Statistikatöö nimetus: Säästva arengu näitajad

Statistikatöö kood: 50201

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Evelin Enno-Sakwan

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhtivstatistik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

evelin.enno-sakwan@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9308

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

08/05/2018

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

08/05/2018

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Näitajate aegread alateemade kaupa lähtuvalt ÜRO säästva arengu tegevuskavast 2030:

1. Kaotada kõikjal vaesus mis tahes kujul

2. Kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust

3. Tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu

4. Tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused

5. Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu

6. Tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude säästev majandamine

7. Tagada taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõikidele

8. Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut ning tagada kõikidele inimestele inimväärne töö

9. Ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästvat industrialiseerimist ning innovatsiooni

10. Vähendada ebavõrdsust nii riikide sees kui ka nende vahel

11. Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks

12. Tagada säästev tarbimine ja tootmine

13. Võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks

14. Kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mere elusressursse, et saavutada säästev areng

15. Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumisega ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine

16. Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid

17. Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus

Lisaks vastavad näitajate aegread ka strateegias „Säästev Eesti 21“ kirjeldatud säästva arengu eesmärkidele:

1. Eesti kultuuriruumi elujõulisus

2. Heaolu kasv

3. Sidus ühiskond

4. Ökoloogiline tasakaal

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Not used

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Näitajate andmed koostatakse sektoriteülesel tasemel.

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Absoluutse vaesuse määr

Suhtelise vaesuse määr

Kodumajapidamiste säästumäär

Suhtelises vaesuses või tõrjutuses elavata inimeste osakaal

Põllumajanduse tootlikkus

Mahepõllumajandusmaa osatähtsus kasutatavast põllumajandusmaast

Mahepõllumajandustoodangu osakaal põllumajandustoodangus

Turustatud taimekaitsevahendid

Väetiste kasutamine

Oodatav eluiga

Tervena elada jäänud aastad

Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal

Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad

Välditavad surmad

Suremus kroonilistesse haigustesse

Uued HIV-nakkuse/tuberkuloosi/B- ja C-hepatiidi juhud

Enesetapud

Psüühika- ja käitumishäirete esmahaigestumuskordaja

Alkoholi tarbimine

Tubaka tarbimine

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr

Kolmanda taseme haridus

Digipädevusega 16-74-aastaste osakaal

Tipptasemel sooritustasemega õpilaste osatähtsus

Huvikoolide õpilaste osakaal oma vanuserühmas

Põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte osakaal

Sooline palgalõhe

Naised juhtivatel kohtadel

Naiste ja meeste ajakasutus

Nõuetekohaselt puhastatud reovee osakaal kokkukogutud reoveest

Tarbijate osakaal, kes saavad ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett

Põhjaveevõtt

Pinnavee seisund

Majanduse energiamahukus

Energiasõltuvuse määr

Energiakulutuste osakaal kodumajapidamiste kogukuludes

Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises

SKP reaalkasv

Ressursitootlikkus

Tootlikkus

Tööhõive määr

Pikaajaline töötus

Noored, kes ei õpi ega tööta ega osale koolitustel

Kulutused teadus- ja arendustegevusele

Hõivatud teadus- ja arendustegevuses

100 Mbp/s või suurema kiirusega ühenduste osakaal interneti püsiühenduste koguarvust

Interneti kasutamise määr

Inimeste ja kaubavedu transpordiliikide lõikes

Sissetulek leibkonnaliikme kohta

Sissetulekute ebavõrdsus

Arstiabi kättesaadavus sissetulekurühmiti

Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal

Linnades toimunud liiklusõnnetuste tagajärjel vigastatute ja hukkunud

Peenosakesed PM10 ja PM2,5 välisõhus

Rahulolu eluruumide seisundiga

Ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi tööl käijate osakaal

Olmejäätmete ringlusesse võtu osakaal

Jäätmeteke

Ohtlike jäätmete osakaal

Keskkonnajuhtimissüsteeme rakendavad ettevõtted ja asutused

Põlevkivi kaevandamise maht

Kasvuhoonegaaside heitkogused SKP suhtes

Energeetikasektorist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogused

Transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogused

Kaitstavate merealade osakaal

Kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate liikide populatsioonide kudekarja biomass

Rannikuvee seisund

Kaitstavate alade pindala osakaal maismaaterritooriumist

Kaitstava metsamaa pindala osakaal kogu metsamaa pindalast

Happevihmasid põhjustavate gaaside emissioon

Paranenud või samaks jäänud seisundiga elupaigatüüpide arv

Paranenud või samaks jäänud seisundiga liikide arv

Korruptsiooni tajumise indeks

Määratlemata kodakondsusega isikute arv

Elanike osakaal, kes hindab oma lähipiirkonda turvaliseks

Vägivaldse ründe tagajärjel hukkunute arv

Kuriteo ohvriks langenud elanike osatähtsus

Ametliku arenguabi osakaal RKT-st

Valitsemissektori koondeelarve struktuurne tasakaal

Valitsemissektori konsolideeritud võla osatähtsus SKP-st

Keskkonnamaksude osakaal kogumaksudes

Loomulik iive

Summaarne sündimuskordaja

Eesti keele kõnelejad

Kultuuriasutustes käimine

Kultuuriharrastajate osakaal

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Ei ole rakendatav

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Ei ole rakendatav

FREIM

Ei ole rakendatav

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

Eesti maakonnad

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

2005–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Protsenti, kilogrammi õli ekvivalenti 1000 euro kohta, CO₂ grammi kilomeetri kohta, CO₂ ekvivalenttonni inimese kohta, kg elaniku kohta, eurot elaniku kohta, protsenti üle/alla EL-i keskmise, protsenti SKP-st, suhtarv, aasta, arv 100 000 elaniku kohta, promilli, arv naise kohta, m³/ha, tuhat m³, tonni, hektarit, tuhat eurot hõivatu kohta, arv 1000 elaniku kohta, liitrit elaniku kohta, 1000 m³

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Ei ole rakendatav

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Ei avaldata

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Säästev areng“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Ei ole rakendatav

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Ei kasutata

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Näitajate valik ja metoodika on kirjeldatud Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ rakendamise tulemuste aruandes.

http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/en/government-office/growth-and-jobs/sustainable-development/the-coordinatination-of-the-implementation/sustainable-development-working-group/2007_06_15_Estonian_Report_about_the_Implementation_of_the_EU_SDS.pdf

Näitajate valikul on lähtutud lisaks ka ÜRO säästva arengu tegevuskavast 2030 ja sealsetest üleilmsetest säästva arengu eesmärkidest.

https://sustainabledevelopment.un.org/post2015/transformingourworld

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Koostatud on aruanne Eesti säästva arengu näitajate asjakohasuse ja kvaliteedi kohta.

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Riigikantselei

Eesti Säästva Arengu Komisjon

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Näitajate nimistu on määratud Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” rakendamise tulemuste aruandes.

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Andmete täpsus varieerub.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Andmed avaldatakse 345 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 345).

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Säästva arengu näitajad on võrreldavad riigi sees ja riikide vahel. Mõningate näitajate võrreldavus võib varieeruda.

Hinnangud andmete võrreldavusele on toodud Eestis kasutuses olevate säästva arengu näitajate asjakohasuse ja kvaliteedi uuringu aruandes.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika, eriti kogumisinstrumendi erinevusi.

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

Statistikatöö maksumus 27,6 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja Muinsuskaitseameti andmed

Samuti kasutatakse andmeid Eurostati, Euroopa Keskkonnaagentuuri, Maailmapanga, Maailma Terviseorganisatsiooni, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni andmebaasidest

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 10106 „Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamine“, 10104 „Keskkonnamaksude arvepidamine“, 10302 „Veekasutus“, 10304 „Metsavaru“, 10401 „Jäätmekäitlus“, 10503 „Taimekaitsevahendite turulelaskmine“, 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 21001 „Metsandus“, 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 21108 „Palgalõhe“, 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvestus“, 21214 „Taimekasvatus“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21701 „Teadus- ja arendustegevus“, 21702 „Innovatsioon“, 30101 „Rahvastik“, 30205 „Rahvastikusündmused. Surmajuhtumid ja -põhjused“, 30206 „Rahvastikusündmused. Sünnid“, 40304 „Huviharidus“, 40308 „Tasemeharidus“, 40402 „Film“, 40407 „Muuseum“, 40409 „Rahvakultuur“, 40410 „Raamatukogu“, 40414 „Teater“ 40422 „Kultuuris osalemise uuring“, 40416 „Kultuuri tööhõive- ja kultuurisektori majandusnäitajad“, 40612 „Tervis“, 40701 „Tööjõu-uuring“ ja 40802 „Kuritegevus“ andmeid.

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Aasta

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Andmeid kogutakse Eurostati, Euroopa Keskkonnaagentuuri, Maailma Terviseorganisatsiooni, Maailmapanga, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni andmebaasist.

Lisaks saadakse andmeid Keskkonnaagentuurist, Tervise Arengu Instituudist, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Muinsuskaitseametist, Justiitsministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist, Keskkonnaministeeriumist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ja Rahandusministeeriumist.

Administratiivandmed võetakse andmeallikate kodulehekülgedelt või saadakse e-posti teel.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide ja teiste uuringute andmetega.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Peamiselt kasutatakse koondandmeid teistest statistikatöödest ja administratiivsetest allikatest. Arvutatakse ka nende muutujate väärtused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. Seda võidakse teha mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei ole rakendatav

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad