Keskmine brutokuupalk kujuneb paljudest komponentidest

Statistikaamet avaldab regulaarselt Eesti keskmise palga andmed. On teada, et riigi keskmine brutokuupalk on aastast aastasse tõusnud. Vähem on avalikkusele valgustatud aga seda, millest keskmine palk kujuneb.

Statistikaamet arvutab keskmist brutokuupalka rahvusvahelise metoodika kohaselt (Euroopa Liidu statistikaameti ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni soovitused). See on vajalik, et Eesti palku saaks võrrelda teiste riikide palkadega.

Keskmine brutokuupalk sisaldab palgatöötajate kahte liiki tasusid — tasu töötatud aja eest ja tasu mittetöötatud aja eest.

Tasu töötatud aja eest ei ole mitte ainult ajatöö- ja tükitööpalk, arvesse lähevad ka lisatasu ületundide, õhtuse töö, öötöö ja puhkepäevadel töötamise eest, lisatasu rasketes ja tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarselt makstavad lisatasud. Siia kuuluvad ka muud lisatasud ja preemiad, näiteks kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jms, mille arvestamise aluseks on töötatud aeg.

Tasus mittetöötatud aja eest lähevad puhkusetasu kõrval arvesse veel tööseisakutasu, streigi ja töösulu ajal makstav tasu, osaliselt tasustatava puhkuse tasu töömahu või tellimuse ajutisel vähenemisel, tasemekoolitusel või tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasu. Siia kuuluvad ka need lisatasud ja toetused (nt kvartali lisatasu, aasta lisatasu, puhkuse- ja jõulutoetused), mille arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg. Keskmises brutopalgas kajastub veel mitterahaline ehk loonustasu. See on tasu tootena või teenusena, näiteks toit ja jook, riietus ja jalatsid, töötaja eluasemega seotud haldamis- ja kommunaalteenused (elekter, gaas, vesi, küte, side jm), alandatud hinnaga saadud toote või teenuse hinnavahe, tööandja tasutud tarbekauba laenuintress, tasu töötajale majutamise ja eluasemega seotud kulutusteks (nt tööandja omanduses oleva maja, korteri hooldusremondi, kindlustuse ja majandamise kulu, toetused töötajale rendi, eluasemelaenu intressi tasumiseks), tööandja auto kasutamise kulud oma tarbeks — s.o isikliku tarbimise osa tööandja autole tehtavates kulutustes, mis hinnatakse proportsionaalse osana kõikides auto kasutamisega seotud kulutustes (nt kütus, remondi-, hooldus- ja rendikulud, kindlustus, parkimistasu jm).

Palgatöötaja kõigi nende tasuliikide kohta kogub Statistikaamet andmeid ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt tiheda koostöö käigus. Põhimõtteks on, et andmeid esitavad kõik suured, 50 ja enama töötajaga ettevõtted ja organisatsioonid ning kõik riigi- ja munitsipaalasutused ja -organisatsioonid. Riigi- ja munitsipaalasutuste ja -organisatsioonide hulka kuuluvad ka lasteaiad, koolid, raamatukogud, hooldekodud, spordibaasid, teatrid, muuseumid jms, kes on riigi- või munitsipaaleelarvel. 2002. aastal oli 50 ja enama töötajaga ettevõtteid ning riigi- ja munitsipaalasutusi ja -organisatsioone kokku 3112.

Väiksematest, 0–49 töötajaga ettevõtetest tehakse juhuslik valim tegevusala järgi nii, et igal tegevusalal on minimaalselt hõlmatud 7% ettevõtetest. Rahvusvahelise metoodika järgi ei uurita kõiki väikeettevõtteid, kuna kõikne uuring läheb kalliks ning ei pruugi anda paremat tulemust. 2002. aastal uuriti valikuliselt 4196 ettevõtet, mis moodustas kõigist väikeettevõtetest 9,3%. Valikuliselt uuritavate ettevõtete andmed laiendatakse kõigile väikeettevõtetele tegevusala järgi. Et väikeettevõtete andmed on kogutud valikuuringuga, siis sisaldavad kõik lõpptulemused valimi juhuslikkusest tingitud viga.

2002. aasta II kvartalis oli keskmine brutokuupalk 6353 krooni. Sellele arvutatud suhteline viga oli 1,2%, mis tähendab, et brutokuupalga väärtus asub tõenäosusega 95% vahemikus 6203 krooni kuni 6502 krooni. Rahvusvaheline metoodika näeb ette, et kui riigi keskmise palga suhteline viga ei ületa 3%, siis loetakse tulemus usaldusväärseks. Seni ei ole Statistikaameti arvutatud suhteline viga ületanud seda piiri.

Ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt kogutud palgaandmed summeeritakse ja jagatakse keskmise töötajate arvuga, mis on taandatud täistööajale tegevusala järgi, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Mida tähendab täistööajale taandatud keskmine töötajate arv? Toome selgituseks näite. Kui palgatöötaja on tööle vormistatud poole kohaga ja tema brutokuupalk on 2000 krooni, siis töötajate keskmisse arvu arvestatakse ta 0,5-na ning tema brutokuupalk täistööajaga töötamise korral oleks 4000 krooni. Sisuliselt näitab keskmine brutokuupalk täistööajaga ametikoha keskmist palka.

Aastatepikkune trend näitab, et II kvartalis on keskmine brutokuupalk tavaliselt kõrgem kui I kvartalis. Enamasti on see tingitud puhkusetasu kajastamisest II kvartalis, seda eriti kahel tegevusalal — hariduses ning avalikus halduses, riigikaitses, kohustuslikus sotsiaalkindlustuses. Keskmine brutokuupalk on tavaliselt kõige kõrgem IV kvartalis, mis on enamasti tingitud jõulupreemiate või jõulutoetuste kajastamisest. Rahvusvahelise metoodika järgi kajastatakse mitteregulaarsed tasud (puhkusetasud, jõulupreemiad jt) selles perioodis, kus nad on arvestatud väljamaksmiseks palgatöötajatele.

Tegevusaladel nagu põllumajandus ja jahindus, metsamajandus, kalandus, ehitus, hulgi- ja jaemüük, hotellid ja restoranid ning kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus, kus väikeettevõtetes töötab üle 50% kogu tegevusala palgatöötajatest, sõltuvad keskmine brutokuupalk ja selle muutused küllaltki palju väikeettevõtete palgatasemest ja selle muutustest. Nii oli ka 2002. aasta II kvartalis kalanduse tegevusalal (hõlmab ainult kalapüüki) brutokuupalga muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kõige suurem.

Võib olla ka vastupidi. Näiteks langes 2002. aasta II kvartalis hotellide ja restoranide tegevusala 50 ja enama töötajaga ettevõtetes brutokuupalk 9,4% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Vaatamata sellele, et tegevusala väikeettevõtetes palk tõusis, langes kogu tegevusala brutokuupalk 9,1%.

Tegevusalade brutokuupalgad ja nende muutused sõltuvad kogu majanduse käekäigust, seda eriti heade tulemuste korral: siis arvestatakse ja makstakse preemiaid, mis omakorda kas suurendavad või vähendavad palgamuutusi eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.