Eksperimentaalstatistika
Eksperimentaalstatistika eesmärk on otsida statistika tegemise uusi võimalusi, et kasutajad saaksid huvitava ja vajaliku info kätte kiiresti ja mugavalt.
Eksperimentaalstatistika tegemiseks kasutame
- andmete linkimist ja kombineerimist;
- uudseid andmeallikaid (nt Eleringi elektritarbimise andmed, mobiilioperaatorite andmed);
- uusi meetodeid (nt veebi kammimine, masinõpe);
- nüüdisaegseid visualiseerimisvõimalusi (nt R-Shiny, Flourish).
Eksperimentaalstatistika tulemused võivad kõrvale kalduda riikliku statistika sellistest traditsioonilistest nõuetest nagu harmoneeritus, kaetus, ajaline ja geograafiline võrreldavus, järele proovitud ja testitud metoodika.
Käimasolevad tööd
Avaldama hakatakse e-residentide ettevõtete andmeid. Eksperimentaalstatistika tiimi ülesanne on välja arendada metoodika, mis võimaldaks saada regulaarse ülevaate, kui palju uusi e-residentide ettevõtteid registreeritakse ja milline on nende käekäik ning majanduslik aktiivsus (deklareeritud väljamaksed, maksud, käive ja töötajate arv).
Andmeallikad:
politsei- ja piirivalveameti andmed, majandusüksuste statistiline register, äriregister, maksu- ja tolliameti andmed
Tellija:
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Teostaja:
Eve Telpt, Kaja Sõstra
Arendatakse metoodikat, millega selgitatakse välja teadusarendusega tegelevad organisatsioonid. Tihti ei osata ettevõtlussektoris vahet teha innovatsioonil ja teadusarendusel ning mõnikord ei saada arugi, et tegeletakse aktiivselt teadusarendusega. Riigi huvi on jälgida, kus, kui palju ja kuidas teadusarendusi ellu viiakse ning mis suundadesse kõige rohkem panustatakse.
Selle info põhjal saab riik arendustegevust toetada ja elluviijaid motiveerida, tugevdades nii Eesti majandusliku edu vundamenti.
Tellija:
majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Andmeallikad:
statistikaameti statistikatööd, EAS-i andmed, PRIA andmed, Eesti teadusinfosüsteem, maksu- ja tolliameti andmed
Teostaja:
Jaan Õmblus
Väärtusahelate mudelist saab teada, kes teenib ja kes ei teeni raha, kelle äritegevus on mõtestatum ja kes teeb äris niisama aega parajaks, makstes sellele peale. Mudel aitab üles leida majanduse kitsaskohad, kus nõudlus ületab või hakkab ületama pakkumist ja kuhu on mõtet investeerida.
Mudel näitab ära ka majanduse nn punased kohad, kus tuleks olla eriti ettevaatlik ja võimaluse korral oma tootmisvahendid rahaks teha. Mudel võimaldab tutvuda ka majanduse tervikpildiga, kust on näha, kus täpsemalt väärtust luuakse, kuidas paraneb meie heaolu ja mida peaks majanduspoliitiliselt tegema, et üldine elatustase kiiremini tõuseks. See on katse lahti seletada rikkuse loomise valem nii ettevõtte kui ka riigi tasandil.
Tellija:
majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning rahandusministeerium
Andmeallikad:
maksu- ja tolliameti andmed
Teostaja:
Jaan Õmblus
Eksperimentaalstatistika tegemine mujal
Tehtud tööd
Õpetajate elukaar aastatel 2015–2022
Kuidas püsivad õpetajad õpetajatööl ning millal ja millistele ametikohtadele sealt edasi liigutakse? Kuhu kaovad noored õpetajad? Just nendele küsimustele otsisime vastust 2022. aasta kevadel-suvel läbi viidud tellimustöös.
Vaata lähemalt siit.
Terviseprofiilid
Kuidas tuleb oma igapäevaeluga toime Eesti keskmine diabeedihaige? Kas ja kui tihti vajab ta arstiabi? Milline on tema tervisekäitumine – kas ja kui palju ta iga päev liigub, kui tihti suitsetab või alkoholi tarvitab? Kas ta saab murede korral tuge oma lähedastelt?
Vaata lähemalt siit.
Palgarakendus
Millised on eri ametite mediaanpalgad maakondades? Kui palju erinevad naiste ja meeste palgad? Mida näitavad palga- ja pensioniprognoos? Palgarakendus näitab tööturu olukorda ja töötajate kuise brutopalga erinevust soo, maakondade ning ametialade kaupa. Rakendus võimaldab võrrelda oma palka ametikaaslaste ja teiste ametikohtadega, samuti naiste ja meeste palkasid ning prognoosida palgakasvu ja tulevast pensioni.
Vaata lähemalt siit.
Liikuvusanalüüs
Kuidas võttis Eesti ühiskond eriolukorras rakendatud meetmed vastu? Kas inimesed jäid paiksemaks? Koostöös mobiilsidefirmadega analüüsis statistikaamet 20. veebruarist kuni 17. maini 2020 anonüümsete mobiiliandmete alusel inimeste liikumisaktiivsust eriolukorra ajal võrreldes eelnenud ajaga.
Vaata lähemalt siit.
Täiskasvanuhariduse prioriteetsed sihtrühmad
Millised rahvastikurühmad osalevad aktiivsemalt täiskasvanuhariduses? Kuidas on täiskasvanuhariduse peamised rahvastikurühmad jaotunud maakonniti, Tallinnas ja Tartu linnas? Analüüs andis ülevaate täiskasvanuhariduse peamistest sihtrühmadest Eestis.
Vaata lähemalt siit.
Ühiskondlike lõhede analüüs
Kui suur on ebavõrdsus Eestis ja kuidas see on jaotunud? Analüüsi käigus valmis 11 isikuprofiili, et ilmestada ühiskondlikke lõhesid ja ebavõrdsust Eestis. Profiili kirjeldamisel võeti arvesse nii leibkonna tüüpi ja laste arvu leibkonnas kui ka vanust, sugu, haridust, rahvust, elukohta, puudeid ja nende raskusastet, sissetulekuid, hõivet, saadud toetusi, töökoha kaugust elukohast, terviseseisundit ja eluga rahulolu.
Vaata lähemalt siit.
Välistudengite majandusliku mõju analüüs
Kui aktiivselt osalevad välisüliõpilased Eesti tööturul? Millist mõju nad sellega avaldavad meie majandusele õpingute ajal ja aasta pärast õpingute lõppu? Kuidas välisüliõpilased erinevad kohalikest üliõpilastest? Analüüsiti välisüliõpilaste osalemist Eesti tööturul ja selle mõju majandusele.
Vaata lähemalt siit.
Väikeste piirkondade ja rahvastikurühmade ülevaated
Kui paljusid inimesi mõjutab kavandatav uus seadus või seadusemuudatus? Õigusaktide mõju analüüsimiseks on koostatud rahvastikurühmade väljavõtteid. Näiteks on uuritud väikeste rahvusrühmade toimetulekut ja koostanud ülevaateid noortest, samuti oleme teinud kokkuvõtteid füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalmaksu tasumisest.
Vaata lähemalt siit.
Tühjenevad kortermajad Valga ja Lüganuse vallas ning Kohtla-Järve linnas
Kui palju on Kohtla-Järve linnas, Lüganuse ja Valga vallas kortermaju, millest kõik või enamik eluruume on asustamata? Kas sellele küsimusele saab vastuse elektri tarbimise andmetest? Kohtla-Järve linna, Lüganuse valla ja Valga valla kortermajade kohta koostati analüüs, et välja selgitada, kui palju on seal tühje kortereid elukoha registreerimise ja elektri tarbimise alusel.
Vaata lähemalt siit.
Tühjenevate korterelamute projekt
Rahandusministeeriumi tellimusel analüüsib statistikaamet kortermajade elektritarbimist, et selgitada välja tühjad eluruumid üle Eesti. Tegu on järjekordse sammuga tühjenevate korterelamute probleemi lahendamiseks riiklikul ja omavalitsuste tasandil.
Vaata lähemalt siit.
Väliskülastajate majanduslik mõju Tallinnas
Kuidas mõjutavad Tallinna tööhõivet ja maksutulu välisturistid? Uuriti, kui palju väliskülastajad tarbivad kaupu ja teenuseid ning analüüsiti, kuidas see mõjutab linna majandust, turismi lisandväärtust ja sisemajanduse koguprodukti, ettevõtete ning töötajate arvu, samuti maksutulu.
Vaata lähemalt siit.
Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes
Miks muutus alkoholi hinnavahe Eestis ja Lätis korraga nii väljakannatamatuks, et alkoholi ostmine Lätist kujunes väga populaarseks? Kuidas saaks sellist ostukäitumist muuta ja kuidas peaks majanduspoliitika olema kujundatud, et sarnaseid olukordi vältida?
Vaata lähemalt siit.
Valimisringkondade statistika
Kui palju on minu valimisringkonnas inimesi, keda mõjutavad sagedasemad valimislubadused? Kui palju on minu valimisringkonnas vanaduspensionäre või lasteaiaealisi lapsi ning ühistranspordi kasutajaid võrreldes ülejäänud Eestiga?
Vaata lähemalt siit.
Tööpoliitika näitajad
Kuidas läheb tööturul meestel ja naistel, eestlastel ja muust rahvusest inimestel, tallinlastel ja tartlastel, kõrgharidusega ja põhiharidusega inimestel, lastetutel ja lapsevanematel? Kuidas on tööhõive, töötus ja muud hõivenäitajad elanike rühmades muutunud?
Vaata lähemalt siit.