Sisemajanduse koguproduktist

Sisemajanduse koguprodukt on riigi majanduskasvu hindamise vahendeid.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on riigi majandusterritooriumil tootmise tulemusel lisandunud väärtus. Teisisõnu, SKP on toodetud kaupade ja teenuste väärtus, millest on maha arvatud tootmissisendina tarbitud kaupade ja teenuste väärtus, sh kütus, elekter, reklaamikulud, makstud üürid.

Lisaks SKP-le mõõdab ühiskonnas loodud väärtust ka kogurahvatulu. Kui SKP on tootmisega seotud mõiste, siis kogurahvatulu on tuludega seotud mõiste, sest viimane kajastab peale SKP ka residentide ja mitteresidentide vaheliste tulude liikumisi. Seega erinevalt SKP-st, mis mõõdab riigi territooriumil loodud väärtust, mõõdab kogurahvatulu residentide poolt toodetud väärtust. Residendiks loetakse üksused, mille majanduslike huvide keskus asub asjaomase riigi territooriumil. Mitteresidendiks loetakse teiste riikide residendist üksused.

Selleks et hinnata õigesti riigi majanduskasvu, tuleb arvestada inflatsiooni ehk hinnatõusu mõju kaupade ja teenuste turuhindadele. Kiire hinnatõus näitab, et riigi majanduses toimuvad struktuurinihked — üleminek plaanimajanduselt turumajandusele tõi Eestis nagu teisteski Ida-Euroopa riikides kaasa väga kiire inflatsiooni. Nüüdseks on inflatsioonitempo aeglustunud ja lähenenud Lääne-Euroopa stabiilse majandusega riikide hinnatõusule. Selleks et hindadest elimineerida inflatsioon, tuleb aluseks võtta kindel aasta (praegu 2000) ja kõik muude aastate hinnad arvutada ümber selle, nn baasaasta hindadesse. Baasaasta hindadesse arvestatud SKP-d nimetatakse püsivhindades SKP-ks ning hinnamuutustega korrigeerimata SKP-d jooksevhindades SKP-ks. Lihtsustatult näeb püsivhindades SKP tuletuskäik välja järgmine:

Jooksevhindades väljendatud SKP sobib eelkõige mitmesuguste struktuuri- ja suhtnäitajate arvestamiseks mingi perioodi kohta, nt jooksevkonto defitsiidi suhe SKP-sse, riigi võlakoormus jne. Kõige olulisem, eriti muutuva majanduse puhul, on aga hinnata majanduskasvu, s.t tagada võrreldavus eelmiste perioodidega. Perioodidevaheliseks võrdluseks kasutataksegi püsivhindades SKP-d.

Eri riikide sisemajanduse koguprodukti paremaks võrdlemiseks on mõttekas arvutada SKP elaniku kohta.