Joondiagramm

Joondiagramm sobib muutuse esitamiseks. Joondiagramm ei sobi hulga esitamiseks.

Joondiagrammi Y-telg esitab tavaliselt mingit kogust või protsenti (muutus, osatähtsus või indeks), samas kui X-telg on enamasti ajatelg. Seetõttu vaadeldakse joondiagrammi tihtipeale kui aegrea esitamiseks parimat diagrammitüüpi.

Skaala

Skaala peab olema pidev ja ühtlane. Kui mingi ajahetke andmed puuduvad, siis ei tohi X-teljel neid ajahetki vahele jätta. Selle põhimõtte järgimata jätmine on ränk viga, sest X-telje ebaühtlus moonutab suundumust.

Kannatanutega liiklusõnnetused, 1990–2002

Siit jooniselt saame väära ettekujutuse, nagu oleks vahemikul 1990–1999 liiklusõnnetuste arv ühtlaselt ja pidevalt vähenenud ning et just 1999. aastal oli õnnetusi kõige vähem. Muutused 12 aasta jooksul on olnud ühtlased — õnnetuste arvu järjepidev vähenemine 1990–1999 ja seejärel suurenemine kuni 2002. aastani.

Kannatanutega liiklusõnnetused, 1990–2002

Tegelikult on pilt aga hoopis teistsugune. Info, mis eelmisest diagrammist välja ei tulnud ja viis lõpuks valejäreldusteni, on see, et perioodi kõige väiksem õnnetuste arv oli 1992. aastal ja muutused 12 aasta jooksul ei ole ühtlased ja ühesuunalised, vaid tsüklilised — tõusude ja langustega. Niivõrd erinevaid tõlgendusi võib tekkida erinevalt koostatud diagrammide järgi.

Kahe erineva skaala kasutamine vasakul ja paremal muudab diagrammi raskesti loetavaks ja jooni ei ole võimalik võrrelda.

Telekommunikatsiooniteenused, I kvartal 2001 – II kvartal 2003

Diagrammipunkt ja selle asukoht

Joondiagramm on punktide jada, milles kaks järjestikust punkti on ühendatud joonega. Kui joondiagrammi mõnes kohas mingit väärtust näitav punkt puudub, ei tohi eelmist ja järgmist punkti ühendada. Puuduva punkti juures tuleb diagrammijoon katkestada, märkides puudumist tärniga ja lisades selgituse diagrammi allmärkusse.

Kui andmed on seotud mingi kindla hetkega (nt ajavahemiku alguse või lõpuga), pannakse neid esitav punkt ajahetke tähistava X-telje punktiga kohakuti. Selliseks näitajaks on näiteks liiklusõnnetuste arv. Kui andmed on seotud kogu ajavahemikuga (nt kuu keskmine), pannakse neid esitav punkt kahe X-telje ajahetke tähistava punkti vahele. Selliseks näitajaks on näiteks töötuse määr.

Diagrammijoon

Tavaliselt on ühel diagrammil kujutatud mitut diagrammijoont, üle nelja joone ei ole soovitav kasutada. Liiga palju jooni muudab diagrammi ebaülevaatlikuks. Diagrammijoone kulgemine peab olema selge ja arusaadav kogu diagrammi ulatuses, ka pärast lõikumist teiste joontega. Jooni eristab joone tüüp (pidev või katkendlik), paksus, värv või joonesümbolid.

Rohkem kui nelja joone puhul tuleb andmete esitamiseks leida ülevaatlikum moodus. Näiteks

• jagada andmed loogilisteks rühmadeks ja teha ühe asemel mitu diagrammi;
• mõelda selle üle, kas diagramm on andmete esitamiseks parim moodus. Võib-olla sobiks kasutada hoopis tabelit ja vajaduse korral teha diagramm osade andmete kohta.

Rahvastik vanuserühmade järgi, 1995–2003

Rahvastik vanuserühmade järgi, 1995–2003

Joonesümbolitesse tuleb suhtuda kriitiliselt, et diagramm ei jätaks mulje okastraadipuntrast.

Arvude lisamine diagrammijoonele ei ole õigustatud ja muudab pildi liiga kirjuks. Diagramm ei pea varustama lugejat täpsete arvudega, vaid looma pildi suundumusest.

Abijooned

Nii korrektsuse kui ka arusaadavuse huvides peavad joondiagrammil olema abijooned. Abijooni ei tohi olla liiga palju, kuid neid peab olema piisavalt, et diagrammi saaks täpselt tõlgendada. Abijooned peavad olema peened, ei tohi muuta diagrammi kirjuks ega olla häirivad. Abijoonteta diagrammil on raske näitaja väärtusi hinnata, liiga palju abijooni tekitab aga infomüra ja suunab vaataja tähelepanu kõrvalistele elementidele.

Mobiiltelefonivõrgu abonendid, 1992–2002

Mobiiltelefonivõrgu abonendid, 1992–2002

Mobiiltelefonivõrgu abonendid, 1992–2002

Soovitusi

• Joondiagrammi puhul tekib info joone suunast ja suunamuutustest. Joonest allapoole jääval alal on väiksem tähendus. Kui kõik näitajad on kõrged ja Y-teljel alguspunkt null, jääb diagrammi alumisse ossa palju tühja ruumi. Seetõttu ei pea Y-telje alguspunkt alati null olema. Y-telje katkestamine jääb siiski erandjuhuks.
• Y-telje skaala on mõnikord kasulik panna ka paremale poole. Parempoolsed andmed on tavaliselt lugejale huvipakkuvamad, kuna nad on ajaliselt lähemal. Sellisel juhul peab parem- ja vasakpoolne skaala ühesugune olema.