Statistikatöö nimetus: Tööjõu-uuring

Statistikatöö kood: 40701

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Metoodika ja analüüsi osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Heidy Roosimägi

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhtivstatistik- metoodik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

heidy.roosimagi@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9292

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

15/06/2017

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

15/06/2017

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

15–74-aastaste hõiveseisund soo, vanuserühma, rahvuse, elukoha jm järgi

Hõivatud tegevusala, majandussektori, ametiala, hõivestaatuse, täis- ja osaajaga töötamise, tööandja liigi jm järgi

Palgatöötajad tegevusala, majandussektori, ametiala, täis- ja osaajaga töötamise, tööandja liigi jm järgi

Töötud töötusperioodi kestuse, tööotsimisviisi, töötuseelse seisundi, toimetuleku jm järgi

Mitteaktiivsed mitteaktiivsuse põhjuse, toimetuleku jm järgi

15–74-aastased haridustaseme, keeleoskuse, elukestvas õppes osalemise jm järgi

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus 2013 (HKL 2013)

Rahvuste klassifikaator (RK)

Riikide ja territooriumide klassifikaator 2013v1 (RTK 2013v1)

Keelte klassifikaator 2013 (KK 2013)

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Leibkonnad

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Heitunud isik – mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik.

Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).

Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.

Tööealine rahvastik – rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetavas ehk tööjõu-uuringu objektiks olevas vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased).

(Tööga) hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil

- töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;

- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;

- ajutiselt ei töötanud.

Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.

Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:

- on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);

- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;

- otsib aktiivselt tööd.

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus.

Vaeghõivatu – osaajatöötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatööd kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma.

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Isik

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Eestis alaliselt elavad 15–74-aastased elanikud

FREIM

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ning rahvastikuregistri alusel loodud loend Eesti 15–74-aastastest alalistest elanikest

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti – kvartaliandmed

Maakonnad – põhinäitajad aasta kohta

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

1989–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Arv, protsent

Rahalised näitajad – euro

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Kvartal

Kuu

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 545/2014, 15. mai 2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses (EMPs kohaldatav tekst)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98, 9. märts 1998, tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1897/2000, 7. september 2000, millega kohaldatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 (tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses) tööpuuduse mõiste osas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1991/2002, 8. oktoober 2002, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2104/2002, 28. november 2002, millega kohandatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses ja komisjoni määrust (EÜ) nr 1575/2000, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 hariduse ja koolituse muutujate nimekirja ja alates aastast 2003 andmeedastuses kasutatava kõnealuste muutujate kodifitseerimise osas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2257/2003, 25. november 2003, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses, et kohandada vaadeldavate näitajate loetelu (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EL) nr 220/2010, 16. märts 2010, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike programm aastateks 2013–2015

Komisjoni määrus (EÜ) nr 377/2008, 25. aprill 2008, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 (tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses) alates 2009. aastast andmeedastuses kasutatavate koodide, struktuuriliste muutujate kohta andmete kogumiseks kasutatava alavalimi ja vaatluskvartalite kindlaksmääramise suhtes

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: https://www.stat.ee/76709.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Aasta

Kvartal

Kuu

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Pressiteade „Tööhõive ja töötus“ kord kvartalis. Pressiteatega saab tutvuda aadressil https://www.stat.ee/pressiteated.

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Sotsiaalelu / Tööturg“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

Avalikuks kasutamiseks mõeldud andmefailid on veebilehel tasuta kättesaadavad kõigile, kes soovivad teha üksikandmetel põhinevat statistilist analüüsi: https://www.stat.ee/51900.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Andmed on sisendiks statistikatööle 10106 „Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvepidamine“, 20506 „Infotehnoloogia leibkonnas“ (2004–2013), 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 40416 „Kultuuri tööhõive- ja kultuurisektori majandusnäitajad“, 40601 „Registreeritud tööõnnetused“, 40611 „Puudega inimeste lõimumine“, 41001 „Sotsiaalne tõrjutus – Laekeni indikaatorid“, 50101 „Piirkondlik areng“, 50104 „Linnad“, 50201 „Säästva arengu näitajad“, 40716 „Tööhõive põhinäitajad“, 40717 „Tööga hõivatud“, 40718 „Töötud“, 40719 „Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik“ ja 40720 „Immigrantrahvastiku tööhõive“.

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

EU LFS (European Union labour force survey, EL tööjõu-uuring)

http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/EU_labour_force_survey_-_methodology

Eesti tööjõu-uuring. Metoodika, Statistikaamet (2012)

https://www.stat.ee/metoodika

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Üldkogumi, valimi ja vastanute kvaliteediandmed on avaldatud statistika andmebaasis.

„Eesti tööjõu-uuring. Metoodika“, https://www.stat.ee/metoodika ja http://ec.europa.eu/eurostat/web/lfs/publications/quality-reporting

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Maaeluministeerium

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut

Tartu Ülikool

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni tööjõu-uuringu määrusega nõutud andmekoosseisule.

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Tööjõu-uuringu põhinäitajatele arvutatud standardvead ja suhtelised standardvead on avaldatud statistika andmebaasis.

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Statistikaamet püüab vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikaid ja uuringuprotsessi, nt võttes kasutusele arvutipõhise andmete kogumise, mis aitab vältida kodeerimis- ja trükivigu. Info vastamismäärade kohta eri rühmades on kättesaadav andmebaasist.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Kuuandmed (kolme kuu libiseva keskmisena) avaldatakse 60 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 60).

Kvartaliandmed avaldatakse 45 päeva pärast aruandekvartali lõppu (T + 45).

Aastakeskmised andmed avaldatakse 45 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 45).

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Statistikaamet korraldas esimese Eesti tööjõu-uuringu küsitluse 1995. aasta alguses. Aastatel 1997–1999 toimus küsitlus II kvartalis. Alates 2000. aastast on tööjõu-uuring kvartali- ja aastaväljundiga pidevuuring.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Eesti töötuse mõõtmisel on kolm andmeallikat: Statistikaameti tööjõu-uuring, Eurostati harmoneeritud töötuse statistika ja Töötukassa registreeritud töötuse andmed. Andmete kogumise metoodika ja avaldamise sagedus on nende andmeallikate puhul erinev. Täpsemalt kogumikus „Eesti tööjõu-uuring. Metoodika“, peatükk 6.1. (https://www.stat.ee/metoodika).

Peale selle arvutatakse tööjõu-uuringu andmete põhjal rahvamajanduse arvepidamise tööhõive lisanäitajad, mis lähtuvad ESA95 definitsioonidest. Tööjõu-uuringu ja rahvamajanduse arvepidamise andmestiku kasutamisel tuleb arvestada definitsioonidest ja kontseptsioonidest tulenevat erinevust. Täpsemalt kogumikus „Eesti tööjõu-uuring. Metoodika“, peatükk 6.2. (https://www.stat.ee/metoodika).

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Ei ole rakendatav

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 990 000 15–74-aastast isikut.

Objektide arv valimis on 3000 leibkonda (6000 isikut) kvartalis.

Väljavõtuviis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik elukoha piirkonna järgi: 1) Tallinn; 2) Harju maakond (v.a Tallinn), Ida-Viru maakond, Pärnu maakond, Tartu maakond; 3) Jõgeva maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Lääne-Viru maakond, Põlva maakond, Rapla maakond, Saare maakond, Valga maakond, Viljandi maakond, Võru maakond; 4) Hiiu maakond.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Sotsiaalkindlustusameti riikliku pensionikindlustuse registrist saadakse andmed isikute töövõime kaotuse protsendi (20, 30, jne kuni 100) ja puude raskusastme (keskmine, raske, sügav) kohta.

Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) registrist saadakse andmed isikute praeguste õpingute kohta, kui isik õpib Eestis.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Nädal

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Andmeid kogutakse isikutelt. Andmete kogumise meetod on küsitlusintervjuu (CAPI) ja telefoniintervjuu (CATI) korduvküsitletavate leibkondade puhul.

Intervjuud teevad asjakohase väljaõppe saanud Statistikaameti küsitlejad. Andmete kogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on disainitud küsitlejale arvutis elektrooniliseks täitmiseks.

Andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel aadressil https://www.stat.ee/andmete-esitamine.

Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikega „Tööjõu-uuring. Isikuküsitlus“ ja „Tööjõu-uuring. Leibkonnaküsitlus“.

Sotsiaalkindlustusameti andmed saadakse e-postiga.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Kao kompenseerimiseks jagatakse isikud seitsmesse kaorühma elukoha (maakond ja linnastumise aste) ja elukoha kaomäära järgi. Isiku kaokaal grupis on isiku üldise vastamise määra pöördväärtus selles rühmas.

Enne andmete üldkogumile laiendamist kasutatakse kalibreerimist soo ja viieaastaste vanuserühmade ning isiku elukoha maakonna järgi. Aluseks võetakse demograafilistest andmetest teadaolev Eesti elanike jaotus soo ja vanuserühma ning maakonna järgi uuringuaasta 1. jaanuaril. Pärast kalibreerimiskaalude arvutamist leitakse igale vastanud isikule üldine laiendustegur, mis on üldkogumi mahu ja kvartalis küsitletute arvu suhe. Isiku lõpliku kaalu saamiseks korrutatakse see laiendustegur varem leitud kaaludega.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei rakendata

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad