Statistikatöö nimetus: Sotsiaaluuring

Statistikatöö kood: 40003

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Metoodika ja analüüsi osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Karl Viilmann

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhtivstatistik-metoodik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

karl.viilmann@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9214

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

15/06/2017

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

15/06/2017

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Eluruum ja elamistingimused, tervis, töö ja tööotsingud, sissetulek, majanduslik heaolu, sotsiaalne tõrjutus, vaesusrisk, lastehoid jm

Tulemit analüüsitakse leibkonna koosseisu järgi. Eraldi väljund lähtub leibkonnaliikmete haridusest, sotsiaalsest staatusest, soost, vanusest jt olulistest tunnustest.

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus 2013 (HKL 2013)

Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK)

Keelte klassifikaator (KK)

Rahvuste klassifikaator (RK)

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Leibkonnad

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Ekvivalentsissetulek – leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksi elav isik.

Netosissetulek – palgatöö eest ja individuaalsest töisest tegevusest saadud sissetuleku, omanditulu, sotsiaalsete siirete, teistelt leibkondadelt saadud regulaarsete rahaliste maksete ja enammakstud tulumaksu tagastuse summa, kust on maha arvatud leibkonna regulaarsed rahalised maksed teistele leibkondadele, varalt tasutud maksud ja tulumaksu juurdemaksed.

Sissetulekukvintiil – viiendik aasta ekvivalentnetosissetuleku alusel järjestatud elanikkonnast. Esimesse ehk madalaimasse kvintiili kuulub kõige väiksemat ekvivalentnetosissetulekut saav viiendik elanikkonnast, teise järgmine viiendik jne.

Suhtelise vaesuse määr – isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam.

Suhtelise vaesuse piir – 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Isik

Leibkond

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Eestis alaliselt elavad leibkonnad ja leibkonna liikmed, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud

FREIM

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja rahvastikuregistri alusel loodud Eesti alaliste elanike loend

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

2004–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

protsent, euro

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1982/2003, 21. oktoober 2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses valimi võtmise ja jälgimise eeskirjadega

Komisjoni määrus (EL) 2015/458, 19. märts 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 657/2007, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta Euroopa valimiskeemide kehtestamise osas

Komisjoni määrus (EL) nr 481/2010, 1. juuni 2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta ebasoodsate asjaolude põlvkondadevahelist edasikandumist käsitlevate 2011. aasta teiseste sihtmuutujate loetelu osas

Komisjoni määrus (EÜ) nr 315/2006, 22. veebruar 2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU–SILC) kohta) rakendamise kohta seoses elamistingimusi käsitleva teiseste sihtmuutujate loeteluga

Komisjoni määrus (EÜ) nr 16/2004, 6. jaanuar 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) seoses teiseste sihtmuutujate loeteluga, mis on seotud vaesuse ülekandumisega ühelt põlvkonnalt teisele

Komisjoni määrus (EL) nr 112/2013, 7. veebruar 2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) materiaalset puudust käsitlevate teiseste sihtmuutujate 2014. aasta loetelu osas

Nõukogu määrus (EÜ) nr 362/2008, 14. aprill 2008, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses materiaalset puudust käsitlevate teiseste sihtmuutujate 2009. aasta loeteluga

Komisjoni määrus (EÜ) nr 28/2004, 5. jaanuar 2004, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses kvaliteedi vahe- ja lõpparuande üksikasjalik sisuga

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1983/2003, 7. november 2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses esmaste sihtmuutujate loeteluga

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003, 16. juuni 2003, tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: https://www.stat.ee/76709.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Pressiteade „Suhteline vaesus“ kord aastas. Pressiteatega saab tutvuda aadressil https://www.stat.ee/pressiteated.

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Sotsiaalelu / Sissetulek“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

Avalikuks kasutamiseks mõeldud andmefailid on tasuta kättesaadavad kõigile, kes soovivad teha üksikandmetel põhinevat statistilist analüüsi: https://www.stat.ee/51900.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Andmed on sisendiks statistikatööle 40009 „Sissetulek, vaesus ja materiaalne ilmajäetus“, 40205 „Elamistingimused“, 40611 „Puudega inimeste lõimumine“, 40612 „Tervis“, 41001 „Sotsiaalne tõrjutus – Laekeni indikaatorid“ ja 50104 „Linnad“.

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Eesti sotsiaaluuring. Metoodikakogumik, Statistikaamet (2010)

https://www.stat.ee/dokumendid/42770

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Eurostatile saadetud kvaliteediraport asub aadressil https://circabc.europa.eu/faces/jsp/extension/wai/navigation/container.jsp

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Väljundi standardsus on saavutatud kindlate formaatide (väljundmuutujate nimekiri ja sisu, andmeformaadid) defineerimise ning andmete saatmisele kehtestatud kindlate tähtaegade abil.

Väljundi kvaliteedile aitavad kaasa Eurostati järjepidevalt uuendatavad mikroandmebaaside kontrollimise programmid. Juurdepääs Euroopa Liidu andmebaasidele on määrustega reguleeritud, seega teadlastele on väljundi kättesaadavus tagatud. Peale selle peavad kõik andmeid esitanud riigid andma Eurostatile teada standarditest kõrvalekaldumisest. Andmetega koos esitatakse kvaliteediaruanded, milles on analüüsitud andmete täpsust, järjepidevust ja võrreldavust.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Sotsiaalministeerium

ESU (EU-SILC) peamised kasutajad on:

- Euroopa Liidu institutsioonid, riigiasutused (Eestis peamiselt Sotsiaalministeerium – tegeleb sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse küsimustega), rahvusvahelised organisatsioonid (nt OECD, UNICEF);

- Statistikaameti ja Eurostati iga-aastased aastaraamatud ja muud väljaanded (sh analüütilised kogumikud);

- teadlased, kellel on juurdepääs mikroandmetele;

- lõppkasutajad (tavatarbijad), sh meedia, kes on huvitatud elamistingimuste, sissetulekute ja sotsiaalse kaasatuse statistikast Eestis ja Euroopa Liidus.

Eesti tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on lehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni EU-SILC määrusega nõutud andmekoosseisule.

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Valikuvigade hinnangud arvutatakse kõikidele leitud näitajatele, kuid need avaldatakse vaid olulisemate näitajate kohta.

Keerulisema disainiga uuringute puhul (nagu on ka Eesti sotsiaaluuring (ESU)) ei saa lähtuda tavapärastest statistilistest eeldustest tunnuste sõltumatu ja identse jaotuse kohta. Laekeni indikaatorite puhul komplitseerib standardvea arvutamist ka nende mittelineaarsus. Peale selle tuleb arvestada, et standardvea arvutamise tavapärased valemid on välja töötatud tagasipanekuta valiku jaoks, kuid ESU puhul kasutatakse leibkondade tasandil tagasipanekuga valikut, sest iga leibkond on loendis sees oma liikmete arvuga.

Seetõttu kasutatakse Laekeni indikaatorite standardvigade arvutamiseks kaheastmelist toimimisviisi. Kõigepealt indikaator lineariseeritakse, milleks kasutatakse Eurostatis välja töötatud lineariseerimisprotseduure. Seejärel arvutatakse saadud uue tunnuse kogusumma standardviga selle indikaatori standardveana. Standardvead arvutatakse taasvaliku meetodi abil, mille puhul võetakse algsest valimist hulk alamvalimeid ja standardvead arvutatakse alamvalimite hinnangute varieeruvuse põhjal.

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Kuigi isikul on kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, esineb seal mõningast isikute ja leibkondade alakaetust. Eeldusel, et kõik alaliselt Eestis elavad isikud on registreeritud rahvastikuregistris ning arvestades ebatäpsete aadresside hulka rahvastikuregistris, on leibkondade alakaetuse määr kõige rohkem 1–1,5%.

Uuringu üldine vastamismäär on 61% esimest korda küsitletud leibkondades ja 88% mitmendat korda küsitletud leibkondades. Detailsed vastamismäärad on avaldatud statistika andmebaasis.

Mõõtmisvead võivad tuleneda ankeedist (küsimuste sõnastusest, ankeedi ülesehitusest), respondentidest, küsitlejatest ja andmekogumisviisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu vältida, on Statistikaametis püütud neid vähendada nii palju kui võimalik.

Andmeid kontrollitakse kolmes etapis: intervjuu ajal tehtav esmane sisestuskontroll sülearvutis, kontoris tehtav teisene värskelt laekunud andmete kontroll ja lõpuks andmepuhastus.

Tänu sisestusprogrammi esmaste loogiliste kontrollide täiendamisele on andmete sisestamisel tehtavate vigade hulk vähenenud.

Kõigi sissetulekukomponentide ja ka kogusissetuleku ekstreemseid väärtusi kontrollitakse ja käsitletakse ükshaaval.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Esialgne statistika avaldatakse 160 päeva pärast uuringu välitööde lõppu.

Lõplik statistika ja mikroandmefailid avaldatakse 240 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 240).

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Ei ole rakendatav

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Ei ole rakendatav

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste- või hooldekodu, klooster, vangla jms). Seega jääb umbes 1% Eesti elanikkonnast uuringu üldkogumist välja.

Valimi suurus on 7400 leibkonda. Valim saadakse süstemaatilise juhusliku kihtvalikuga. Kihistatakse elukoha järgi. 15 maakonda ja Tallinn jaotatakse neljaks kihiks elanikkonna suuruse järgi: I – Tallinn, II – neli suuremat maakonda (Harjumaa (v.a Tallinn), Ida-Virumaa, Pärnumaa, Tartumaa), III – kümme väiksemat maakonda (Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Raplamaa, Saaremaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa), IV – Hiiumaa.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Maksu- ja Tolliametilt saadakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (vorm A), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisonimakse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD) andmed ning töötuskindlustushüvitise ja maksud sissetulekutelt andmed.

Sotsiaalkindlustusameti riiklikust pensionikindlustuse registrist saadakse 2014. aasta valimimahus 2013. aasta kohta andmed „Riikliku pensionikindlustuse seaduse“, „Riiklike peretoetuste seaduse“, „Vanemahüvitise seaduse“ ja „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse“ alusel makstavate pensionide, hüvitiste ja toetuste summa ning maksmise aja kohta liigi kaupa, samuti saadakse andmed isikute töövõime kaotuse protsendi (20, 30, jne kuni 100) ja puude raskusastme (keskmine, raske, sügav) kohta, vanaduspensionide, töövõimetuspensionide, vanemapalga, lastetoetuste ja riikliku elatisabi lastele andmed.

Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogust saadakse 2014. aasta valimimahus 2013. aasta kohta andmed makstud ajutise töövõimetuse hüvitise summa, kinnipeetud tulumaksu summa, kalendripäevade arvu ja hüvitise liigi kohta, samuti sünnituslehtede andmed.

Maksu- ja Tolliametilt töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrist, riiklikust pensionikindlustuse registrist ja ravikindlustuse andmekogust saadud andmeid kasutatakse ankeediga kogutud sissetulekuandmete kvaliteedi kontrollimiseks.

2013. aastast hakati kasutama järgmiselt: Sotsiaalkindlustusametist vanaduspensionid, töövõimetuspensionid, vanemapalk, lastetoetused, riiklik elatisabi lastele; Maksu- ja Tolliametist töötuskindlustushüvitis, maksud sissetulekutelt; Eesti Haigekassast sünnilehed.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Aasta

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Andmeid kogutakse isikutelt. Andmete kogumise meetod on küsitlusintervjuu (CAPI), korduvate üheliikmeliste leibkondade hulgas telefoniintervjuu (CATI) või veebiintervjuu (CAWI), mida vastajad täidavad iseseisvalt. Intervjuud teevad asjakohase väljaõppe saanud Statistikaameti telefoniküsitlejad. Andmete kogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on disainitud küsitlejale arvutis täitmiseks. Andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel aadressil https://www.stat.ee/andmete-esitamine.

Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikega „Eesti sotsiaaluuring. Leibkonnaküsitlus“ ja „Eesti sotsiaaluuring. Isikuküsitlus“.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Euroopa Komisjoni määruse kohaselt tuleb imputeerida kõik sissetulekutega seotud tunnuste puuduvad väärtused. Imputeerimismeetodina kasutatakse põhiliselt statistilist imputeerimist. Leibkonnasisese vastamata jätmise puhul imputeeritakse puuduvad isikud, kasutades sarnaste tunnustega isikut, kes valitakse vastanute seast lähima naabri meetodil.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Arvutatakse kaalud statistilistele üksustele, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Kaalud arvutatakse kaasamistõenäosuste põhjal leitud valikukaalude alusel. Lõplike hinnangute arvutamisel kasutatakse kaalusid, mis korrigeeritakse, et kompenseerida kaost tingitud nihet, seejärel kalibreeritakse need elanikkonna andmetele. Aluseks võetakse demograafilistest andmetest teadaolev Eesti elanike jaotus soo ja vanuserühma ning maakonna järgi uuringuaasta 1. jaanuaril.

Agregeeritakse üksikandmed analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei ole rakendatav

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad