Statistikatöö nimetus: Täiskasvanute koolitus (ettevõtted)

Statistikatöö kood: 40305

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Metoodika ja analüüsi osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Kaire Raasik

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhtivstatistik-metoodik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

kaire.raasik@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 8483

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

15/06/2017

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

15/06/2017

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Täienduskoolitust korraldanud ettevõtted põhitegevuse ja suurusklassi järgi

Töötajad koolitust korraldanud ettevõtetes ja töötatud tunnid koolitust korraldanud ettevõtetes põhitegevuse ja suurusklassi järgi

Tööjõuvajadust ja töötajate oskusi kavandavad ettevõtted põhitegevuse ja suurusklassi järgi

Koolituseelarve ja koolituskava ning koolituskeskusega ettevõtted põhitegevuse ja suurusklassi järgi

Täienduskoolituskursusi korraldanud ettevõtted põhitegevuse ja suurusklassi järgi

Täienduskoolituskursustel osalenud töötajad ettevõtte põhitegevuse ja suurusklassi järgi

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Uuringus osalevad järgmiste tegevusalade ettevõtted: mäetööstus; toiduainete, joogi- ja tubakatoodete tootmine; tekstiili- ja rõivatootmine; nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine; paberi ja pabertoodete tootmine; trükindus ja salvestiste paljundus; koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine; kemikaalide ja keemiatoodete tootmine; põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine; kummi- ja plasttoodete tootmine; muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine; metallitootmine; metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed; arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine; elektriseadmete tootmine; mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine; masinate ja seadmete remont ja paigaldus; mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine; muude transpordivahendite tootmine; puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine; mööblitootmine; muu tootmine; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus; mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont; hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad; jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid; finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad; kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused.

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Ettevõte – kaupu või teenuseid tootev organisatsiooniline üksus, juriidiliste üksuste väikseim kombinatsioon, kellel on teatud määral otsustamisvabadust, eelkõige oma ressursside paigutamise suhtes. Ettevõttel on üks või mitu tegevust ühes või mitmes paigas. Ettevõte võib olla üks juriidiline üksus.

Ettevõtte põhitegevusala – ettevõtte tegevus, millele kulutatakse kõige rohkem töötunde. Ettevõtte põhitegevusala on kodeeritud EMTAK-i viiekohalise koodi järgi (EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator).

Täienduskoolitus – koolitusmeetmed või -tegevus, sh tasemeõpe, mida ettevõte seal töötavatele isikutele osaliselt või täielikult rahastab (osalise rahastamise alla kuulub ka tasustatud õppepuhkus ja tasustatud töötundide ajal kooliskäimise võimaldamine). Täienduskoolitus on planeeritud ja kindla eesmärgiga. Meetmed või tegevus, mida rahastavad täielikult Töötukassa ja teised avaliku sektori institutsioonid või tööga hõivatud ise, siia ei kuulu. Täienduskoolitus jaguneb ettevõttesisesteks ja ettevõttevälisteks täienduskoolituse kursusteks ning teisteks koolitusviisideks. Täienduskoolitusena ei arvestata praktikantide/õpipoiste väljaõpet.

Täienduskoolituse kursustest osavõtjate arv – kursusest osavõtja on isik, kes on aasta jooksul osa võtnud vähemalt ühest täienduskoolituse kursusest. Iga isikut on arvestatud üks kord olenemata sellest, mitu korda isik on täienduskoolituse kursustel osalenud. Kui tööga hõivatud isik on osa võtnud kahest ettevõttevälisest ja ühest ettevõttesisesest kursusest, läheb ta arvesse kui üks osavõtja.

Tööga hõivatud isikute arv ehk ettevõttes töötavate isikute arv – kõigi ettevõttes töötavate isikute arv olenemata nende töönädala pikkusest.

Tööga hõivatud isikud on:

1) ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed;

2) täis- või osaajatööga hõivatud isikud, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;

3) isikud, kes töötavad väljaspool ettevõtet (turustuspersonal jt), kuid kuuluvad ettevõtte tööga hõivatud isikute koosseisu ja on töö eest tasu saajate nimekirjas;

4) ajutiselt töölt puuduvad isikud (haiguslehel, tasulisel puhkusel, õppepuhkusel olijad, streikijad jt);

5) hooajatööga hõivatud isikud, praktikandid (õpipoisid) ja kodustöötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;

6) töövõtulepinguga töötavad isikud.

Tasuta töötavad pereliikmed on isikud, kes elavad koos ettevõtte omanikuga ja töötavad ettevõttes regulaarselt, kuid kellega ei ole sõlmitud töölepingut ja kes ei saa tehtud töö eest tasu. Sellesse kategooriasse kuuluvad ainult need isikud, kes ei ole mõnes teises ettevõttes põhikohaga töö eest tasu saajate nimekirjas.

Tööga hõivatud isikute hulka ei arvestata teiste ettevõtete tööga hõivatud isikuid, kes tegutsevad kõnesolevas ettevõttes, täites selle tellimusi, samuti pikka aega töölt puuduvaid isikuid (lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses viibijad jt), kes on puudunud ja pole tasu saanud kogu vaatlusaasta vältel.

Tööga hõivatud isikute töötatud tundide arv – ettevõtte kõigi tööga hõivatud isikute tegelikult töötatud tundide koguarv vaadeldaval perioodil. Peale normtööaja näidatakse ka kõik ületunnid. Arvestamata jäetakse tasustatud, kuid tegelikult mittetöötatud tööaeg (puhkused, haiguspäevad jms), samuti lõunavaheajad, tööle tuleku ja töölt mineku aeg, tasemekoolitusel (hariduse omandamine) ja töökoolitusel (kursused, õppused) viibitud aeg jm tööaja koosseisu otseselt mittekuuluv aeg.

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Ettevõte

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Vähemalt 10 töötajaga ettevõtted, mille põhitegevusala on mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus; hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus; kinnisvaraalane tegevus

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest ettevõtetest, mille põhitegevusala on mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus; hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus; kinnisvaraalane tegevus

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

1999; 2005; 2010

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Ettevõtted – arv

Töötajaid ettevõttes – arv

Töötunnid – arv

Ettevõtete osatähtsus – protsent

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1552/2005, 7. september 2005, ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: https://www.stat.ee/76709.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Viie aasta tagant

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Pressiteade ilmub koos uute andmete avaldamisega.

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Sotsiaalelu / Haridus“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Ei kasutata

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Käsiraamat „Continuing Vocational Training Survey“, Eurostat

https://circabc.europa.eu

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Eurostatile on esitatud nõuetekohane kvaliteediraport

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Haridus- ja Teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riigiasutused – hetkeolukorra analüüsiks, arenguplaanide ja poliitikate väljatöötamiseks

Kohalikud omavalitsused – hetkeolukorra analüüsiks, arenguplaanide väljatöötamiseks

Teadus- ja haridusasutused, raamatukogud – uuringute, teadustööde ja analüüside koostamiseks, statistilise info levitamiseks

Meedia – statistilise info vahendamiseks laiale avalikkusele

Äriühingud, liidud, sihtasutused – hetkeolukorra analüüsiks, arengusuundade kindlaksmääramiseks ja prognooside tegemiseks

Rahvusvahelised organisatsioonid ja Eurostat – Eesti olukorra hindamiseks ja analüüsimiseks, rahvusvaheliste poliitikate väljatöötamiseks

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni määrusele.

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Mõõtmisvead võivad tuleneda küsimustikust (selle sõnastus, disain jne), intervjueeritavatest, intervjueerijatest ja andmete kogumise meetodist.

Andmete sisestamise vead ja loogilised vead elimineeritud.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Esialgsed andmed avaldatakse 18 kuud pärast aruandeaasta lõppu.

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad kogu aegrea (1999–…) ulatuses.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Puudub

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tööpäevi: 247,6

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Täiskasvanute koolitus ettevõttes 0,9

(2016. aasta andmed)

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

2011. aasta uuringu üldkogumis oli 6183 ettevõtet. Valimis oli 3000 ettevõtet. Uuringu üldkogumi moodustasid äriregistrisse kantud vähemalt 10 töötajaga ettevõtted, mille põhitegevusala oli uuringuga hõlmatud.

Üldkogumi ettevõtted jagati suuruse järgi kuueks grupiks: 10–49 töötajaga ettevõtted, 50–99 töötajaga ettevõtted, 100–249 töötajaga ettevõtted, 250–499 töötajaga ettevõtted, 500–999 töötajaga ettevõtted ja vähemalt 1000 töötajaga ettevõtted. Iga suurusgrupp jagati omakorda veel 20 kihiks põhitegevusala järgi. Enne valimi võtmist stratifitseeriti üldkogum 120 kihti kahe põhitunnuse järgi: põhitegevusala ja ettevõtte suurusklass töötajate arvu järgi.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Viie aasta tagant

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Andmeid kogutakse veebipõhiselt eSTATi veebirakenduse kaudu või paberankeediga posti teel.

Andmeid kogutakse statistikatööga „Täiskasvanute koolitus ettevõttes“.

Uuringu küsimustik (aruandevorm) kirjeldatakse varem kokkulepitud reeglistiku järgi veebipõhise rakenduse eSTAT jaoks. Kirjeldatud küsimustikku katsetatakse enne uuringu tegemist testkeskkonnas. Kirjeldatud ja testitud küsimustikust genereeritakse paberformaat, mis disainitakse varem kokkulepitud formaadis veebikeskkonnas avaldamiseks. Küsimustikule vastamist jälgitakse spetsiaalse tarkvara abil veebikeskkonnas eSTAT.

Äriregistri andmed saadakse X-tee kaudu.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Sisendandmed kontrollitakse ja vajadusel parandatakse etteantud reeglite järgi ning kontrollitakse arvutatud statistika vastavust kvaliteedinõuetele: võrreldakse eelmiste perioodidega, kontrollitakse sisemist sidusust, kontrollitakse üldkogumi kaetust ja vastamismäära.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist etteantud eeskirjade järgi.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Arvutatakse statistiliste üksuste kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Valikuliselt küsitletavate ettevõtete andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Laiendusteguriks võetakse vastava kihi üldkogumi ja vastanud üksuste arvu suhe. Uuringus kasutatakse 120 kihti, mis on moodustatud kahe põhitunnuse järgi: põhitegevusala ja ettevõtte suurusklass töötajate arvu järgi.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine klassifikaatori järgi ja statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See hõlmab lisanäitajate arvutamist.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei korrigeerita

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad