Statistikatöö nimetus: Täiskasvanute koolitus (füüsiline isik)

Statistikatöö kood: 40309

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Sotsiaalstatistika ja analüüsi osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Kaire Raasik

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhtivstatistik-metoodik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

kaire.raasik@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 8483

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

14/05/2018

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

14/05/2018

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Täiskasvanu hariduse omandamine soo, vanuserühma, emakeele, haridustaseme, piirkonna, elukoha, sotsiaalse seisundi, leibkonna netosissetuleku järgi

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Rahvuste klassifikaator (RK)

Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK)

Keelte klassifikaator (KK)

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi kaetud sektorid:

D, E – Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus

S, T, U – Muud tegevusalad

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Arvutikasutamisoskus baasteadmiste tasemel – oskus kasutada tekstitöötlus- ja tabelarvutusprogramme, kopeerida faili/kausta või muuta selle asukohta jms.

Arvutikasutamisoskus eksperditeadmiste tasemel – oskus kirjutada arvutiprogramme, lahendada tark- ja riistvara probleeme, kui arvuti ei tööta nii, nagu peaks jms.

Asjatundlikkus arvuti kasutamisel – oskus vormindada teksti, luua tabelarvutusprogrammide abil graafikuid, installeerida lihtsamaid seadmeid ja programme jms.

Emakeel – esimene keel, mida räägitakse varases lapsepõlves. Inimesel võib olla ka mitu emakeelt.

Hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil

- töötas ja sai selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;

- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;

- ajutiselt ei töötanud.

Iseseisev õppimine ehk teadlik enesetäiendamine – teadmiste ja oskuste teadlik täiendamine perekonnaringis, töökohal ja igapäevaelus. Siia kuulub pereliikmelt, sõbralt või kolleegilt õppimine, teadlik enesetäiendamine trükimaterjali, arvuti, meedia jms vahendusel, vaatamisväärsusi külastades giidilt info saamine ning õppimise eesmärgil raamatukogus ja õppekeskuses käimine. Mõeldud on vaid iseseisvat õppimist, mis ei ole seotud formaalharidussüsteemi õpingute või koolitustel osalemisega.

Koolitus – (täiendus)koolitus (nt tööturu-, vabaharidus- või töökoolitus), kursus, seminar, õpikoda, väljaõpe töökohal ja eratunnid.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev.

Maa-asula – alevik ja küla.

Miinimumpalk – kuupalga alammäär (2016. aastal 430 eurot).

Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus.

Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.

Tasemeharidus – üld-, kutse- ja kõrgharidus. Riiklikel õppekavadel põhinev ja organisatsiooniliselt tagatud tasemeõpe, mille läbimisel saadakse lõputunnistus või diplom.

Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms.

Täiskasvanute hariduse omandamine – tasemehariduse (üld-, kutse- ja kõrgharidus) omandamine, osalemine (täiendus)koolitusel, kursusel, seminaril, õpikojas, väljaõppel (töökohal) ja eratundides ning iseseisev õppimine ehk teadlik enesetäiendamine.

Tööturukoolitus – töötutele korraldatav töökoolitus, kus omandatakse või arendatakse ametioskusi või muid töölerakendumist soodustavaid oskusi.

Võõrkeel – keel, mis ei ole emakeel.

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Isik

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Eestis alaliselt elavad 20–64-aastased elanikud, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud

FREIM

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja Rahvastikuregistri alusel loodud Eesti alaliste elanike loend

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Haldus- ja asustusüksused

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

Andmed on saadaval 2007. ja 2010. aasta kohta

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Täiskasvanuhariduse omandanute/mitteomandanute arv eri tunnuste järgi – absoluutarv (tuhat)

Täiskasvanuhariduse omandanute/mitteomandanute osatähtsus eri tunnuste järgi – protsent

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Statistical Office of the European Union (Eurostat)

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Statistikaameti andmebaasis avaldatakse ainult hinnangud, mis põhinevad vähemalt 20 vastajal.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Viie aasta tagant

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Pressiteade ilmub koos uute andmete avaldamisega

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonnas „Sotsiaalelu / Haridus“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 “Piirkondlik areng“.

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Käsiraamat „Adult Education Survey“ (draft), Eurostat

https://circabc.europa.eu

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Nõuetele vastav kvaliteediraport saadetakse Eurostatile.

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Haridus- ja Teadusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Kõigi tulemustega on võimalik tutvuda veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Vastab eeskirjadele

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud.

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi, nt võttes kasutusele arvutipõhise hinnaandmete kogumise, mis aitab vältida kodeerimis- ja trükivigu.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Esialgsed andmed avaldatakse kaheksa kuud pärast välitööde lõppu.

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad kogu aegrea (2007–…) ulatuses.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Puudub

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

Statistikatöö küsimustike täitmise aeg kokku tööpäevades: 7,8

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 840 000. Objektide arv valimis on 6000.

Tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik vanuserühma ja soo järgi.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Viie aasta tagant

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Andmeid kogutakse isikutelt. Andmete kogumise meetodid on telefoniintervjuu (CATI) ja külastusintervjuu (CAPI). Intervjuusid teevad asjakohase väljaõppe saanud Statistikaameti telefoniküsitlejad. Andmete kogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on elektrooniliseks täitmiseks küsitlejale arvutis. Andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel aadressil https://www.stat.ee/andmete-esitamine.

Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikuga „Eesti täiskasvanute koolitus“.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Valideerimine hõlmab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Andmete sisemist sidusust kontrollitakse enne andmete levitamist.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Eesti täiskasvanute koolituse uuring hõlmab ligikaudu 6000 isikut vanuses 20–64, kes on valitud Eesti elanike seast juhusliku valiku teel.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist etteantud eeskirjade järgi.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. Seda võidakse teha mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Arvutatakse kaalud statistilistele üksustele, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Andmete laiendamise aluseks on uuringuaasta 1. jaanuari arvestuslik rahvaarv. Kõik valimi laiendamisel üldkogumi kohta saadud andmed on tegelike parameetrite hinnangud.

Agregeeritakse üksikandmed analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine klassifikaatori järgi ja statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. Hõlmab lisanäitajate arvutamist.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei korrigeerita

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad