Statistikatöö nimetus: Tasemeharidus

Statistikatöö kood: 40310

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Sotsiaalstatistika ja analüüsi osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Kaire Raasik

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhtivstatistik-metoodik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

kaire.raasik@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 8483

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

08/05/2018

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

08/05/2018

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidust pakkuvad õppeasutused tüübi järgi

Nominaalkohad lasteasutustes

Üld- ja kutsehariduskoolide pedagoogid vanuserühma ja soo järgi

Alusharidust omandavad lapsed vanuse ja soo järgi, laste vanuseline määr ja oodatav õpiiga

Üldhariduskoolide õpilased, lõpetanud ja katkestajad õppevormi, asukoha, soo, vanuse, maakonna ja õppekeele järgi

Kutsehariduse omandajad, kutsekooli sisseastujad ja selle lõpetajad õppevormi, soo, koolitusala, õppekeele järgi; kutsekoolist väljalangenute arv haridustaseme ja õppevormi järgi

Kõrghariduse omandajad, kõrgkooli sisseastujad, selle lõpetajad ja sellest väljalangenud haridusastme, õppevormi, õppeasutuse tüübi, koolitusala ja soo järgi; Eestis õppivad üliõpilased elukohamaa ja kodakondsuse järgi

Tasemehariduse omandajate arv 10 000 elaniku kohta, õppijate vanuseline määr, oodatav õpiaeg

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus 2013 (HKL 2013)

Omanike liigitus (OL)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Tasemeharidus ja alusharidus

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Algkool – üldhariduskool, mis võimaldab põhiharidusõpet kuni 6. klassini. Mõiste hõlmab ka lasteaed-algkoole, kuid ei hõlma erivajadustega laste koole, kui pole märgitud teisiti.

Erakool – eraõigusliku juriidilise asutusena tegutsev põhikool või gümnaasium.

Erivajadustega laps – keha-, kõne-, meele- ja/või vaimupuudega, psüühikahäirega või kasvatuse eritingimusi vajav laps, kes õpib erivajadustega laste koolis. Õigusaktides liigitatakse erivajadustega laste hulka ka eriliselt andekad lapsed.

Erivajadustega laste kool – kool keha-, kõne-, meele- ja/või vaimupuudega, psüühikahäirega või kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. Võrreldes tavakoolidega on tehtud muudatusi või kohandusi kooli õppekavast tulenevas õppesisus, vastava erialarühmaga koos õppimiseks rühma töökavas või õpikeskkonnas.

Gümnaasium – üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks (kooli nimetuses ei pea olema sõna „gümnaasium”). Gümnaasiumis on 10.–12. klass, kuid gümnaasiumi juures võivad olla ka põhikooli klassid. Mõiste ei hõlma täiskasvanute gümnaasiumit ega erivajadustega laste koole, kui pole märgitud teisiti.

Gümnaasiumiaste – 10.–12. klass.

Katkestaja – õpilane, kelle õpingud katkevad enne õppeprogrammi edukat läbimist majanduslikel põhjustel (sh tööle asumine), koolist väljaheitmise, haiguse, perekondlike või muude niisuguste põhjuste tõttu. Mõiste ei hõlma õpilasi, kes on Eestist lahkunud või kelle õpingute katkemise põhjus on surm.

Kaugõpe – õppevorm, mille puhul õppetöö toimub sessiooniti ja rõhk on õpilase iseseisval õppel. Õpilasi juhendatakse ja neile antakse õppematerjalid. Mõiste hõlmab eksterniõpet.

Keskkool – gümnaasiumi võimalik nimetus.

Klassikordajad – klassi kordavad õpilased (sh õpilased, kes tulid teisest koolist suvevaheajal, kuid eelmise kooli õppenõukogu otsusega jäeti klassikursust kordama). Klassikordajad on ka need õpilased, kes olid koolist varem lahkunud, kuid asusid samas koolis uuesti õppima klassikursust korrates. Klassikursuse kordajateks arvestatakse ka need õpilased, kes soovivad asuda õppima kooli, kus on katsetega vastuvõtt ja kes kordavad klassi kooli sissesaamise eesmärgil.

Linnakool – üldhariduskool, mis asub linnas, vallasiseses linnas või alevis.

Maakool – üldhariduskool, mis asub alevikus või külas.

Pedagoog – koolis õppe ja kasvatustöö alal töötav inimene, sh algklassiõpetajad, aineõpetajad, logopeedid, koolidirektorid, õppealajuhatajad ja nende abid.

Põhikool – üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks. Põhikoolis on 1.–9. klass. Mõiste ei hõlma erivajadustega laste koole.

Põhikooli alumine aste – 1.–6. klass.

Põhikooli ülemine aste – 7.–9. klass.

Päevaõpe – õppevorm, mille puhul õppetöö toimub päevasel ajal ja täiskoormusega.

Täiskasvanute gümnaasium – üldhariduslik õppeasutus, mis on mõeldud koolikohustusliku ea ületanud isikutele üldhariduse omandamiseks. Õppetöö toimub peamiselt õhtu- ja kaugõppe vormis.

Õhtuõpe – õppevorm, mille puhul õppetöö toimub õhtusel ajal. Mõeldud eelkõige töötavale täiskasvanule, kes soovib omandada haridust töö kõrvalt.

Üldharidusklassi(de)ga muud tüüpi õppeasutus – kutseõppeasutus, mis võimaldab omandada kutsesuunitluseta üldharidust.

Üldhariduskool – üldhariduslikku õpet võimaldav õppeasutus, v.a täiskasvanute gümnaasium.

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Institutsioon

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Taseme- ja alushariduse omandamist võimaldavad institutsioonid

FREIM

Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS): tasemeharidust pakkuvad koolitusloaga õppeasutused ja nendes haridust omandavad isikud ja pedagoogid

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

1990–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Institutsioonid – arv

Õpilased – arv

Pedagoogid – arv

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO)

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: https://www.stat.ee/76709.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Ei avaldata

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Sotsiaalelu / Haridus“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Andmed on sisendiks statistikatööle 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 50101 „Piirkondlik areng“, 50104 „Linnad“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

UOE (UNESCO-UIS/ OECD/ Eurostat) data collection manual

Gentlemen's agreement

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Avaldatakse kindla kuupäeva seisuga andmed Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS).

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Haridus- ja Teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Administratiivandmete kasutamine tagab täieliku kaetuse ja ajakohasuse.

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Administratiivandmete kasutamine tagab andmete täpsuse.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Andmed avaldatakse järk-järgult: 75 kuni 115 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 75 kuni115).

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Andmed on riigisiseselt võrreldavad.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika, eriti kogumisinstrumendi ja valimi erinevusi.

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

Statistikatöö maksumus 25 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmed alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidusasutustes õppijate, lõpetanute, katkestanute ja õpingute kordajate, klassikomplektide, pedagoogide, õppeasutuste, võõrkeelte ja õppekavade kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmeid.

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Aasta

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Haridusasutused sisestavad andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) novembri alguseks.

Haridus- ja Teadusministeerium kontrollib andmete korrektsust ning andmed edastatakse pärast valideerimist Statistikaametile.

Eesti Hariduse Infosüsteemi andmed edastatakse FTP-serveri kaudu.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Pärast andmete puhastamist ja valideerimist ning linkimist koostatakse anonümiseeritud lähtefailid, mis on aastatöötluse aluseks.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei korrigeerita

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad