Väliskaubandusstatistika enne ja pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga

Väliskaubandusstatistika kajastab kaupade väljavedu Eesti territooriumilt välisriiki (kaupade eksport) ja kaupade sissevedu välisriigist Eesti territooriumile (kaupade import). Alates 1992. aasta teisest poolest tehti Eesti väliskaubandusstatistikat tollideklaratsioonide andmete põhjal ja vaid mõne üksiku kauba puhul, mida ei tulnud tollis deklareerida, toetuti statistilistele vaatlustele. Tolliameti ja statistikaameti koostöö alus oli koostööleping. Esimene leping andmevahetuse kohta sõlmiti 22. juulil 1992. Seda lepingut täiendati 16. aprillil 1999. Selle järgi oli statistikaameti väliskaubandusstatistika sektoril õigus iga kuu saada aruandekuule järgneva kuu 20. kuupäevaks tolliametilt väliskaubanduse andmeid. Elektroonilised andmed edastati kord kuus statistikaametile, kus toimus edasine infotöötlus. Statistikaamet vastutas peamiselt metoodika ja avaldamise eest.

Alates 1. maist 2004, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga (EL), muutus väliskaubanduse andmete kogumise süsteem.

Intrastati süsteemi rakendamine EL-is ja Eestis

Kõik ELi liikmesriigid koguvad andmeid nii ELi liikmete kui ka kolmandate riikidega peetud kaubavahetuse kohta. Selleks on olemas kaks paralleelset andmete kogumise süsteemi: Intrastat ja Extrastat. Intrastatiga kogutakse andmeid ELi liikmesriikide vahelise kaubavahetuse kohta, Extrastat hõlmab eksporti ja importi riikidega väljastpoolt ELi. Extrastati andmed on fikseeritud tollideklaratsioonidel ja ettevõtted ei pea esitama statistikaametile lisaandmeid kaubavahetuse kohta ELi mittekuuluvate riikidega. Need andmed saadab statistikaametile tolliamet. Ettevõtted esitavad Intrastati aruanded oma riigi statistikat koguvale asutusele. Intrastati aruannet peavad esitama käibemaksukohustuslikud ettevõtted, kellel ELi riikidega peetava kaubavahetuse käive ületab aruandeaastaks kehtestatud statistilise läve. Aastail 2004–2005 oli see üks miljon krooni ja alates 2006. aastast kuni tänaseni on see olnud kaks miljonit krooni. Need ettevõtted, kellel ELi riikidega peetava kaubavahetuse käive jääb alla statistilise läve, ei pea Intrastati aruannet esitama. Vaatlusest välja jääv osa lisatakse hinnangute põhjal. Ettevõtete aruannete esitamata jätmisest, puudulikust täitmisest ja/või hilinemisega saatmisest tekkinud andmekadu asendatakse samuti hinnangutega. Hinnanguid antakse kaupade väärtuse kohta kahekohaliste kaubakoodide ja riikide tasemel. Hinnanguid andes kasutatakse tolliameti käibedeklaratsiooni andmeid (vorm KMD). Väliskaubandusstatistikat tehakse Intrastati aruannete ja Extrastati andmete põhjal.

Väliskaubandusstatistikat avaldatakse põhiliselt kaubagruppide ja riikide järgi. Kaupade klassifitseerimisel on aluseks kombineeritud nomenklatuur (KN, kasutusele võetud 2004. aasta mais). KN koosneb 2-, 4-, 6- ja 8-kohalistest kaubakoodidest.

Väliskaubandusstatistikat avaldatakse „Eesti statistika aastaraamatus”, „Eesti statistika kvartalikirjas” ning taskuteatmikus „Eesti. Arve ja fakte”. Iga kuu avaldab väliskaubandusstatistika talitus oma andmed pressiteates ja avalikus andmebaasis ning edastab andmed rahvusvahelistele organisatsioonidele (Euroopa Liidu riikide statistikaamet ehk Eurostat, ÜRO, IMF, WTO jt). Väliskaubandusstatistika andmeid kasutavad Eesti Pank, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, põllumajandusministeerium, välisministeerium ning rahandusministeerium. Ettevõtetele on väliskaubanduse andmed olulised turu-uuringute korraldamiseks.

Eesti eksport ja import kaubajaotise järgi, 2008

Eesti eksport ja import riigiti, 2008