Statistikatöö nimetus: Leibkonna eelarve uuring

Statistikatöö kood: 40203

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Sotsiaalstatistika ja analüüsi osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Anu Õmblus

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

analüütik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

anu.omblus@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 8482

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

08/05/2018

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

08/05/2018

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Keskmine kulutus aastas leibkonnaliikme kohta asustusüksuse liigi, maakonna, haridustaseme, soo, leibkonna tüübi järgi, peamiste kulugruppide kaupa: toit ja alkoholita joogid, alkoholjoogid ja tubakas, rõivad ja jalatsid, eluase, majapidamiskulud, tervishoid, transport, side, vaba aeg, haridus, restoranid ja hotellid, mitmesugused kaubad ja teenused

Leibkondade arv tüübi, maakonna, sotsiaal-majandusliku seisundi, leibkonna suuruse, elamu tüübi, elamu valmimise aja, tubade arvu liikme kohta, eluruumi seisundi, kütmisvõimaluse, kasuliku pinna liikme kohta, vee saamise võimaluse, kanalisatsiooni olemasolu, tualettruumi olemasolu, sooja veega varustatuse, pesemisvõimaluse, kauguse olulistest punktidest, püsikaupade olemasolu, säästude olemasolu järgi

Leibkondade omahinnanguline majanduslik olukord võrreldes aastataguse ajaga ja viie aasta taguse ajaga

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Riiklik ühtne hariduse liigitus (RÜHL)

Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus (HKL)

Rahvuste klassifikaator (RK)

Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK)

Keelte klassifikaator (KK)

Individuaaltarbimise klassifikaator (ITK)

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Leibkonnad

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Kulutused (väljaminek) – leibkonna eelarve uuringu põhinäitajaid. Jaotatakse kaheks: tarbimiskulu ja muu kulu. Siin ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid.

Kuludetsiil – leibkondade variatsioonrida jaotatuna kümnesse võrdsesse ossa; jaotuspunkte nimetatakse detsiilipunktideks ja nende vahelisi variatsioonrea osi detsiilivahemikeks ehk detsiilideks. Esimesse kuludetsiili kuuluvad leibkonnad, kelle kulutused on väiksemad kui esimene kuludetsiilipunkt, ja kümnendasse kuludetsiili need, kelle kulutused ületavad üheksanda kuludetsiilipunkti, seega on äärmised detsiilivahemikud tegelikult lahtised (ühe otspunktiga).

Laps – 0–17-aastane (küsitluspäeva seisuga) leibkonnaliige, kel ei ole leibkonnas partnerit ega lapsi.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik.

Leibkonnapea – leibkonnaliige, kelle sissetulek on pikema aja jooksul olnud leibkonna suurim.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev.

Maa-asula – alevik ja küla.

Mitterahaline tarbimine – mitterahalise sissetuleku tarbimine arvestatuna rahalisse väärtusse.

Muud kulutused – annetused, raha kinkimine, alimentide ja ülalpidamisraha maksmine väljapoole leibkonda, trahvid jms.

Pensionärileibkond – leibkond, kus ükski leibkonna liige ei tööta ega ole töötu ja kus on vähemalt üks mittetöötav vanaduspensionär.

Põhiline eluruum – eluruum, kus isik veedab või on pikema aja jooksul veetnud

- suurema osa aastast,

- suurema osa töö- või õpinguvabast ajast.

Abielus või vabaabielus isiku põhiline eluruum on see, kus ta veedab suurema osa partneri või/ja lastega koos oldud ajast.

Säästud – hoiused, kogumiskindlustus, väärtpaberid ja muud säästud.

Tarbimiskulud – leibkonnaliikme tarbimisega seotud rahaline ja mitterahaline väljaminek. Otstarbe järgi jaotatakse tarbimiskulud Eurostati väljatöötatud tarbimiskulutuste klassifikaatori (COICOP-HBS) alusel.

Tulukvintiil – leibkondade variatsioonrida jaotatuna viide võrdsesse ossa; jaotuspunkte nimetatakse kvintiilipunktideks ja nendevahelisi variatsioonrea osi kvintiilivahemikeks ehk kvintiilideks. Esimesse tulukvintiili kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek on väiksem kui esimene tulukvintiilipunkt, ja viiendasse tulukvintiili need, kelle sissetulek ületab neljanda tulukvintiilipunkti, seega on äärmised kvintiilivahemikud tegelikult lahtised (ühe otspunktiga).

Täiskasvanu – vähemalt 18-aastane leibkonnaliige (küsitluspäeva seisuga) või leibkonnaliige, kel on leibkonnas partner või laps.

Töötava liikmega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks 15-aastane või vanem töötav liige.

Töötu leibkond – leibkond, kus keegi ei tööta ja kus on vähemalt üks 15-aastane või vanem töötu liige (ei tööta, otsib tööd ja asuks kahe nädala jooksul tööle).

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Isik

Leibkond

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Eestis alaliselt elavad leibkonnad ja leibkonna liikmed, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud

FREIM

Rahvastikuregistris registreeritud isikud ja nende leibkonnaliikmed

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

Piirkonnad

Maakonnad

Linnalised asulad, maa-asulad

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

1996–2007, 2010–2012, 2015

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Leibkonnad – arv

Protsent leibkondadest

Kulutused – euro

Protsent kogukulutustest

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: https://www.stat.ee/76709.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Üle kahe aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Ei avaldata

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Sotsiaalelu / Leibkonnad“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

Avalikuks kasutamiseks mõeldud andmefailid on kõigile, kes soovivad teha üksikandmetel põhinevat statistilist analüüsi, tasuta kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/51900.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Andmed on sisendiks statistikatööle 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21403 „Turismi satelliitkonto“, 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“, 21407 „Sektorikontod“, 22107 „Eesti elanike reisimine“, 40204 „Tarbimiskulutuste prognoos“, 40205 „Elamistingimused“, 40416 „Kultuuri tööhõive- ja kultuurisektori majandusnäitajad“, 40611 „Puudega inimeste lõimumine“ ja 50104 „Linnad“.

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Leibkonna eelarve uuring. Metoodika (Statistikaamet 2012)

https://www.stat.ee/dokumendid/59873

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Üldkogumi, valimi ja vastanute kvaliteediandmed on avaldatud statistika andmebaasis.

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Põllumajandusministeerium

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Eesti Pank

Tartu Ülikool

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Vastab eeskirjadele

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Andmeid alkoholjookide ja tubakatoodete kohta peetakse alahinnatuks, sest küsimustele nende ostmise ja tarbimise kohta annavad inimesed üldjuhul ebatäpseid vastuseid.

Kulutuste hulka ei loeta kulutusi pensionikindlustusele, eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud ning leibkonna kulutuste hinnangute valikuvead on avaldatud statistika andmebaasis.

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Kuigi isikul on kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, esineb seal mõningast isikute ja leibkondade alakaetust. Eeldusel, et kõik isikud, kes elavad alaliselt Eestis, on rahvastikuregistris registreeritud ning arvestades ebatäpsete aadresside hulka rahvastikuregistris, on leibkondade alakaetuse määr kõige rohkem 1–1,5%.

Mõõtmisvead võivad tuleneda ankeedist (küsimuste sõnastusest, ankeedi ülesehitusest), respondentidest, küsitlejast ja andmekogumisviisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu vältida, on Statistikaametis püütud neid vähendada nii palju kui võimalik.

Andmeid kontrollitakse kolmes etapis: intervjuu ajal tehtav esmane sisestuskontroll sülearvutis, kontoris tehtav teisene laekunud andmete kontroll ning viimaks andmepuhastus.

Tänu sisestusprogrammi esmaste loogiliste kontrollide pidevale täiendamisele, on andmete sisestamisel tehtavate vigade hulk vähenenud.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Andmed avaldatakse 90 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 90).

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Leibkonna eelarve uuringus kasutatakse Eurostati välja töötatud klassifikaatorit COICOP-HBS. Sama klassifikaatorit kasutavate teiste riikide andmetega on Eesti andmed võrreldavad.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Leibkonna eelarve uuringut alustati 1995. aastal leibkonna sissetulekute ja kulutuste uuringuna (LSKU). Kasutati intervjuu- ja päevikumeetodit. Kõigepealt täideti osaleva pere kohta ankeet. Sissetulekute, maksude ja kulutuste päevikut ja toidukulutuste päevikut täitis pere kuu aja jooksul. Iga uuringusse sattunud peret küsitleti mitu korda, valimisse võeti pere iga kolme kuu tagant.

2000. aastal uuendati uuringut – muutus valimi võtmise viis, lisati küsimusi ankeeti, lisati järelküsitlus.

2008. ja 2009. aastal uuringut ei toimunud.

2010. aastal uuendati uuringut – muutus valimi võtmise viis, vähendati ankeetide ja päevikute arvu, alles jäi vaid leibkonnaankeet ja päevik, mida leibkond peab kahe nädala jooksul. Ankeeti lisati küsimused suuremate ostude kohta eelmise 12 kuu jooksul, samuti eluasemekulude kohta eelmisel kuul.

Erinevused klassifikaatorites:

1996–1997 kodeeriti kulutusi Statistikaameti-sisese klassifikaatori järgi;

1998–2003 kodeeriti kulutusi COICOP-HBS versiooni järgi, mis on esitatud dokumendis „Household budget surveys in the EU: methodology and recommendations for harmonization 2007“;

2004–2007 ja 2010–2012 kodeeriti kulutusi COICOP-HBS 2003 järgi. Statistika andmebaasis on 1996.–2007. aasta kohta avaldatud kulutused kuus leibkonnaliikme kohta. 2010. aastast alates avaldatakse kulutusi aastas leibkonnaliikme kohta. 1996.–2007. aasta kululiikides (v.a toit ja alkoholita joogid) ei ole arvestatud mitterahalisi kulutusi, need on välja toodud eraldi kategooriana.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Leibkondade tarbimiskulutused ja elamistingimused on tihedalt seotud sama valdkonna muu statistikaga. Sarnaste muutujatega seotud, kuid eri allikatest (harmoneeritud tarbijahinnaindeks, Eesti sotsiaaluuring (ESU), rahvamajanduse arvepidamine) saadud andmete võrdlemisel tuleb arvestada sidususe probleeme.

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Alajaotuste kulutuste summa ei pruugi alati anda kokku vastava suurema jaotuse kulutust, sest mõned kulutused on kodeeritud kõrgemal tasemel.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

Statistikatöö maksumus 30 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Ei ole rakendatav

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Üldkogumis on 1 137 000 isikut. Valimis on 7781 isikut.

Valimi moodustamise meetod on mitteproportsionaalne süstemaatiline kihtvalik. Selle valiku puhul jagatakse üldkogum kattumatuteks osadeks ehk kihtideks ning igas osas tehakse teistest osadest sõltumatu süstemaatiline valik, rakendades kihtides erinevaid kaasamistõenäosusi. Üldkogum kihitati selle maakonna järgi, kus on aadressisiku elukoht: 1) Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru, Pärnu, Tartu maakond; 2) Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Rapla, Saare, Valga, Viljandi, Võru maakond; 3) Hiiu maakond.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Sotsiaalkindlustusametilt saadakse andmed isikute töövõime kaotuse protsendi (20, 30, jne kuni 100) ja puude raskusastme (keskmine, raske, sügav) kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Kvartal

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Andmeid kogutakse isikutelt. Andmete kogumise meetodiks on küsitlusintervjuu (CAPI) ja respondendi isetäidetav kulutuste päevik (PAPI), päevikut on võimalik täita ka veebis (CAWI). Küsitlevad asjakohase väljaõppe saanud Statistikaameti küsitlejad. Andmete kogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on disainitud elektrooniliseks täitmiseks küsitlejale arvutis. Andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel aadressil https://www.stat.ee/andmete-esitamine.

Andmeid kogutakse riikliku statistika kvartaliküsimustikega „Leibkonna eelarve uuring. Ankeet“ ja „Leibkonna eelarve uuring. Kulutuste päevik“.

Sotsiaalkindlustusameti andmed saadakse FTP-serveri kaudu.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Kulutuste andmete avaldamisel lähtutakse järgmisest kriteeriumitest:

- kulutust peab olema tehtud andmestikus vähemalt 40 korda;

- kulutus ei tohi ühe aasta jooksul ilma mõjuva põhjenduseta kasvada ega kahaneda üle 200%;

- kulutuse suhteline stadardviga ei tohi ületada 25%.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Nii leibkonnaankeedis kui ka päevikus (sh tšekid) märgitud kulutused kodeeritakse, kasutades klassifikaatorit COICOP-HBS.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Päevikus puuduvad kogused (toiduainete, jookide ja tubakatoodete puhul) imputeeritakse lähtuvalt märgitud kulutuse suurusest, kasutades vastava kululiigi aastakeskmist ühikuhinda. Analoogselt imputeeritakse puuduvad kulutuste summad (toiduainete, jookide ja tubakatoodete puhul) lähtuvalt märgitud kogusest, kasutades vastava kululiigi aastakeskmist ühikuhinda. Omatoodetud toiduainete puhul imputeeritakse kulutuste suurus koguste põhjal, kasutades selle kululiigi aastakeskmist ühikuhinda. Kodeerimata kulutused jaotatakse 12 tarbimiskulutuse põhigruppi, arvestades kulutuse kohta kirja pandud lisainfot. Kui lisainfo ei ole piisav aru saamaks, mis kulutusega tegu, imputeeritakse kulutusele põhigrupp. Lisaks imputeeritakse statistilisi meetodeid kasutades puuduvaid väärtusi mõne teise tunnuse puhul, sh eluasemekulud kokku ja üür. Juhul, kui leibkond vastab leibkonnaküsitlusele, kuid ei täida päevikut, imputeeritakse puuduolev päevik hot-deck-meetodiga.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei korrigeerita

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad