Statistikatöö nimetus: Elamistingimused

Statistikatöö kood: 40205

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Sotsiaalstatistika ja analüüsi osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Anu Õmblus

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Analüütik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

anu.omblus@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 8482

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

08/05/2018

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

08/05/2018

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Leibkondade arv tüübi, maakonna, sotsiaal-majandusliku seisundi, leibkonna suuruse, elamu tüübi, elamu valmimise aja, tubade arvu liikme kohta, eluruumi seisundi, kütmisvõimaluse, kasuliku pinna liikme kohta, vee saamise võimaluse, kanalisatsiooni olemasolu, tualettruumi olemasolu, sooja veega varustatuse, pesemisvõimaluse, kauguse olulistest punktidest, püsikaupade olemasolu, säästude olemasolu järgi

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Rahvuste klassifikaator

Riikide ja territooriumide klassifikaator

Keelte klassifikaator

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Leibkonnad

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Kulutused (väljaminek) – leibkonna eelarve uuringu põhinäitajaid. Jaotatakse kaheks: tarbimiskulu ja muu kulu. Siin ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid.

Kuludetsiil – leibkondade variatsioonrida jaotatuna kümnesse võrdsesse ossa; jaotuspunkte nimetatakse detsiilipunktideks ja nende vahelisi variatsioonrea osi detsiilivahemikeks ehk detsiilideks. Esimesse kuludetsiili kuuluvad leibkonnad, kelle kulutused on väiksemad kui esimene kuludetsiilipunkt, ja kümnendasse kuludetsiili need, kelle kulutused ületavad üheksanda kuludetsiilipunkti, seega on äärmised detsiilivahemikud tegelikult lahtised (ühe otspunktiga).

Laps – 0–17-aastane (küsitluspäeva seisuga) leibkonnaliige, kel ei ole leibkonnas partnerit ega lapsi.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik.

Leibkonnapea – leibkonnaliige, kelle sissetulek on pikema aja jooksul olnud leibkonna suurim.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev.

Maa-asula – alevik ja küla.

Mitterahaline tarbimine – mitterahalise sissetuleku tarbimine arvestatuna rahalisse väärtusse.

Muud kulutused – annetused, raha kinkimine, alimentide ja ülalpidamisraha maksmine väljapoole leibkonda, trahvid jms.

Pensionärileibkond – leibkond, kus ükski leibkonna liige ei tööta ega ole töötu ja kus on vähemalt üks mittetöötav vanaduspensionär.

Põhiline eluruum – eluruum, kus isik veedab või on pikema aja jooksul veetnud

- suurema osa aastast,

- suurema osa töö- või õpinguvabast ajast.

Abielus või vabaabielus isiku põhiline eluruum on see, kus ta veedab suurema osa partneri või/ja lastega koos oldud ajast.

Säästud – hoiused, kogumiskindlustused, väärtpaberid ja muud säästud.

Tarbimiskulud – leibkonnaliikme tarbimisega seotud rahaline ja mitterahaline väljaminek. Otstarbe järgi jaotatakse tarbimiskulutused Eurostati väljatöödatud tarbimiskulutuste klassifikaatori (COICOP-HBS) alusel.

Tulukvintiil – leibkondade variatsioonrida jaotatuna viide võrdsesse ossa; jaotuspunkte nimetatakse kvintiilipunktideks ja nendevahelisi variatsioonrea osi kvintiilivahemikeks ehk kvintiilideks. Esimesse tulukvintiili kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek on väiksem kui esimene tulukvintiilipunkt, ja viiendasse tulukvintiili need, kelle sissetulek ületab neljanda tulukvintiilipunkti, seega on äärmised kvintiilivahemikud tegelikult lahtised (ühe otspunktiga).

Täiskasvanu – vähemalt 18-aastane leibkonnaliige (küsitluspäeva seisuga) või leibkonnaliige, kel on leibkonnas partner või laps.

Töötava liikmega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks vähemalt 15-aastane töötav liige.

Töötu leibkond – leibkond, kus keegi ei tööta ja kus on vähemalt üks vähemalt 15-aastane töötu liige (st, et ta ei tööta, otsib tööd ja asuks kahe nädala jooksul tööle).

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Isik

Leibkond

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Eestis alaliselt elavad vähemalt 15-aastased inimesed ja nende leibkonna liikmed, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud

FREIM

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja rahvastikuregistri alusel loodud Eesti alaliste elanike loend

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

Piirkondlikud üksused (Põhja-Eesti, Kesk-Eesti, Kirde-Eesti, Lääne-Eesti, Lõuna-Eesti)

Maakonnad

Linnalised asulad, maa-asulad

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

2004–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Leibkonnad – arv

Protsent leibkondadest

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003, 16. juuni 2003, tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: https://www.stat.ee/76709.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Ei avaldata

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Sotsiaalelu / Leibkonnad“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

Avalikuks kasutamiseks mõeldud andmefailid on tasuta kättesaadavad kõigile, kes soovivad teha üksikandmetel põhinevat statistilist analüüsi: https://www.stat.ee/51900.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“.

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Leibkonna eelarve uuring. Metoodika, Statistikaamet (2012)

https://www.stat.ee/dokumendid/59873

Eesti sotsiaaluuring. Metoodikakogumik, Statistikaamet (2010)

https://www.stat.ee/dokumendid/42770

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Üldkogumi, valimi ja vastanute kvaliteediandmed on avaldatud statistika andmebaasis.

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Sotsiaalministeerium

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Leibkondade elamistingimused avaldatakse vaid tavaleibkondade kohta, institutsioonides elavate leibkondade kohta statistikat sotsiaaluuringute põhjal ei ole.

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Rahvastikuregistris esineb isikute (ja ka leibkondade) alakaetust.

Mõõtmisvead võivad tuleneda ankeedist (küsimuste sõnastusest, ankeedi ülesehitusest), respondentidest, küsitlejatest ja andmekogumisviisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu vältida, on Statistikaametis püütud neid vähendada nii palju kui võimalik.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Andmed avaldatakse 90 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 90).

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Leibkonna eelarve uuringus kasutatakse Eurostati välja töötatud klassifikaatorit COICOP-HBS. Eesti andmed on võrreldavad teiste sama klassifikaatorit kasutavate riikide andmetega.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Leibkonna eelarve uuringut alustati 1995. aastal leibkonna sissetulekute ja kulutuste uuringuna (LSKU). Kasutati intervjuu- ja päevikumeetodit. Kõigepealt täideti osaleva pere kohta ankeet. Sissetulekute, maksude ja kulutuste päevikut ning toidukulutuste päevikut täitis pere kuu aja jooksul. Iga uuringusse sattunud peret küsitleti mitu korda, valimisse võeti pere iga kolme kuu tagant.

2000. aastal uuendati uuringut – muutus valimi võtmise viis, lisati ankeeti küsimusi, lisati järelküsitlus.

2008. ja 2009. aastal uuringut ei tehtud.

2010. aastal uuendati uuringut – muutus valimi võtmise viis, vähendati ankeetide ja päevikute arvu, alles jäi vaid leibkonnaankeet ja päevik, mida leibkond peab 2 nädala jooksul. Ankeeti lisati küsimused suuremate ostude kohta eelnenud 12 kuu jooksul, samuti eluasemekulude kohta eelnenud kuul.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Leibkondade tarbimiskulutused ja elamistingimused on tihedalt seotud sama valdkonna muu statistikaga. Sarnaste muutujatega seotud, kuid erinevatest allikatest (harmoniseeritud tarbijahinnaindeksid, Eesti Sotsiaaluuring (ESU), rahvamajanduse arvepidamine) saadud andmete võrdlemisel tuleb arvestada sidususe probleeme.

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

Statistikatöö maksumus 2,2 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalkaitse infosüsteemist saadakse andmed isikute töövõime kaotuse protsendi (20, 30, jne kuni 100) ja puude raskusastme (keskmine, raske, sügav) kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 40003 „Sotsiaaluuring“ ja 40203 „Leibkonna eelarve uuring“ andmeid.

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Aasta

Kvartal

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Uuritava üldkogumi moodustavad kõik Eestis alaliselt elavad leibkonnad. Üldkogumisse ei kuulu institutsioonilistes asutustes (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) viibijad. Kõik esitatud hinnangud on arvutatud vastava piirkonna koguelanikkonna kohta. Vastavad mahud isikute üldkogumi ja osakogumite kohta on leitud Statistikaametis arvutatud arvestusliku rahvaarvu baasil.

Andmeid kogutakse statistikatööga 40003 „Sotsiaaluuring“ ja 40203 „Leibkonna eelarve uuring“.

Sotsiaalkindlustusametilt saadakse andmed FTP-serveri kaudu.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei korrigeerita

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad