Statistikatöö nimetus: Ajakasutuse uuring

Statistikatöö kood: 40101

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Sotsiaalstatistika ja analüüsi osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Marin Tasuja

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Vanemanalüütik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

marin.tasuja@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9116

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

08/05/2018

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

08/05/2018

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Rahvusvaheline ajakasutuse uuring

– mõõdab elanikkonna tasulist tööd, õppimist, kodutöid, vaba aega, liikumisele kulutatud aega, hooldustegevust leibkondades, isiklikeks vajadusteks kulunud aega;

– kujundab turule orienteerimata töö mõiste, mis hõlmab leibkonnaliikmete kodutöid, vabatahtlikku tööd kohaliku omavalitsuse tasandil või mõne organisatsiooni jms jaoks;

– kirjeldab soo- ja perepoliitikat ning kodanikupoliitikat;

– täiustab sotsiaalset arvepidamist, lisades rahvamajanduse arvepidamisele leibkonnaliikmete tasustamata töö mahu hinnangu.

Ajakasutuse uuring koosneb neljast osast: leibkonnaküsitlus, isikuküsitlus, isikupäevikud ja nädalapäevik.

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Rahvuste klassifikaator (RK 2011)

Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK 2013)

Keelte klassifikaator (KK 2013)

Inimtegevuste klassifikaator

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Leibkonnad

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Ala- ja täisealiste lastega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut, vähemalt üks kuni 17-aastane laps ja vähemalt üks täisealine laps. Kahe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja kaks kuni 17-aastast last.

Keskharidus – üldkeskharidus ja kutse-/tehnikakooliharidus.

Kuni 17-aastaste lastega paar – vähemalt ühe alla 18-aastase lapsega abielu- või vabaabielupaar.

Kuni 17-aastaste lastega üksikvanem – ühe täiskasvanu ja vähemalt ühe alla 18-aastase lapsega leibkond.

Kõrgharidus – keskeri-/tehnikumiharidus, rakenduskõrgharidus, kõrgharidus, teaduskraad.

Kõrvaltegevus – lisategevus põhitegevuse kõrval, juhul kui tegeldakse vähemalt kahe tegevusega korraga. Näiteks võib lastega tegelemine olla põhitegevus ja samal ajal televiisori vaatamine kõrvaltegevus. Inimesel tuleb endal otsustada, kumb neist on tema jaoks põhitegevus ja kumb sellega kaasnev kõrvaltegevus.

Lastega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks kuni 17-aastane laps.

Lasteta leibkond – leibkond, kus ei ole ühtegi kuni 17-aastast last.

Lasteta paar – alla 18-aastaste lasteta abielu- või vabaabielupaar.

Lasteta paar, vähemalt üks alla 65-aastane – kaheliikmeline leibkond, kus vähemalt üks liige on alla 65-aastane.

Lasteta üle 64-aastaste paar – kaheliikmeline leibkond, mille mõlemad liikmed on üle 64-aastased.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja mille liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksi elav isik.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev.

Maa-asula – alevik ja küla.

Põhi- ja madalam haridus – alghariduseta, alg- ja põhiharidus.

Põhitegevus – tegevus, millega peamiselt tegeldakse. Näiteks võib lastega tegelemine olla põhitegevus ja samal ajal televiisori vaatamine kõrvaltegevus.

Täiskasvanu ja laps(ed) – ühe täiskasvanu ja vähemalt ühe kuni 17-aastase lapsega leibkond.

Vähemalt kolme lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja vähemalt kolm kuni 17-aastast last.

Ühe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja üks kuni 17-aastane laps.

Üksik – üheliikmeline leibkond.

Üksik alla 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on alla 65-aastane.

Üksik vähemalt 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on vähemalt 65-aastane.

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Leibkond

Isik

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Vähemalt 10-aastased isikud

FREIM

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja Rahvastikuregistri alusel loodud Eesti alaliste elanike loend

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

1999–2000, 2009–2010

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Minut

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: https://www.stat.ee/76709.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav Statistikaameti veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Kümne aasta tagant

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Ei avaldata

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Eesti rahvastiku ajakasutus. Time Use of the Population of Estonia (2012)

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Sotsiaalelu / Ajakasutus“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

Avalikuks kasutamiseks mõeldud andmefailid on kõigile, kes soovivad teha üksikandmetel põhinevat statistilist analüüsi, tasuta kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/51900.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Ei kasutata

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Ajakasutuse uuring 2009–2010. Metoodika raport. Eesti Statistika (2011)

www.stat.ee/dokumendid/52287

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Sotsiaalministeerium

Riigiasutused – hetkeolukorra analüüsiks, arenguplaanide ja poliitikate väljatöötamiseks.

Kohalikud omavalitsused – hetkeolukorra analüüsiks, arenguplaanide väljatöötamiseks.

Teadus- ja haridusasutused, raamatukogud – uuringute, teadustööde ja analüüside koostamiseks, statistilise info levitamiseks.

Meedia – statistilise info vahendamiseks laiale avalikkusele.

Äriühingud, liidud, sihtasutused – hetkeolukorra analüüsiks, arengusuundade kindlaksmääramiseks ja prognooside tegemiseks.

Rahvusvahelised organisatsioonid ja Eurostat – Eesti olukorra hindamiseks ja analüüsimiseks, rahvusvaheliste poliitikate väljatöötamiseks.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Andmed on täielikud.

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud.

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikt ja uuringuprotsessi.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Andmed avaldatakse 8 kuud (240 päeva) pärast aruandeaasta lõppu (T + 240).

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Enamik andmeid on riigiti võrreldavad, kuna uuring on ühtse metoodikaga. Siiski võib esineda erinevusi, mille puhul lisatakse andmetele selgitused.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Ei ole rakendatav

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

Statistikatöö maksumus 70 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Ei ole rakendatav

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv kogumis on 1 212 000. Valimis on 7500 leibkonda (14 000 isikut).

Uuringu väljavõtuviisiks on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik elukoha piirkonna järgi.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Sotsiaalkindlustusametilt isikute andmed töövõime kaotuse protsendi (20%, 30% jne kuni 100%) ja puude raskusastme (keskmine, raske, sügav) kohta

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Kümne aasta tagant

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Leibkonna- ja isikuküsitlus külastusintervjuuna – sisestatakse sülearvutisse, kust andmed laekuvad andmebaasi (computer assisted personal interviewing ehk CAPI).

Isiku- ja nädalapäevikud, mida respondent ise täidab, on paberil.

Sotsiaalkindlustusametilt saadakse andmed FTP-serveri kaudu.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Valideerimine hõlmab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei ole rakendatav

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad