Mis on põhi- ja üldkaubandussüsteem?

Väliskaubandusstatistika tootmise üldpõhimõte on kirjeldada kaupu, mis riigi majandusterritooriumile sisenedes või sealt lahkudes mõjutavad riigi materiaalsete varude ressursse. Tegelikult vastavad kogutud andmed vaid ligikaudu sellele kontseptsioonile. Andmete kogumisel on võimalik kasutada erinevaid rahvusvaheliselt tunnustatud kaubandussüsteeme.

Kaubandussüsteem on reeglite kogum, mille järgi määratakse väliskaubandusstatistikasse sisse arvatavad ja sealt välja jäetavad kaubavood. Tolliandmetel põhineva arvestuse korral on kaubavood määratud neile rakendatavate tolliprotseduuridega.

Maailmas kasutatakse väliskaubandusstatistikas põhiliselt kaht kaubandussüsteemi — üld- ja põhikaubandussüsteemi.

Üldkaubandussüsteem (ÜKS) kirjeldab kaupade liikumist üle riigi majanduspiiri ja põhikaubandussüsteem (PKS) kirjeldab, range definitsiooni kohaselt, kaupade liikumist üle riigi vabaringluse piirkonna piiri. Vabaringluse piirkond on osa riigi majandusterritooriumist, mille sees võib kaupu ümber paigutada ilma tollikitsendusteta. Tavaliselt lõdvendatakse PKS-i definitsiooni nii, et kirjeldatakse ka kaubad, mis imporditakse töötlemiseks ja eksporditakse pärast töötlemist. Erinevus ekspordi ja impordi summades on põhiliselt tingitud välisriikide vahel liikuvate kaupade vahepealsest ladustamisest andmeid koguva riigi tolliladudes. ÜKS-i korral on see ladustamine haaratud eksporti ja importi, PKS-i korral aga mitte. Nende riikide jaoks, läbi milliste territooriumi ei kulge kolmandate riikide kaubateed, ei ole erinevate kaubandussüsteemide järgi arvutatud ekspordi ja impordi näitajatel olulist vahet.

Mõlemal kaubandussüsteemil on oma plussid ja miinused. ÜKS-i peamine positiivne külg on väliskaubandusstatistika suurem ulatus, andmete parem võrreldavus partnerriikide vahel ja kasutatavate mõistete täpsem defineeritus. Puuduseks on aga näiteks tolliladustamisest tingitud nn varjatud transiidi haaramine eksporti ja importi. PKS-i tugev külg on kindlasti residentide ekspordi- ja imporditegevuse täpsem kirjeldamine. Puuduseks on kasutatavate mõistete (deklareerimine sisekäibesse, tolliterritoorium, töötlemine) harmoniseerimatus riikide vahel ja tolliladude osa väljajätmine väliskaubandusstatistikast, mis tekitab probleeme andmete võrdlemisel partnerriikidega.

ÜRO soovitab ÜKS-i, Euroopa Liidus on ametlikult kasutusel PKS. Osa Euroopa Liidu liikmesriike kasutab rahvuslikel eesmärkidel ÜKS-i ja Euroopa Liidu Statistikaametile (Eurostat) andmete esitamisel PKS-i.

Eestis oli aastatel 1992–1999 valdavalt kasutusel ÜKS. 1995. aastast hakati koguma andmeid ka PKS-i järgi. Kuni 1996. aasta III kvartalini oli Eestis erinevate kaubandussüsteemide järgi arvestatud ekspordi ja impordi näitajate lahknevus väga väike. Suurem vahe tuli sisse pärast tolliladustamise korra muutmist 1996. aasta suvel (rahandusministri 1996. aasta 22. juuli määrus nr 62). Pärast seda on tolliladude osa püsinud väga stabiilsena. Mõningane tolliladude käibe langus 1998. aasta lõpust 1999. aasta lõpuni oli tingitud kriisist Venemaal, mis mõjutas ka kogu Eesti kaubavahetust.

Eksport, 1995–2002

Import, 1995–2002

Eesti ekspordi ja impordi üldised arengutendentsid on PKS-i ja ÜKS-i järgi, nagu nad teooriast lähtudes peavadki olema, väga lähedased (vt diagramme artikli juures). Erinevust on märgata detailsemal vaatlemisel ja bilansi numbrites. ÜKS-i järgi on Eesti kaubavahetuse negatiivne bilanss veidi suurem. Seda põhjustab asjaolu, et Eesti tolliladudes on lubatud omanikuvahetus ja uus omanik ekspordib kaubad sageli odavamalt, kui need tollilattu paigutati.

Eesti Panga ettepanekul (maksebilansis lähtutakse Eestis PKS-ist) ja silmas pidades tolliladudes toimuvaid hinnamoonutusi ning PKS-i prioriteetsust Euroopa Liidus avaldab Statistikaamet alates 2000. aastast väliskaubandusstatistika andmeid valdavalt PKS-i järgi. Samas jätkatakse andmete kogumist ja avaldamist ka ÜKS-i järgi.