Statistikatöö nimetus: Säästva arengu näitajad

Statistikatöö kood: 50201

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Evelin Enno

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhtivstatistik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

evelin.enno@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9308

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

15/06/2017

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

15/06/2017

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Näitajate aegread alateemade kaupa:

Eesti kultuuriruumi elujõulisus – eestluse eluruum koos kõigi oma komponentidega. Kultuuriruumi säilimine on tingimuseks rahvusliku identiteedi säilimisele, mis omakorda motiveerib rahvuskeele kasutamist ja rahvuslike väärtuste püsimist muutuvas ja globaliseeruvas maailmas.

Heaolu kasv – inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ning oma püüdlusi ja eesmärke realiseerida. Võimaldab jõuda olukorrani, kus Eesti on elu-, töö- ja eneseteostuskohana piisavalt väärtustatud.

Sidus ühiskond – ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad loodust/toodetust õiglasel moel osa.

Ökoloogiline tasakaal – kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringes kui ka energiavoogudes. Üldine eesmärk on lülitada looduse isetaastumisvõime looduskasutusse ja saavutada olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kaitset vajavate objektide kogumina, vaid tervikuna, mille osa ta ise on.

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Not used

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Näitajate andmed koostatakse sektoriteülesel tasemel.

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Kultuuriasutustes käimine

Kultuuri tööhõive

Kultuuriharrastajate arv

Raamatute trükiarv aastas

Tähtsamate loomemajanduse tegevusalade toodang

Eesti keele kõnelejate hulk Eestis

Kasutuses olevate ehitismälestiste osatähtsus kõigi ehitismälestiste seas

Loomuliku iibe kordaja

Summaarne sündimuskordaja

Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad

SKP elaniku kohta

Tootlikkus

Kulutused teadus- ja arendustegevusele

Hõive keskkõrg- ja kõrgtehnoloogilises tööstuses

Kõrgtehnoloogiliste toodete eksport

Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendatavate ettevõtete ja riigiasutuste arv

Valitsemissektori koondeelarve tasakaal

Valitsemissektori võlg

Vanadussõltuvusmäär

Kokkupuuted korruptsiooniga

Eestis olevate välisinvesteeringute osatähtsus SKP-s

Eesti koguvälisvõlg

Jooksevkonto saldo

Tööhõive määr

Töötuse määr

Loodus- ja täppisteaduste ja tehnikaalade lõpetajad

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr

Kolmanda taseme haridusega inimeste osatähtsus

Tipptasemel teadmistega õpilaste osatähtsus

Oodatav eluiga

Tervena elada jäänud aastad

Uute HIV-nakkuse juhtude arv

Pikaajalist haigust põdevate inimeste osatähtsus

Alkoholiga seotud surmad

Sissetulekute ebavõrdsus

Pikaajaline töötus

Ravikindlustusega kaetus

Vaesuses või tõrjutuses elavate inimeste osatähtsus

Noored, kes ei õpi ega tööta

Interneti kasutamise määr

Ründe tagajärjel hukkunud

Varavastased kuriteod

Alaealiste kuritegevus

Kuriteo ohvriks langenud elanike osatähtsus

Metsaraie

Põlevkivi kaevandamine

Ehitusmaavarade kaevandamine

Kodumaine materjalitootlikkus

Majanduse energiamahukus

Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises

Taastuvenergiast toodetud elekter

Energiasõltuvuse määr

Uute sõiduautode keskmine CO₂ tase

Igapäevaseks töölkäimiseks ühistransporti või jalgratast kasutavate või jalgsi liikuvate inimeste osatähtsus

Energia lõpptarbimine transpordisektoris

Kasvuhoonegaaside emissioon

Heitvee lämmastiku reostuskoormus

Heitvee fosfori reostuskoormus

Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike osatähtsus

Happevihmasid põhjustavate gaaside emissioon

Vee kvaliteet

Peenosakesed PM10 ja PM2,5 välisõhus

Taimekaitsevahendite kasutamine

Jäätmete ringlussevõtt

Jäätmete ladestamine

Jäätmeteke

Hooldatud poollooduslike koosluste pindala

Kaitstavate loodusobjektide pindala

Kaitstava metsamaa osatähtsus

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Ei ole rakendatav

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Ei ole rakendatav

FREIM

Ei ole rakendatav

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

Eesti maakonnad

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

2005–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Protsenti, kilogrammi õli ekvivalenti 1000 euro kohta, CO₂ grammi kilomeetri kohta, CO₂ ekvivalenttonni inimese kohta, kg elaniku kohta, eurot elaniku kohta, protsenti üle/alla EL-i keskmise, protsenti SKP-st, suhtarv, aasta, arv 100 000 elaniku kohta, promilli, arv naise kohta, m³/ha, tuhat m³, tonni, hektarit, tuhat eurot hõivatu kohta, arv 1000 elaniku kohta, miljonit eksemplari

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Ei ole rakendatav

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Ei avaldata

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Säästev areng“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Ei ole rakendatav

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Ei kasutata

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Näitajate valik ja metoodika on kirjeldatud Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ rakendamise tulemuste aruandes

http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/en/government-office/growth-and-jobs/sustainable-development/the-coordinatination-of-the-implementation/sustainable-development-working-group/2007_06_15_Estonian_Report_about_the_Implementation_of_the_EU_SDS.pdf

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Koostatud on aruanne Eesti säästva arengu näitajate asjakohasuse ja kvaliteedi kohta.

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Riigikantselei

Keskkonnaministeerium

Eesti Säästva Arengu Komisjon

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Näitajate nimistu on määratud Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” rakendamise tulemuste aruandes.

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Andmete täpsus varieerub. Andmete täpsuse hinnangud on esitatud Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ rakendamise tulemuste aruandes (näitajate asjakohasus ja kvaliteet).

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Andmed avaldatakse 341 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 335).

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Säästva arengu näitajad on võrreldavad riigi sees ja riikide vahel. Mõningate näitajate võrreldavus võib varieeruda.

Hinnangud andmete võrreldavusele on toodud Eestis kasutuses olevate säästva arengu näitajate asjakohasuse ja kvaliteedi uuringu aruandes.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika, eriti kogumisinstrumendi erinevusi.

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Keskkonnaameti, Maanteeameti, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Eesti Panga, Tervise Arengu Instituudi ja Muinsuskaitseameti andmed. Samuti kasutatakse andmeid Eurostati, Euroopa Keskkonnaagentuuri, Maailmapanga, Maailma Terviseorganisatsiooni, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni andmebaasidest.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 10302 „Veekasutus“, 10304 „Metsavaru“, 10401 „Jäätmekäitlus“, 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 21001 „Metsandus“, 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21701 „Teadus- ja arendustegevus“, 21702 „Innovatsioon“, 30101 „Rahvastik“, 30205 „Rahvastikusündmused. Surmajuhtumid ja -põhjused“, 30206 „Rahvastikusündmused. Sünnid“, 40308 „Tasemeharidus“, 40402 „Film“, 40407 „Muuseum“, 40410 „Raamatukogu“, 40414 „Teater“, 40509 „Sotsiaalkaitsekulutused“, 40415 „Trükitoodang“, 40416 „Kultuuri tööhõive- ja kultuurisektori majandusnäitajad“, 40612 „Tervis“, 40701 „Tööjõu-uuring“ ja 40802 „Kuritegevus“ andmeid.

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Aasta

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Andmeid kogutakse Eurostati, Euroopa Keskkonnaagentuuri, Maailma Terviseorganisatsiooni, Maailmapanga, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni andmebaasist.

Lisaks saadakse andmeid Keskkonnaametist, Keskkonnaagentuurist, Tervise Arengu Instituudist, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Muinsuskaitseametist, Eesti Pangast, Justiitsministeeriumist ja Maanteeametist.

Administratiivandmed võetakse andmeallikate kodulehekülgedelt või saadakse e-posti teel.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide ja teiste uuringute andmetega.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Peamiselt kasutatakse koondandmeid teistest statistikatöödest ja administratiivsetest allikatest. Arvutatakse ka nende muutujate väärtused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. Seda võidakse teha mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei ole rakendatav

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad