Tabel

Tabeli loomisel ja vormistamisel tuleks meeles pidada järgmisi põhimõtteid:

• Veerus esitatud arvud peavad loetavuse ja võrreldavuse huvides olema kohakuti — paremjoondus, mitte vasak- või keskjoondus.
• Arvud peavad olema vajaliku täpsusega, mitte liiga täpsed. Lugejat ei ole vaja numbritesse uputada, kui ta vajab informatsiooni vaid nähtuse mastaabi ja mõõtmete kohta. Arvud, mis on suuremad kui 3-kohalised, tuleks kolmekaupa grupeerida, kasutades nn tuhande-eraldajat.
• Õigem on tabeliandmeid esitada mingi järjestuspõhimõtte alusel, nt tähestikulises, arvude kasvavas või kahanevas järjestuses.
• Tabelit on hea lugeda, kui võrreldavad andmed asuvad üksteise all (veerus).
• Tabeleid koostades tuleb hoolikalt mõelda, millele tahetakse tähelepanu juhtida. Sellest lähtuvalt valitakse, kas esitada absoluutarvud või absoluutarvude põhjal arvutatud suhtarvud — osatähtsused, muutused, indeksid jmt, mis tihtipeale loovad olukorrast parema pildi.
• On oluline teha vahet teksti illustreerival tabelil ja lisas esitatud tabelil. Teksti illustreerivas tabelis tuleb esitada andmeid nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik, ehk teisiti öeldes, teha tabel võimalikult lihtsaks. Lisas esitatud tabel võib olla suurem ja üksikasjalikum. Selle eesmärk on pakkuda asjasthuvitatuile rohkem infomatsiooni.

Ei ole harv juhus, kui tabel on esitatud järgmiselt.

Rahvastik vanuserühma ja maakonna järgi, 1. jaanuar 2003

Maakond Kokku 0-14- aastased 15-64- aastased 65-aastased ja vanemad Harju 522252 78776 367066 76410 Hiiu 10348 2046 6767 1535 Ida-Viru 176181 26068 119998 30115 Jõgeva 37886 7297 24232 6357 Järva 38408 7142 25189 6077 Lääne 28232 5148 18580 4504 Lääne-Viru 67052 12551 43554 10947 Põlva 32121 5845 20383 5893 Pärnu 90127 15924 58868 15335 Rapla 37270 7218 24406 5646 Saare 35584 6541 23003 6040 Tartu 148992 25899 100125 22968 Valga 35242 6647 22204 6391 Viljandi 57148 10460 36768 9920 Võru 39202 7199 24691 7312 Kogu Eesti 1356045 224761 915834 215450

Tabel ei ole hästi jälgitav, sest arvud on tuhande-eraldajata ja keskelt joondatud. Esimesel pilgul ei ole võimalik hinnata, millises maakonnas on kõige vähem rahvast või kus on noorte osatähtsus kõige väiksem. Tabelis on esitatud ainult algandmed. Selleks, et andmete põhjal mingeid järeldusi teha, tuleb kõigepealt andmed korrastada ja seejärel edasisi arvutusi tegema hakata. Hea on see, et üksteise all on esitatud sarnased võrreldavad andmed ja ridade järjestamise aluseks on mingi põhimõte — praegusel juhul maakonnanimede tähestikuline järjestus.

Rahvastik vanuserühma ja maakonna järgi, 1. jaanuar 2003

Maakond Kokku 0-14- aastased 15-64- aastased 65-aastased ja vanemad Harju 522 252 78 776 367 066 76 410 Hiiu 10 348 2 046 6 767 1 535 Ida-Viru 176 181 26 068 119 998 30 115 Jõgeva 37 886 7 297 24 232 6 357 Järva 38 408 7 142 25 189 6 077 Lääne 28 232 5 148 18 580 4 504 Lääne-Viru 67 052 12 551 43 554 10 947 Põlva 32 121 5 845 20 383 5 893 Pärnu 90 127 15 924 58 868 15 335 Rapla 37 270 7 218 24 406 5 646 Saare 35 584 6 541 23 003 6 040 Tartu 148 992 25 899 100 125 22 968 Valga 35 242 6 647 22 204 6 391 Viljandi 57 148 10 460 36 768 9 920 Võru 39 202 7 199 24 691 7 312 Kogu Eesti 1 356 045 224 761 915 834 215 450

Teine versioon samast tabelist on juba märksa informatiivsem. Pilku veergudes ülevalt alla libistades võib hõlpsasti märgata, et Hiiumaal on teiste maakondadega võrreldes oluliselt vähem rahvast. Et aga hinnata rahvastiku vanuskoosseisu erinevusi maakonniti, ei piisa esitatud andmete silmitsemisest. On vaja teha veel lisaarvutusi.

Rahvastik vanuserühma ja maakonna järgi, 1. jaanuar 2003

Maakond Kokku, tuhat 0-14- aastased, protsenti 15-64- aastased, protsenti 65-aastased ja vanemad, protsenti Harju 522 15,1 70,3 14,6 Hiiu 10 19,8 65,4 14,8 Ida-Viru 176 14,8 68,1 17,1 Jõgeva 38 19,3 64,0 16,8 Järva 38 18,6 65,6 15,8 Lääne 28 18,2 65,8 16,0 Lääne-Viru 67 18,7 65,0 16,3 Põlva 32 18,2 63,5 18,3 Pärnu 90 17,7 65,3 17,0 Rapla 37 19,4 65,5 15,1 Saare 36 18,4 64,6 17,0 Tartu 149 17,4 67,2 15,4 Valga 35 18,9 63,0 18,1 Viljandi 57 18,3 64,3 17,4 Võru 39 18,4 63,0 18,7 Kogu Eesti 1 356 16,6 67,5 15,9

Viimane tabel on kindlasti kõige parem. Andmed vanuserühmade kohta on esitatud protsentides, mitte absoluutarvudes. Siinkohal on oluline märkida, et kaotsi ei lähe kuigi palju. Et protsent on olemas, saab vajaduse korral hõlpsasti algandmete juurde tagasi pöörduda. Ka esimeses veerus on toimunud muudatus. Ei ole oluline teada, kas Hiiu maakonnas elab täpselt 10 348 inimest, oluline on suurusjärk ehk antud juhul info, et Hiiu maakonnas elab umbkaudu 10 000 inimest. Nüüd saame vastuse ka seni vastamata jäänud küsimusele. Missuguses maakonnas on noorte osatähtsus kõige suurem? Pilk tabelile ja vastus on käes — Hiiu maakonnas.

Kogu eelnenust saab teha ühe olulise järelduse — väga tähtis on, kuidas andmeid tabelis või diagrammil esitada. Oskamatu või hoolimatu esitus võib halvemal juhul viia lugeja eksiteele ja valedele järeldustele, paremal juhul jätta ta ilma olulise informatsioonita. Alati tuleb hoolega läbi mõelda eelkõige info esitamise eesmärk ja seejärel kaaluda, kuidas seda teha.