Mis on tööjõu-uuring?

Tööjõu-uuring ja selle eesmärk

Tööjõu-uuring on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) metoodika järgi korraldatud üleriigiline uuring, mille eesmärk on saada ülevaade rahvastiku tööoludest, tööhõivest ja töötusest ning nende muutustest.

Tööjõu-uuringu aluseks on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni väljatöötatud mõisted, mille kasutamine tagab andmete rahvusvahelise võrreldavuse.

Põhimõisted ja -näitajad

Tööjõus osalemise määr — tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus = (2)/(1)
Tööhõive määr — hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus = (4)/(1)
Töötuse määr — töötute osatähtsus tööjõus = (5)/(2)

Tööjõu-uuringu valmistab ette ja korraldab Statistikaamet koostöös ministeeriumide, ametkondade ja teadusasutustega. Statistikaamet korraldas esimese Eesti tööjõu-uuringu (ETU) küsitluse 1995. aasta alguses. 1997.–1999. aastal toimus küsitlus II kvartalis ja alates 2000. aastast on tööjõu-uuring pidevuuring, s.t küsitletakse ühtlaselt aasta ringi ning tulemused saadakse kvartalite ja aasta kohta.

Keda küsitletakse?

Tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid Eestis alaliselt elavatelt tööealistelt isikutelt — 15–74-aastastelt elanikelt.

Juhusliku valiku teel valitakse 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse aadressbaasist leibkonnad, mille tööealisi liikmeid küsitletakse. Leibkond on põhiliselt ühel aadressil elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse. Igas kvartalis on uuringusse kaasatud umbes 2200 leibkonda.

Tööjõu-uuringu andmete kogumiseks külastab asjakohase väljaõppe saanud küsitleja leibkonda ja täidab küsimustiku iga tööealise liikme kohta. Iga valitud leibkonda küsitletakse neli korda, et tagada rahvastiku tööolude muutusi kajastavate andmete võrreldavus kvartalite ja aastate kaupa.

Mida küsitakse?

Tööjõu-uuringu küsimused puudutavad hõivatute tööelu küsitlusele eelnenud nädalal — küsitakse ametit, tööaega, töökoha asukohta. Töötutelt küsitakse infot töötuse kestuse, kasutatud tööotsimisviiside, otsitava töö, mitteaktiivsetelt aga mitteaktiivsuse põhjuse, elatusallikate kohta. Lisaks küsitakse teavet riigi tööhõiveametis registreerituse ja abiraha või töötuskindlustuse saamise õiguse kohta inimese seisundist sõltumata. Kogutakse mitmesugust infot ka küsitletava kohta (sünniaeg, perekonnaseis, elukoht, kodune keel).

Kuidas kogutud andmeid kasutatakse ja kes seda teevad?

Kogutud andmeid töödeldakse ja kasutatakse ainult üldistatult.

Eesti tööjõu-uuringu andmeid kasutavad Eestis ministeeriumid, valitsus- ja teadusasutused, pangad, väljaspool Eestit Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat), Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank, teiste riikide statistikaorganisatsioonid ja teadusasutused jpt.

Kust võib andmeid leida?

Tööjõu-uuringu andmed on kättesaadavad avalikust andmebaasist Statistikaameti veebilehel. Andmeid avaldatakse ka mitmesugustes Statistikaameti väljaannetes, nagu aastakogumik “Tööjõud. Labour Force”, “Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia”, kuukiri Eesti Statistika. Estonian Statistics. Samuti vastatakse Statistikaametisse saadetud päringutele tööjõu-uuringu kohta.