tööjõukulu – palgakulu ning sotsiaalmaksete, hüvitiste ja toetuste kulu kokku.

Tööjõukuluindeks – tööjõukulu muutust tunnis iseloomustav indeks.

Tööjõukuluindeks ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta – ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tööjõukulu muutust tunnis iseloomustav indeks.

Tööjõukulu ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta – tööjõukulu, mille hulka ei kuulu ebaregulaarselt makstav preemia ja lisatasu (kvartali-, aasta- ja jõulupreemia, tulemustasu jm).

Tööpäevade arvuga korrigeeritud indeks — näitab tunnikulu muutust, arvestades tööpäevade arvu.

Töötatud tundide arv – täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate tegelikult töötatud tundide arv (sh töö ettevalmistamise, seadmete hooldusremondi, töövahendite puhastamise, töökäskude ja aruannete täitmise aeg; töökohal oldud, kuid mittetöötatud aeg, näiteks seadmete lühiajalise seiskumise jm aeg; kohvi- ja teepausi aeg) ning ületunnid.

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Majandusüksus

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused, organisatsioonid (v.a palgatöötajateta majandusüksused)

Riigi- ja munitsipaalasutustelt ja organisatsioonidelt ning vähemalt 50 töötajaga ettevõtetelt kogutakse andmeid kõikselt. Ülejäänud üksustest, st alla 50 töötajaga ettevõtetest, tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik.

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest majandusüksustest (v.a palgatöötajateta majandusüksused)

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

Tööjõukuluindeksid 2000–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Indeksid avaldatakse baasil 2016 = 100

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Indeks on mõõtühikuta

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Kvartal

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2003, 27. veebruar 2003, tööjõukuluindeksi kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 224/2007, 1. märts 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1216/2003 tööjõukuluindeksiga kaetava majandustegevuse osas

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1216/2003, 7. juuli 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: https://www.stat.ee/76709.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Kvartal

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Ei avaldata

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Majandus / Palk ja tööjõukulu“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Ei kasutata

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2003, 27. veebruar 2003, tööjõukuluindeksi kohta

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:05:04:32003R0450:ET:PDF

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1216/2003, 7. juuli 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2003R1216:20090101:ET:PDF

Komisjoni määrus (EÜ) nr 224/2007, 1. märts 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1216/2003 tööjõukuluindeksiga kaetava majandustegevuse osas

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2007:064:0023:0024:ET:PDF

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Eurostatile esitatud kvaliteediaruanne

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Vastab eeskirjadele

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Andmed avaldatakse 70 päeva jooksul pärast aruandekvartali lõppu (T + 70).

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Eestis kasutatud määratlused ja klassifikaatorid vastavad rahvusvahelistele ning see tagab tulemuste rahvusvahelise võrreldavuse.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Tööjõukulu statistika andmete kogumine on tihedalt seotud sama valdkonna muu statistikaga. Samade muutujatega seotud, kuid eri allikatest (tööjõukulu uuring, rahvamajanduse arvepidamine) saadud andmete võrdlemisel tuleb arvestada sidususe probleeme (erinevused kaetuses, määratlustes ja/või metoodikas).

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

Statistikatöö maksumus 85,3 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 80 900. Objektide arv valimis on 5700 kuus ja 8500 kvartalis.

Riigi ja kohalike omavalitsuste asutusi ning vähemalt 50 töötajaga ettevõtteid vaadeldakse kõikselt, alla 50 töötajaga ettevõtetest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik tegevusala järgi. Maakonna kaupa küsitakse andmeid neilt vähemalt 1000 palgatöötajaga majandusüksuselt, kelle majandustegevus on rohkem kui ühes maakonnas.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Eeltäitmiseks kasutatakse Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonide andmeid (TSD lisa 1 ja lisa 2).

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

2018. aastal kogutakse andmeid statistikatöö 21101 „Töötasu“ küsimustikuga „Palk ja tööjõud“.

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Kuu

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel aadressil https://www.stat.ee/andmete-esitamine.

Alates 2018. aastast on palga- ja tööjõukulu andmeid võimalik esitada otse raamatupidamistarkvarast.

Andmeid kogutakse riikliku statistika kuuküsimustikuga „Palk ja tööjõud“ (statistikatöö 21101 „Töötasu“).

Maksu- ja Tolliameti andmed saadakse X-tee ja FTP-serveri kaudu.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh üldkogumi kaetuse ja vastamismäära vastavust nõutavale tasemele, võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Statistilistele üksustele arvutatakse kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Aegread on sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud.

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Alates 2018. aastast on liidetud statistikatööde 21101 „Töötasu“ ja 21104 „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“ valimid ja küsimustikud (1085, 1380, 1364, 1379).

Alates 2018. aastast on üldkogumisse kaasatud vähemalt ühe töötajaga majandusüksused (enne üldkogum hõivatute järgi), üldkogumisse on lisatud alla 50 töötajaga MTÜ-d ja SA-d ning toimus valimi optimeerimine.

Alates 2018. aastast küsitakse andmeid uue küsimustikuga 1462 „Palk ja tööjõud“, varasemalt küsiti andmeid küsimustikega 1085 „Palk“ ja 1380 „Palk maakonna järgi“.