Statistikatöö nimetus: Rahvastikusündmused. Surmajuhtumid ja -põhjused

Statistikatöö kood: 30205

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Metoodika ja analüüsi osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Koit Meres

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhtivstatistik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

koit.meres@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9146

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

15/06/2017

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

15/06/2017

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Kalendriaasta jooksul registreeritud surmade arv ning surnute jaotus demograafiliste näitajate ja meditsiiniliste surmapõhjuste järgi; näitajad avaldatakse absoluut- ja suhtarvudes (kordajatena)

Surnud asustusüksuse liigi, elukoha ja surmakuu, soo, vanuserühma, rahvuse, perekonnaseisu, haridustaseme, surmapõhjuse järgi

Perinataalsurmajuhud

Surnultsünnid

Imikusurmad soo, vanuse, elukoha, sünniaja, ema vanuse, ema perekonnaseisu, ema haridustaseme järgi

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK)

Rahvuste klassifikaator (RK)

Keelte klassifikaator (KK)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Kodakondsusnimistu (KOD)

Rahvusvaheline haiguste klassifikaator (RHK-10)

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Surnud, surnultsündinud

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Aastakeskmine rahvaarv – pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast.

Elukoht – indiviidi ütlus- või registripõhine elukoht (sõltuvalt uuringu metoodikast).

Haridus – isiku kõrgeim omandatud haridustase.

Hiline lootesurm – vt surnultsünd.

Hiline neonataalsurm – imiku surm pärast esimest elunädalat, kuid enne 28. elupäeva täitumist.

Imikusuremuskordaja – imikusurmade (alla aastaste laste surmad) arv 1000 sama aasta elussündinu kohta.

Imikusurm – alla aastase elusalt sündinud lapse surm.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn, alev ja alev-vald.

Maa-asula – alevik ja küla.

Neonataalsurm – imiku surm nelja esimese elunädala jooksul.

Perinataalsurm – surnultsünd või surmajuht perinataalperioodil (algab 22. rasedusnädala möödumisel ja lõpeb 0-6 päeva pärast sündi).

Rahvus – andmed tuginevad isiku enesemääratlemisele. Lapse rahvuse määramise alus on ema rahvus.

Standarditud suremuskordaja – rahvastiku suremuse võrdlemiseks kasutatav suhtarv, mis kõrvaldab rahvastiku soo-vanuskoosseisu erinevuse mõju. Arvutatud 1976. aastal avaldatud Euroopa standardrahvastiku vanusjaotuse alusel, et võrrelda, milline oleks suremus juhul, kui Eesti rahvastiku vanusjaotus oleks samasugune nagu standardrahvastikul. Kordaja arvutamisel on teadmata vanusega surnud arvatud vähemalt 85-aastaste hulka. Alates 2014. aastast on standarditud suremuskordaja arvutamiseks kasutatud uut, 2013. aastal avaldatud Euroopa standardrahvastiku vanusjaotust.

Suremuse soo-vanuskordaja (suremuskordaja soo ja vanuse järgi) – surmajuhtude arv aastas 1000 sama vanuserühma mehe või naise kohta.

Suremuse üldkordaja – surmajuhtude arv aastas 1000 aastakeskmise elaniku kohta.

Surmapõhjus – surma algpõhjus, mille Maailma Terviseorganisatsioon on määratlenud kui a) haiguse või vigastuse, mis algatas vahetult surmale viivate haigusseisundite jada või b) õnnetuse või vägivalla asjaolud, mis tekitasid surmava vigastuse. Alates 1997. aastast kasutatakse surmapõhjuste kodeerimisel rahvusvahelist haiguste klassifikaatorit RHK-10 (ICD-10). Aastatel 1994–1996 oli kasutusel RHK-9 täisversioon ja aastatel 1989–1993 RHK-9 lühiversioon.

Surnultsünd – vähemalt 500-grammise sünnikaaluga loote üsasisene surm pärast 22. rasedusnädalat. Kuni 1992. aastani arvestati surnultsünniks sünnid, mille puhul kestis ema rasedus kuni 28 rasedusnädalat, vastsündinu sünnikaal oli alla 1000 g või pikkus kuni 35 cm ja vastsündinu suri esimesel elunädalal.

Sündmuse registreerimisaeg – sündmuse registreerimise aeg perekonnaseisuasutuses.

Sündmuse toimumisaeg – tegelik sündmuse toimumise aeg, mis ei sõltu sündmuse registreerimisajast. Sündmuse toimumise alusel tehtud aastakokkuvõtted hõlmavad ka detsembris aset leidnud, kuid jaanuaris registreeritud sündmusi.

Vanus – eluaastate arv täisaastates vaadeldud ajahetkel, s.t vanus viimasel sünnipäeval.

Varane neonataalsurm – imiku surm esimesel elunädalal (0–6 päeva vanuselt). Vt ka: surnultsünd.

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Surm

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Eestis ja välisriigis Eesti esinduses registreeritud Eesti alaliste elanike surmajuhtumid

FREIM

Rahvastikuregistris registreeritud vaadeldava aasta surmad

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

Haldusüksused

Maakonnad

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

1989–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Surnud – arv

Surnultsünnid – arv

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

Kuu

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni määrus (EL) nr 328/2011, 5. aprill 2011, millega rakendatakse seoses surmapõhjuseid käsitleva statistikaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 205/2014, 4. märts 2014, millega kehtestatakse ühtsed tingimused Euroopa rahvastikustatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 rakendamiseks seoses andmete jaotuse, tähtaegade ja muudatustega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

ÜRO statistikaosakond (UNSD)

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: https://www.stat.ee/76709.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Aasta

Kuu

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Ei avaldata

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkondades „Rahvastik / Rahvastikusündmused“ ning „Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümistamist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Andmed on sisendiks statistikatööle 30004 „Rahvastikuprognoosid“, 30101 „Rahvastik“, 50101 „Piirkondlik areng“, 50104 „Linnad“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Puuduvad

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Eesti Demograafia Instituut (EDI)

Tervise Arengu Instituut (TAI)

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Administratiivandmete kasutamine tagab täieliku kaetuse ja ajakohasuse.

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Administratiivandmete kasutamine tagab andmete täpsuse. Vajaduse korral Statistikaametis andmeid täiendatakse ja puhastatakse need muude administratiivsete registrite (nt rahvastikuregister, Eesti Hariduse Infosüsteem) abil.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Statistikas lähevad arvesse surmad, mille puhul surnu oli Eesti alaline elanik. Kuna selleks kasutatakse Statistikaameti rahvastikuarvestuse baasi elukohti, oleneb arvesseminevate surmade arv selle baasi elukohaandmete kvaliteedist.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Esialgsed kuuandmed (registreeritud sündmuste esialgsed kokkuvõtted) avaldatakse 20 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 20), koondandmed aasta kohta 165 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 165).

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Andmed on rahvusvaheliselt võrreldavad.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad kogu aegrea ulatuses.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Kõigi rahvastikusündmuste kohta kogutakse teavet samadel alustel, seega on võimalik ka valdkonnaülene analüüs.

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Siseministeeriumi hallatavast rahvastikuregistrist saadakse andmed Eesti alaliste elanike registreeritud surmajuhtumite kohta. Nendele andmetele lisatakse pärast aasta lõppemist Surma põhjuste registri andmed surmapõhjuste ja perinataalsurmade kohta. Surmajuhtude ja -põhjuste andmeid kogub Surma põhjuste registri volitatud töötleja Tervise Arengu Instituut.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmeid.

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Aasta

Kuu

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Andmeid koguvad maavalitsuste perekonnaseisuasutused, Tallinna Perekonnaseisuamet ja omavalitsused.

Kogutavad andmed sisestatakse AS Andmevara serverisse. Andmeallikaks on surma registreerimise avalduse andmed.

7. tööpäeval pärast aruandekuu lõppu edastab AS Andmevara andmed Statistikaametile.

Surma põhjuste registri volitatud töötleja Tervise Arengu Instituut (TAI) esitab andmed meditsiiniliste surmapõhjuste kohta.

(Statistikatöö tegijal on õigus töödelda isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduse § 10 lg-s 1 sätestatud andmesubjekti nõusolekul. Isikuandmete töötlemine pärast andmesubjekti surma on lubatud isikuandmete kaitse seaduse § 13 lg-s 1 nimetatud isikute nõusolekul.)

Rahvastikuregistri andmed saadakse X-tee kaudu. Surma põhjuste registri andmed saadakse e-postiga.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Surnute isikuandmeid (isikukoode ja nimesid) ja surmakande ning meditsiinilise surmatõendi andmeid kasutatakse andmete kogumisel andmete kontrollimise, puhastamise ja täpsustamise eesmärgil. Vajaduse korral kontrollitakse sündmuse andmete õigsust rahvastikuregistri andmete põhjal ja võrdluses rahvastikusündmuste statistilisse andmebaasi kogutud varasemate sündmuste andmetega.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Pärast andmete puhastamist ja valideerimist ning linkimist koostatakse anonüümistatud lähtefailid, mis on aastatöötluse aluseks.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei korrigeerita

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad