Majandus- ja sotsiaalülevaade
Siim Krusell, Mari Pärnamäe

2008.–2009. aasta talvel langes maailma majandus kriisi, mida peetakse rängimaks pärast Teist maailmasõda. Maailma sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2009. aasta jooksul 0,6%, mõjutades eelkõige arenenud riike. Praeguseks on enamik riike jõudnud stabiliseerumis- või paranemisfaasi. Positiivseid muutusi on võimaldanud paljude suurriikide võetud poliitikameetmed, mis on soodustanud nõudlust ja vähendanud rahvusvaheliste finantsturgude riskimäära. Majanduse taastumine kujuneb suure tõenäosusega siiski pikaajaliseks, sest finantsturud on endiselt kahjustatud ja majandust elavdavad abipaketid ajutised. Üleilmne majanduskriis sai alguse küll USA-s, kuid suurema löögi said 2009. aastal Jaapan ja Euroopa Liit (EL), kus olulisel määral halvenes väliskaubanduse bilanss. Majandussurutise mõju avaldus 2009. aastal kõigis EL-i liikmesriikides. Tegemist on liidu ajaloo suurima majanduslangusega — SKP vähenes aastaga 4,2%. Kõige raskem oli olukord Balti riikides, kus üleilmsele finantskriisile eelnes majanduse ülekuumenemine ja kinnisvarabuum ning sisenõudluse kokkukukkumine.

Eesti majandus langes järsult kogu 2009. aasta vältel. SKP kahanemine, mis algas juba 2008. aasta I kvartalis, süvenes iga järgmise kvartaliga kuni 2009. aasta esimese poole lõpuni. Majanduskasvu madalseis saavutati möödunud aasta II kvartalis, kui SKP vähenes hinnamõjusid arvestades 2008. aasta sama perioodiga võrreldes 16,1%. Kui 2008. aastal vähenes toodang eelkõige nendel tegevusaladel, mis majandusbuumi ajal kasvasid keskmisest oluliselt kiiremini, siis 2009. aastal algas üldine kriisiaasta, mis mõjutas peaaegu kõiki valdkondi. Kuigi 2009. aasta IV kvartalis SKP vähenemine aeglustus, jäi Eesti aastane langus (-14,1%) EL-i riikide hulgas alla vaid teistele Balti riikidele. Eesti majandusolukord oli halb kogu 2009. aasta jooksul, kuid tulevikuootused hakkasid mõningal määral paranema juba 2009. aasta alguses. Eesti Konjunktuuri Instituudi (EKI) andmetel oli Eesti majandususaldusindeks, mis näitab tootjate ja tarbijate kindlustunnet, 2008. aasta lõpus taasiseseisvumisaja madalaim ning valitses üldine teadmatus tuleviku suhtes. 2009. aastal aga hakkas majandususaldusindeks aegamisi tõusma.

2009. aastal pärssisid majandustegevust väike sise- ja välisnõudlus. Sisenõudlus hakkas vähenema juba 2008. aasta alguses, kuid 2009. aastal tõusis languse tempo hüppeliselt. Keeruline olukord tööturul vähendas kodumajapidamiste sissetulekuid ning seetõttu nende tarbimiskulutusi. Et laenuvõimalused olid piiratud ja inimestel teadmatus tuleviku suhtes, jäi kapitali kogumahutus põhivarasse hinnamõjusid arvestades isegi 2003. aasta omast väiksemaks. Majanduskasvu ajal suurendasid kodumajapidamised tarbimist tänu hõive ja sissetulekute kasvule ning kergesti kättesaadavale laenurahale. Juba 2008. aastal aga hakkasid mõlemad allikad ammenduma. EKI andmetel hakkas perede majanduslik olukord halvenema juba 2007. aastal. 2009. aastal vähenes eratarbimine viiendiku võrra — kodumajapidamised püüdsid võimalikult palju säästa ning aastate 1992–2009 suurim oli nende perede osatähtsus, kes hindasid kinnisvara või sõiduki ostu lähiajal ebatõenäoliseks. Kindlustunnet tuleviku suhtes ei olnud, mistõttu eraisikud hakkasid oma laenukoormust vähendama — nende laenujääk on vähenenud alates 2009. aasta algusest. Samal ajal kasvasid Eesti Panga andmetel eraisikute hoiused pankades. Kogu sisenõudlus vähenes 2009. aastaga veerandi võrra.

Loe edasi „Eesti statistika aastaraamatust 2010“ http://www.stat.ee/38049 lk. 25-29