Pensionäride arv — seadustest sõltuv statistiline näitaja

Statistikat mõjutavad otseselt seadusemuudatused. Pensionikindlustuse seadus hakkas kehtima 1994. aastal ja selles on tehtud mitu muudatust. Muudetud on pensioniea ametlikku algust, pensionile jäämise tingimusi, samuti pensioniliike. Erijuhtumeid käsitleb soodustingimustel vanaduspensioni seadus ja väljateenitud aastate pensionide seadus. Peale selle on pensionikindlustus tihedalt seotud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja töövõimetuse tuvastamise korraga.

Pension on igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral. Praegu eristatakse järgmisi pensioniliike: vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. Peale nende on veel riiklikud eripensionid, mis liigitatakse eelnimetatute alla.

Vanaduspension — nende isikute pension, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž ja kes on jõudnud vanaduspensioniikka. Vanaduspensioni saamiseks peab isik olema 63 aastat vana. Praegu on küll veel üleminekuperiood, mistõttu naistest kehtib see vanusepiir nendele, kes on sündinud aastal 1953 või hiljem. Enne 1952. aastat sündinud naistel on õigus vanaduspensionile varem, olenevalt sünniaastast. Näiteks 1947. aastal sündinud naised saavad pensionile 60-aastaselt.

Soodustingimustel vanaduspensioni saavad näiteks vanemad, kes on üle kaheksa aasta kasvatanud puudega last või vähemalt kolme last, samuti kääbuskasvuga isikud. Pensionile on võimalik neil juhtudel minna üks kuni viis aastat enne pensioniiga.

Töövõimetuspension — nende isikute pension, kes pole veel vanaduspensionieas, kuid on vähemalt 16-aastased ja tunnistatud püsivalt töövõimetuks (töövõime kaotus 40–100%). Enne 2000. aastat nimetati töövõimetuspensioni invaliidsuspensioniks ja seda maksti ka pensioniealistele. Töövõimetuspensioni saamiseks peab isikul samuti olema täitunud määratud pensionistaaž. Staažinõue puudub juhul, kui püsiva töövõimetuse põhjus on tööõnnetus või kutsehaigus. Töövõimetuspensioni makstakse kuni pensionieani. Lapsinvaliidi pensioni asemel makstakse nüüd puudega lapse toetust. 

Toitjakaotuspension — toitjakaotuspensioni saab toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliige, sealhulgas alla 24-aastane õpilane või üliõpilane. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel või mitte. Keskmine toitjakaotuspension oli 2006. aastal 1452 krooni kuus, 2008. aastal 2096 krooni. Statistiliselt on toitjakaotuspensionärina arvel isikud, kelle pereliikmed saavad toitjakaotuspensioni. Niisiis on pensioni saajate arv ja pensionäridena arvel olevate isikute arv erinev. Selliseid nüansse tuleb statistikat kasutades hoolega jälgida.

Rahvapension — pension, mis määratakse isikule, kellel ei ole õigust vanadus-, töövõimetus- või toitjakaotuspensionile nõutava pensionistaaži või pensionikindlustusstaaži puudumise tõttu, kuid kes on elanud Eestis alaliselt või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist.

Väljateenitud aastate pension — nende kutsealade töötajate pension, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal edasi töötamast. Keskmine väljateenitud aastate pension oli 2000. aastal 1093 krooni kuus.

Riikliku pensioni saajad riskiteguri järgi, 2001–2009
(aasta alguses)

Riiklikud pensionid, 2001–2009
(aasta alguses, krooni)

Nii nagu tabelist näha, on pensionid viimastel aastatel suurenenud. Arvestatav tõus oli 2002. aastal (112%). Pensionid on kasvanud ka reaalselt, s.t ka juhul, kui inflatsioon juurde arvestada: pensionid on suurenenud aastas keskmiselt 10%, tarbijahinnaindeks 6%.

Praegu vananeb Eesti rahvastik üsna kiiresti. Seetõttu kasvab ka pensionäride arv. Pensioniealiste suhet tööealistesse näitab vanadussõltuvusmäär (i.k. old-age dependency ratio).

Vanadussõltuvusmäär, 2000, 2020, 2050

Nii nagu tabelist näha, on aastaks 2050 Eestis 100 töötaja kohta umbes 43 pensionäri, ligikaudu niisama palju kui enamikus teistes Euroopa riikides.