Statistikaametist

Eesti statistika ajaloost

Statistikaameti raamatukogu

Statistikaamet ja riiklik statistika

Statistikaameti ülesanne

Mis on riiklik statistiline vaatlus?

Riikliku statistika tootjad Eestis

Kuidas andmeid kogutakse?

Statistika avaldamine

Statistika valdkonnad

Elektrooniline andmestik ja trükis

Info statistika avaldamise kohta

Avalikust andmebaasist

Milliseid andmeid sisaldab?

Andmete esitamise struktuur

Vormingud ja võimalused

Märkide seletus ja lisaandmed

Kontaktid

Euroopa Liidu riikide statistika

Eesti statistika ajaloost

Esimesed statistilised ülestähendused Eesti ala kohta pärinevad kaugest minevikust. XIII sajandi teisel poolel koostatud Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) sisaldab täpseid andmeid Põhja-Eesti põllumajandusliku maakasutuse kohta.

Taani hindamisraamat (ladina Liber Census Daniae, taani Kong Valdemars Jordebog) on Eesti vanema ajaloo üks tähtsamaid allikaid. Tegu on pea esimese põhjalikuma külade loendiga, kusjuures ära on märgitud ka nende elanike arv ja vasall, kellele küla kuulus. Alates 1929. aastast hoitakse raamatut Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis (enne seda Stockholmis, millest nimetus Codex Holmiensis). See on väike (16,7 x 12,3 cm) puukaantega raamat, milles on 7 + 153 sekundaarselt numereeritud pärgamentlehte. Uurijad on raamatus käekirja järgi eristanud kõige rohkem neli kirjutajat, domineerib käekiri „A” (väidetavasti frater Johannes Jutae).

Tsaarivalitsuse ajal tegutses Eestimaa Kubermangu Statistikakomitee, mis asutati 10. mail 1863. Selle komitee sekretäri, baltisakslase Paul Jordani algatusel korraldati Eestis kaks esimest rahvaloendust: Revalis (Tallinnas) 1871. ja kogu Eestis 1881. aastal. Statistika­komitee osales Moskvas antropoloogianäitustel 1868. ja 1879. aastal ning polü­tehni­lisel näitusel 1872. aastal. Komitee liikmed andsid suure panuse Baltikumi kubermangude vana­aegsete monumentide uurimisel, kui valmistati ette Riias toimunud 10. arheoloogia­kongressi. Komitee väljaanded olid enamasti saksa keeles ning polnud eriti levinud. Kubermangu statistikakomitee lõpetas tegevuse 1917. aastal.

Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo (RSK). RSK allus riigi­sekre­tärile. Põhimõttelisi küsimusi arutas Riigi Statistika Nõukogu, mille esimees oli riigi­sekretär ja esimehe asetäitja RSK direktor. Nii Tallinnas kui ka Tartus töötas statistika­büroo, mitmel maavalitsusel oli statistiline ametkond. Peale selle tegutses valdades umbes tuhat põllumajandus­korrespondenti.

ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 1940. aasta 25. oktoobri määrusega asutati Riikliku Plaani­komisjoni juurde Riiklik Arvestusvalitsus. Varsti muudeti see ENSV Statistika Valitsuseks, hiljem Statistika Keskvalitsuseks, mis allus Nõukogude Liidu Statistika Keskvalitsusele.

Kuni 1990. aastani oli Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee Nõukogude Liidu statistika­süsteemi osa. Tänu perestroika'le oli Moskva kontroll 1989. aastaks oluliselt vähenenud, sõltuvus NSVL-i statistikakomiteest oli juba üsna tähtsusetu ning tekkis võimalus hakata arendama iseseisvat Eesti statistika­süsteemi. Tähelepanu­väärne sündmus oli statistika­seaduse vastu­võtmine 1990. aastal. See oli esimene sellelaadne õigusakt tollases NSV Liidus. 1990. aastal nimetati Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee ümber Eesti NSV Riiklikuks Statistikaametiks.

Pärast Eesti taasiseseisvumist aastal 1991 tuli riiklik statistikasüsteem ümber kujundada, et see lähtuks iseseisva riigi vajadustest. Eesti statistika astus uude, üleminekuperioodi, mille esimese etapi tähtsaim ülesanne oli luua sellised tingimused ja infrastruktuur, mis võimaldaksid paremini ja efektiivsemalt Eesti statistikat Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste nõuetega vastavusse viia. Selleks korraldati statistikaametis 1993. aastal põhjalik administratiivne reform. 1. septembril 1993 hakati uuenenud struktuuriga statistikaametis ajakohast statistikasüsteemi looma. Praeguseks vastab Eesti riiklik statistika põhiosas Euroopa Liidu nõuetele ning prioriteet on kandumas Eesti enda vajaduste paremale rahuldamisele.

Statistikaameti raamatukogu

Statistikaameti raamatukogu avati 1993. aastal. Raamatukogu on statistilise info keskus, mille põhiülesanne on koguda, säilitada ja teha kättesaadavaks kodu- ning välismaiste statistikateavikute fond.

Raamatukogu on avatud kõigile huvilistele. Siit leiab statistikakirjandust, samuti entsüklopeediaid, leksikone ja sõnaraamatuid. Statistikaväljaannetega saab tutvuda 14-kohalises lugemissaalis, teavikuid välja ei laenutata.

Raamatukogu fondis on umbes 23 000 teavikut. Avariiulitel on 47 riigi ja 11 rahvusvahelise organisatsiooni statistika aastaraamatud, mis on saadud vahetuste teel ja annetustena. Kõige enam on väljaandeid Leedust, Lätist, Soomest, Rootsist ja Saksamaalt. Eksootilisematest riikidest on esindatud näiteks Aserbaidžaan, Hiina, Iraan, Jaapan, Slovakkia, Türgi jpt.

CD-plaate on raamatukogus üle 500, enamik on aastaraamatud.

Kõige vanemad teavikud on Eesti statistikakogumikud 1920-ndatest aastatest.

Nõukogude võimu kehtestamisega Eestis 1940. aastal kogus Glavlit (Главное управление по охране государственных тайн в печати ГУОГТП (ГУОТ)) oli 1922. aastal asutatud nõukogude ametlik tsensuuri- ja riigisaladuse kaitse organ) raamatukogudest kokku Eesti Vabariigi ajal ilmunud statistikaväljaanded ja hävitas need. Alles jäid vaid mõned eksemplarid raamatukogude kinnistes erifondides. Kaotsiläinud väljaandeid õnnestus hiljem hankida endiste statistikatöötajate erakogudest, samuti tehti neist teavikutest kserokoopiaid.

Põhjaliku ülevaate 1920–30-ndate Eesti majandus- ja sotsiaalelust annab meie raamatukogus leiduv „Eesti statistika kuukiri“, mis ilmus ajavahemikul 1922–1940. Alguses pidi kuukiri (eritöödena) sisaldama andmeid kõigilt Riigi Statistika Keskbüroo vaadeldavatelt aladelt ning värskeid andmeid tähtsamate nähtuste kohta kuude kaupa, kõrvuti rahvusvaheliste andmetega. Juba 1923. aastal selgus aga, et kuukirjas pole võimalik avaldada kõiki vajalikke andmeid ja seetõttu hakati üllitama eriväljaandeid, näiteks väliskaubanduse, põllumajanduse, tööstuse jm kohta. Enamik eriväljaandeid ilmus tekstilistena koos arvtabelitega. Kuukirja peaülesandeks jäi värskete andmetega statistiliste tabelite avaldamine. 1927. aastast hakati kuukirjas avaldama statistikute töid artiklite ja ülevaadetena.

Tolleaegsetes statistika keskbüroo väljaannetes äratasid lugejaskonnas elavat huvi statistiliste andmete analüüs, tekstilised kirjeldused ja ülevaated. Populaarsed olid brošüürid väliskaubanduse, transiidi ja tööstuse kohta. „Päevalehes“ laupäeviti ilmunud esimesi diagramme lõiguti välja ja koguti. Eriti tähtsaks pidas statistika keskbüroo juhataja A. Pullerits graafilist statistikat, „sest graafiliste kujutuste abil saab statistilisi materjale kõige paremate tagajärgedega populariseerida laiemates rahvakihtides. Selleks on soovitav, et kõiki arvulisi materjale käsitavad trükitööd sisaldaks ka graafilisi kujutusi.“.

Statistika keskbüroo suurimaks graafiliseks tööks kujunes kolmeosaline „Statistiline album“: I osa — maa ja rahvas; II osa — majandus; III osa — Eesti põllumajandus. Need väljaanded on ka meie raamatukogus olemas.

Kogu raamatukogu fond on sisestatud elektroonilisse kataloogi RIKS, mis on kättesaadav statistikaameti veebilehel www.stat.ee/teabekeskused. RIKS võimaldab hõlpsasti teha otsinguid raamatukogu fondis olevast kirjandusest (autori, pealkirja, sarjaandmete, liigi, märksõnade ja vabasõna järgi) ning annab lühiülevaate teavikutest, eksemplaridest ja nende staatusest. Samuti näeb infot ajakirjade, ajalehtede, auviste ja muude üksuste kohta. Valides menüüst „Uudiskirjandus“, saab vaadata kogus olevat uudiskirjanduse loetelu ja selle soovi korral välja trükkida.

Raamatukogu on avatud kõigile huvilistele.

Statistikaamet ja riiklik statistika

Statistikaameti ülesanne

Statistikaameti peamine ülesanne on koguda andmeid ja toota ning avaldada riiklikku statistikat Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalelu ja majanduse kohta. Riiklik statistika on kooskõlas rahvusvaheliste klassifikaatorite ja meetoditega. Riiklik statistika peab vastama erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, tasuvuse, konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtetele.

Mis on riiklik statistiline vaatlus?

Andmete saamiseks korraldatakse riiklikke statistilisi vaatlusi. Vaatluse all mõistetakse kogu protsessi, mis on vajalik teatud valdkonna kohta statistika tootmiseks — andmete kogumine, töötlemine ja statistika avaldamine. 2007. aastal on kavas 158 vaatlust, mille käigus kogutakse andmeid tuhandete näitajate kohta. Näiteks vaatluse „Tööjõu-uuring“ üks väljunditest on töötuse määra statistika, “Rahvamajanduse arvepidamise” vaatlus võimaldab arvutada sisemajanduse koguprodukti.

Riikliku statistika tootjad Eestis

Riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel kasutatakse eelkõige riiklikesse ja teistesse andmekogudesse kogutud andmeid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning ettevõtete tegevuse käigus tekkinud või nende kogutud andmeid, kuid andmeid küsitakse otse ka eraisikutelt.

Riiklike statistiliste vaatluste põhikorraldajad on Statistikaamet ja Eesti Pank. Järgnevalt on esitatud ülevaatlik tabel riikliku statistika tootmisest valdkondade kaupa. See peaks hõlbustama otsitava andmestiku leidmist.

Kuidas andmeid kogutakse?

Andmeid saadakse mitmel viisil, meetodi valik tuleneb peaasjalikult uuritavate objektide arvust ehk statistiliselt rääkides — üldkogumi suurusest. Statistika tegemise meetodeid on peamiselt kaks — kõikne vaatlus ehk kõikne uuring (andmeid saadakse kõigilt) või valikvaatlus ehk valikuuring (uuritakse üht osa üldkogumist).

Isikustatistika (inimesi käsitlev statistika) huviorbiidis on tihtipeale kogu rahvastik, kõiki aga küsitleda ei jõua. Rahvaloendus on näide kõiksest vaatlusest. See on kallis ja aeganõudev protsess ja seetõttu korraldatakse rahvaloendusi enamikus riikides keskmiselt vaid iga kümne aasta tagant. Et siiski saada objektiivset andmestikku ka rahvaloendustevahelisel perioodil, korraldatakse regulaarselt valikvaatlusi. Uuritakse vaid üht osa üldkogumist — valimit — ja laiendatakse saadud andmed üldkogumile. Näiteks, s.t kui valimisse võeti iga sajas isik, siis korrutatakse hiljem kõik andmed sajaga. Et valitud osa üldkogumist peegeldaks võimalikult täpselt üldkogumi omadusi, on vajalik objektide nimekiri ehk register. Ainult registri olemasolul saab moodustada üldkogumit tõeselt esindava valimi. Sel teel korraldatud valikvaatlust nimetatakse tõenäosuslikuks valikuuringuks ning see on riiklikus statistikas rahvusvaheliselt tunnustatud meetod. Valikvaatlust kasutatakse peale isikustatistika ka ettevõtlusstatistikas.

Lisaks ettevõtetele, asutustele ja inimestele uurib Statistikaamet ka kaupade ja teenuste hindu, et saada ülevaadet keskmisest hinnataseme muutusest. Selleks arvutatakse iga kuu hinnaindekseid, mis näitavad, kui palju on hinnad mingi perioodiga võrreldes tõusnud või langenud. Arvutatakse nii tarbija-, tööstustoodangu tootja-, ekspordi-, impordi- kui ka muid hinnaindekseid. Kõige keerulisem on erinevate makromajandusnäitajate, näiteks sisemajanduse koguprodukti arvutamine. Selleks kasutatakse väga palju erinevaid andmeallikaid.

Statistika avaldamine

Statistika valdkonnad

Kogu riiklik statistika tuleb avaldada ja tehakse kõigile tarbijatele kättesaadavaks.

Statistiline andmestik on jaotatud valdkondadesse. Valdkonnaliigitus on aluseks nii avaliku andmebaasi struktuurile kui ka statistikaväljaannete süsteemile. Neli peamist statistika valdkonda on:

1. Keskkond
2. Rahvastik
3. Sotsiaalelu
4. Majandus

Lisaks valdkonniti esitatud statistikale ilmub hulgaliselt väljaandeid ja käsitlusi eri valdkondi ühendavatel teemadel.

Elektrooniline andmestik ja trükis

Infokandja järgi võib Statistikaameti avaldatava andmestiku jaotada kaheks: elektrooniliseks ja trükis avaldatuks. Üldine suundumus on, et mitteelektrooniliste ehk trükiväljaannete osatähtsus väheneb ja elektroonilise andmestiku osatähtsus suureneb. Lisaks proportsioonide muutumisele muutub ka trükiväljaannete sisu ja eesmärk. Kui elektrooniliselt ilmuv tasuta kättesaadav andmestik on peamiselt tabeli kujul, millele on vajaduse korral lisatud mõistete seletusi ja märkusi metoodika kohta, siis trükiväljaannetest võib kasutaja üha rohkem leida kas analüütilisi ülevaateid ning teksti illustreerivaid väikeseid tabeleid ja jooniseid või metoodika põhjalikumat lahtikirjutamist.

Elektrooniline tasuta kättesaadav andmestik

• Avalik andmebaas (koosneb statistika andmebaasist ja regionaalarengu andmebaasist) — pidevalt täienev kõige aktuaalsem kõige mitmekesisemate kasutusvõimalustega tabeli kujul andmestik Statistikaameti veebilehel rubriigi "Statistika" alamrubriigis "Statistika andmebaas". Andmebaasi kasutamisõpetust loe siit...
• Elektrooniline väljaanne — tabeleid, jooniseid ja teksti sisaldav ülevaade mingi valdkonna arengust:
  • eri valdkondade peamiste näitajate aegridu koondav bülletään Eesti põhilised sotsiaal- ja majandusnäitajad. Main Social and Economic Indicators of Estonia
  • statistika valdkonna kuu- või kvartalibülletäänid
  • rahvaloenduse ja põllumajandusloenduse tulemusi esitavad kogumikud
  • muud kogumikud

Elektroonilised väljaanded on kättesaadavad Statistikaameti veebilehel rubriigi "Statistika" alamrubriigis “Statistikaväljaanded”

• Pressiteade — uudise kaaluga lühiinfo, mis teavitab ajakirjanike vahendusel avalikkust statistika valdkonna värskete andmete valmimisest ja kättesaadavusest. Pressiteadete arhiiv ja aasta avaldamiskalender on kättesaadavad rubriigi "Statistika" alamrubriigis "Pressiteated".

Trükiväljaanne. Sellest leiab lisaks arvandmetele ka sõnalisi ülevaateid, jooniseid, mõistete ja metoodika selgitusi. Väljaanded jagunevad nii andmete esitamise perioodi kui ka statistika valdkonna järgi.

• Kuukiri Eesti Statistika. Estonian Statistics — kord kuus ilmuv värskeim põhiteave erinevate valdkondade kohta. Et eri statistika valdkondade andmete valmimissagedus on erinev, on ka kuukirja teemadering muutuv. Kuukirja avaartiklid käsitlevad statistika tegemise metoodikat või analüüsivad olulist andmestikku, viimane artikkel esitab võrdlusandmeid Eesti, Läti ja Leedu rahvastiku ja majanduse kohta.
• Aastaraamat — aastastatistika põhjal käsitletakse lihtsalt ja lühidalt keskkonna, rahvastiku, sotsiaalelu ja majanduse olulisemate valdkondade olukorda ja muutusi konkreetsel aastal võrdluses varasematega.
• Analüütilised kogumikud — seostavad eri valdkondi või esitavad ühe valdkonna põhjaliku analüütilise käsitluse.
• Taskuteatmikud — esitavad olulisemat statistikat riigi kohta tervikuna, võrdluses teiste riikidega, ühe statistika valdkonna kohta või ühel aktuaalsel teemal.
• Statistika valdkonna aastakogumikud — esitavad valdkonna põhjaliku ülevaate aastastatistika põhjal.

Aastaraamat on ka CD-ROMil, kus trükisega võrreldes on esitatud pikemaid aegridu ja piirkondlikku statistikat, kasutada on erinevaid formaate ja andmeid on hõlpsam töödelda.

Info statistika avaldamise kohta

Ilmunud ja aasta jooksul ilmuvatest väljaannetest saab ülevaate rubriigi “Statistika” alamrubriigis “Statistikaväljaanded". Samas saab väljaandeid ka tellida.

Avaldamiskalendrist rubriigis "Teenused / Avaldamiskalendrid" saab teada nädala jooksul kavas olevatest andmebaasi uuendustest, ilmuvatest väljaannetest ja pressiteadetest. Sama kajastab ka veebilehe avaleht.

Avalikust andmebaasist

Milliseid andmeid sisaldab?

Statistikaameti avalik andmebaas koosneb statistika andmebaasist ja regionaalarengu andmebaasist.

Statistika andmebaas esitab riiklikku statistikat. Statistikaameti eesmärk on esitada kogu avaldamiseks mõeldud riiklik statistika kõigepealt avalikus andmebaasis.

Regionaalarengu andmebaas sisaldab peale riikliku piirkondliku statistika ka muudest andmeallikatest (näiteks ministeeriumide, ametite andmekogud, registrid jm) väljaspool riiklikke statistilisi vaatlusi saadud andmeid. Need on tähistatud tabeli pealkirjas märkega MRS — mitteriiklik statistika; märkustes on esitatud andmeallikas. Regionaalarengu andmebaasi eesmärk on teha tarbijatele Interneti vahendusel kättesaadavaks informatsioon Eesti piirkondade kohta. Piirkonnana käsitletakse Eesti kohalikke omavalitsusüksusi, maakondi ja maakondade gruppe.

Andmete esitamise struktuur

Statistika andmebaas ja regionaalarengu andmebaas esitavad statistikat nelja põhivaldkonnana — keskkond, majandus, rahvastik ja sotsiaalelu. Rahva- ja eluruumide loenduse ning põllumajandusloenduse andmed esitatakse eraldi. Valdkonnad jagunevad omakorda alamvaldkondadeks. Valdkonnad ja alamvaldkonnad esitatakse tähestiku järjekorras.

Statistika traditsiooniline esitusviis on tabel. Ka statistika andmebaas koosneb tabelitest. Iga valdkonna tabelid on järjestatud lähtudes sisust, üldiselt üksikule, enne aastaandmed, seejärel kvartali- ja kuuandmed. Tabelites esitatakse nii aegridu kui ka ühe perioodi või kindla seisu andmeid. Märgitud on ka tabeli uuendamise kuupäev.

Andmeid võib otsida valdkonna ja alamvaldkonna kaudu või tekstiotsinguga.

Vormingud ja võimalused

Andmebaasis on kasutajal võimalik valida kogu tabeli andmed või ainult osa sellest. Valitud tabelit või selle osa saab vaadata ekraanil ja salvestada arvutisse erinevates vormingutes. Tarbijale oma andmebaasi loomiseks ja tabeliandmetega opereerimiseks pakume tarkvara PC-AXIS, mis tuleb kasutamiseks arvutisse installeerida. Kogu tabeli oma arvutisse allalaadimiseks piisab, kui märgistada märkeruut "Kogu tabeli salvestamine" ja valida sobiv esitusviis.

Tabel esitab arvandmed ühe või mitme näitaja kohta. Statistilist näitajat esitatakse harilikult täpsustavate klassifitseerivate tunnuste ehk muutujate järgi, näiteks keskmine brutokuupalk tegevusala järgi. Brutokuupalka täpsustavaks muutujaks on tegevusala. Muutuja tegevusala väärtusteks on põllumajandus ja jahindus, metsamajandus, kalandus jne. Ekraanil tabeli kohal olevate nuppudega on võimalik esitatud tabelit salvestada teistesse vormingutesse, pöörata vastu- ja päripäeva, määrata uus muutujate järjekord tabelis (s.t määrata, millised muutujad ja millises järjekorras esitatakse ridades ja veergudes), summeerida andmeid üle muutuja kõigi väärtuste ning lugeda lisainfot.

Märkide seletus ja lisaandmed

Kahte ja nelja punkti muutuja väärtuses (teksti ees) kasutatakse "sealhulgas" tähenduses (nt Harju maakond, ..Tallinn; avalik sektor, ..riik, ..kohalik omavalitsus). Märgid tabelilahtrites tähistavad järgmist: üks punkt (.) — mõiste pole rakendatav, kaks punkti (..) — andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad. Kui punktidel on muu tähendus, on sellekohane viide tabeli märkuses. Null tähendab nii nähtuse mitteesinemist kui ka ümardamise tulemusel saadud nulli. Ümardamise tõttu ei pruugi tabelites esitatud summad liidetavate summadega kokku langeda.

Tabeli juures esitatakse lisaandmeid. Üldinfos esitatakse mõõtühik, kui see on kogu tabelile ühine, viimane uuendamise kuupäev ja autoriõiguse märk. Kui näitajatel on erinevad mõõtühikud, on need tabelis näitaja nimetuse järel. Märkustes esitatakse otseselt tabelit puudutavad märkused. Info olulisuse tõttu esitatakse märkused ka tabeli lõpus. Lisainfo pakub definitsioone, metoodikat, arvutuseeskirju jms, mis aitab tabeliandmeid paremini mõista.

Kontaktid

Statistikaameti struktuuri ja töötajate kontaktandmeid vaata siit...

Teabekeskused (Tallinnas Endla 15, I korrus, tel 6259 249 ja Tartus Ülikooli 1, II korrus, tel 6258 484) on avatud tööpäevadel 9.00–16.00. Tallinna teabekeskuse raamatukogus on Eesti suurim kogu teiste riikide statistikaametite ja rahvusvaheliste organisatsioonide statistikaväljaandeid — 2006. aasta lõpus ligi 21 900 teavikut. Teabekeskustest saab osta ka Statistikaameti väljaandeid.

Raamatukogu fondi kajastab elektrooniline kataloog, mis annab infot nii Eestist kui ka välismaalt pärit raamatute, perioodika ja CD-ROMide kohta.

Statistikaameti poole on võimalik pöörduda teabenõudega või esitada tellimust kirja, faksi, e-posti teel või veebilehelt rubriigist “Teenused / Teabenõuded ja tellimustööd”, samuti saab infot tellida teabekeskuses.

Teabenõue on taotlus avaldatud või dokumenteeritud teabe saamiseks. Teabenõue võimaldab saada teavet avaldatud riikliku statistika, Statistikaameti ja tema tegevuse kohta. Teabenõudele vastatakse üldjuhul tasuta viie tööpäeva jooksul.

Tellimustöö on taotlus avalikus andmebaasis või statistikaväljaannetes avaldatust detailsema info saamiseks. Tellimustöö täitmine nõuab andmete lisatöötlust ja analüüsi ning on tasuline. Tellimustöö täidetakse vähemalt kahe nädala jooksul. Teabenõude ja tellimustööde teenusstandarditega saab tutvuda teabekeskuses või veebilehel rubriigi “Teenused” alamrubriigis “Teenusstandardid”.

Euroopa Liidu riikide statistika

Statistikaamet pakub statistikatarbijatele konsultatsiooni Euroopa Liidu riikide statistika kättesaadavuse kohta. Statistikaameti poole võib pöörduda küsimustega info leidmiseks Eurostati (Euroopa Liidu statistikaamet) veebilehelt. Konsultatsiooni saamise tingimusi kirjeldab täpsemalt teenusstandard.

Konsultatsiooni Euroopa Liidu riikide statistika kättesaadavuse kohta saab

• infotelefonil 6259 300 (esmaspäevast reedeni kella 8.00-17.00)
• e-postiga: euroinfo@stat.ee
• faksiga: 6259 370
• kirjaga aadressil Endla 15, 15174 Tallinn
• Statistikaameti teabekeskuses (esmaspäevast reedeni kella 9-16, Endla 15, 15174 Tallinn)