Statistikatöö nimetus: Palgalõhe

Statistikatöö kood: 21108

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Kai Maasoo

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhtivstatistik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

kai.maasoo@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9327

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

15/06/2017

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

15/06/2017

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Mees- ja naistöötajate oktoobrikuu tunnitasu erinevus tegevusala põhigruppide järgi (EMTAKis märgitud tähtkoodiga)

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused, organisatsioonid (v.a alla 50 töötajaga mittetulundusühingud ja sihtasutused ning palgatöötajateta füüsilisest isikust ettevõtjad)

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Keskmine meeste ja naiste brutotunnipalk oktoobris – tasu tegelikult töötatud aja eest ning töötatud tundide arvu suhe.

Sooline palgalõhe – meestöötajate keskmine brutotunnipalk – naistöötajate keskmine brutotunnipalk / meestöötajate keskmine brutotunnipalk.

Soolise palgalõhe raames on keskmine brutotunnipalk arvutatud ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta.

Tasu tegelikult töötatud aja eest – ajatööpalk ja tükitööpalk, lisatasu ületundide, õhtuse töö, öötöö ja puhkepäevadel töötamise eest, lisatasu rasketes ja tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jm regulaarselt makstav lisatasu. Siia kuulub ka lisatasu ja preemia (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus, elukalliduse kompensatsioon jms), kui nende arvestamise aluseks on töötatud aeg.

Töötatud tundide arv – tegelikult töötatud tunnid (sh töö ettevalmistamise, seadmete hooldusremondi, töövahendite puhastamise, töökäskude ja aruannete täitmise aeg; töökohal oldud, kuid mittetöötatud aeg, nt seadmete lühiajalise seiskumise jm aeg; kohvi- ja teepausi aeg ning ületunnid, v.a tasustatud, kuid tegelikult mittetöötatud tunnid (puhkuse ja haiguse aeg jt), lõuna, tööle ja töölt koju sõidu aeg, tasemekoolitusel (hariduse omandamine) ja tööalasel koolitusel (kursused, õppused) viibitud aeg.

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Majandusüksus

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused, organisatsioonid (v.a alla 50 töötajaga mittetulundusühingud ja sihtasutused ning palgatöötajateta füüsilisest isikust ettevõtjad)

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest majandusüksustest, v.a vähem kui 50 töötajaga mittetulundusühingud ja sihtasutused ning palgatöötajateta füüsilisest isikust ettevõtjad

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

2011–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Rahalised näitajad – euro

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Kuu

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999, 9. märts 1999, töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: https://www.stat.ee/76709.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Ei avaldata

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Majandus / Palk ja tööjõukulu“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Ei kasutata

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1916/2000, 8. september 2000, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 (töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta) rakendamine seoses töötasu struktuuri käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1738/2005, 21. oktoober 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1916/2000 seoses töötasu struktuuri käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Üldkogumi, valimi ja vastanute arv ning veahinnangud planeeritakse avaldada statistika andmebaasis.

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Sotsiaalministeerium

Vabariigi Valitsus

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Vastab eeskirjadele

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud ning valikuvead on avaldatud statistika andmebaasis.

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Andmed avaldatakse 181 päeva jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu (T + 181).

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Eestis kasutatud määratlused ja klassifikaatorid vastavad rahvusvahelistele ning see tagab tulemuste rahvusvahelise võrreldavuse.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Palgalõhe andmete kogumine on tihedalt seotud sama valdkonna muu statistikaga. Samade muutujatega seotud, kuid eri allikatest (töötasu struktuuri uuring, töötasu uuring) saadud andmete võrdlemisel tuleb arvestada sidususe probleeme (erinevused kaetuses, definitsioonides ja/või metoodikas).

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

Statistikatöö küsimustike täitmise aeg kokku, tööpäevi: 394,0

Küsimustike keskmine täitmise aeg, tundi küsimustiku kohta:

Palk, lisa oktoobrikuu kohta 0,5

(2016. aasta andmed)

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 98 000. Objektide arv valimis on 7000 kuus ja 12 500 kvartalis.

Riigi ja kohalike omavalitsuste asutusi ning vähemalt 50 töötajaga ettevõtteid vaadeldakse kõikselt, alla 50 töötajaga ettevõtetest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik tegevusala järgi.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Kasutatakse Maksu- ja Tolliameti töötamise registri (TÖR) andmeid.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 21102 „Töötasu struktuur“ ja 21101 „Töötasu“ andmeid.

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Andmeid kogutakse kolmel vahepealsel aastal, kui ei toimu töötasu struktuuriuuringut (21102), mille andmeid kasutatakse.

Andmeid kogutakse oktoobrikuu kohta.

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel aadressil https://www.stat.ee/andmete-esitamine.

Andmeid kogutakse riikliku statistika kuuküsimustikuga „Palgalõhe“ oktoobrikuu kohta.

Maksu- ja Tolliameti andmed saadakse X-tee ja FTP-serveri kaudu.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh üldkogumi kaetuse ja vastamismäära vastavust nõutavale tasemele, võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Küsimustiku esitamata jätnud ettevõtete andmed asendatakse kõikselt uuritavas osas.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Statistilistele üksustele arvutatakse kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei ole rakendatav

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad