Mis on valitsemissektori koondeelarve puudujääk/ülejääk?

Riigi ehk valitsemissektori rahandusstatistika tugineb üldkasutatava käsiraamatu  „Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem 1995” (ESA95) metoodikale. Süsteem on vastu võetud Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 2223/96 kujul 25. juunil 1996 ning on kasutusel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. ESA95 põhineb omakorda rahvusvahelisel rahvamajanduse arvepidamise metoodikal „System of National Accounts”, mis on välja töötatud ÜROs.

Rahvusvaheliselt võrreldavad valitsemissektori finantsstatistika andmed koostab Eestis statistikaamet. Kvartali- ja aastaandmeid avaldab statistikaamet oma veebilehel statistika andmebaasis. Avalikkuse laiemat tähelepanu pälvib kahtlemata valitsemissektori konsolideeritud eelarve tasakaal ehk see,  kas riigi eelarvesüsteemis on puudu- või ülejääk. Euroopa ühenduste asutamislepingu artikkel 104 sätestab ELi riikidele kohustuse vältida ülemäärast eelarvepuudujääki. Liikmesriigid peavad eelarvedistsipliinis järgima kahte kriteeriumi, mis on esitatud asutamislepingu lisas „Valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi protseduur” (Excessive Deficit Procedure — EDP). Kontrollväärtused, mida ei tohi ületada, on järgmised:

• valitsemissektori eelarvepuudujäägil 3% SKPst;
• valitsemissektori võlal 60% SKPst.

Liikmesriigid esitavad kaks korda aastas — 1. aprilliks ja 1. oktoobriks — Euroopa Komisjonile ESA95 metoodikal põhinevad ja seega rahvusvaheliselt võrreldavad statistilised andmed liikmesriigi valitsemissektori eelarve tasakaalu ja võlataseme kohta. Euroopa Komisjon (Eurostat) uurib ja hindab andmeid ning teeb tulemustest kokkuvõtte Euroopa Komisjoni majandus- ja rahanduskomiteele. Artiklis 104 kehtestatakse ka protseduur —  valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus —, mida tuleb täita, et liikmesriikides esinevaid ülemääraseid riigieelarve puudujääke ühenduse tasandil kindlaks määrata ja neile vastumeetmeid leida. Ette on nähtud võimalikud rahalised sanktsioonid juhuks, kui liikmesriik ei täida ühe või mõlema kriteeriumi nõudeid ega suuda rakendada Euroopa Nõukogu soovitatud meetmeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks.

Et avaldatavat rahandusstatistikat paremini mõista, on allpool selgitatud riigi rahandusstatistika mõisteid ja valitsemissektori eelarve puudujäägi/ülejäägi arvutamist.

Valitsemissektor kui üks majanduse viiest institutsionaalsest sektorist saab valdava osa tuludest maksudena ning jaotab ümber riigi tulusid. Ta rahastab tuludest valitsemisfunktsioonide täitmise kulusid. ESA95 metoodika järgi eristatakse nelja allsektorit.

1. Keskvalitsus — kõik riigieelarvest rahastatavad valitsus- ja riigiasutused, sihtasutused ja fondid, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, samuti riigi valitseva mõju all olevad äriühingud, kelle toodang ei ole majanduslikult oluliste hindadega (mitteturutootjad).
2. Liidumaa/osariigi valitsus — kõik liidumaa/osariigi eelarvest rahastatavad asutused, mis viivad ellu mõningaid valitsemissektori funktsioone allpool keskvalitsuse ja ülalpool kohaliku omavalitsuse taset. Eestis sellist allsektorit ei ole.
3. Kohalikud omavalitsused — kõik kohalikest eelarvetest rahastatavad asutused, organisatsioonid, sihtasutused ja fondid ning samuti nende valitseva mõju all olevad mitteturutootjatest äriühingud.
4. Kohustusliku sotsiaalkindlustuse fondid — riiklik pensionikindlustus (Eestis koos sotsiaalkindlustusega siiski keskvalitsuse allsektoris), riiklik ravikindlustus ja töötuskindlustus.

Valitsemissektori konsolideeritud eelarve on valitsemissektori allsektorite eelarvete tulude ja kulude koond, millest on lahutatud allsektoritevahelised siirded. Oluline valitsemissektori eelarve puudujääki/ülejääki mõjutav tegur on kasutatav arvutusmetoodika. Rahvusvaheliselt on kasutusel mitu puudujäägi/ülejäägi definitsiooni, millest kõige levinum on üldpuudujäägi/-ülejäägi mõiste:

üldpuudujääk/-ülejääk = kõigi allsektorite tulud + toetused - kõik kulud.

ESA95 kasutab samas tähenduses mõistet netolaenuandmine (+) või -võtmine (-).

Valitsemissektori eelarve puudujääk/ülejääk kajastab nii jooksvaid kui ka kapitalitehinguid ning võimaldab mõõta, kui suures osas katavad maksu- ja muud tulud majanduspoliitika elluviimiseks tehtud kulutusi.

Üldpuudujäägi/-ülejäägi arvestuste alus on ESA95 tulude ja kulude käsitlus. Selle järgi kajastatakse tulude poolel ainult vaadeldaval ajavahemikul laekunud jooksvaid maksu- ja muid tulusid ega võeta tuluna arvesse eelmiste aastate vahendite jääkide kasutamist ning riigi võetud laene. Samamoodi ei kuulu eelarvekuludesse valitsusepoolsed laenude tagasimaksed. Eelnimetatud tulud ja kulud kajastatakse üle- või puudujäägi arvestusest eraldi, finantseerimistehingutena.