Huvitavaid fakte

Toibumise märgid

Masu negatiivsetest emotsioonidest tõeliselt väsinul oli kosutav lugeda viimatisi kodumaiseid pressiteateid, kus tulemusi võrreldi aastatagusega:

• Eesti kaupade eksport kasvas juunis 7%;
• SKP suurenes II kvartalis 3,1% (kogu Euroopa Liidus 1%);
• töötus vähenes II kvartalis esimest korda pärast kaheaastast järjepidevat kasvu;
• juuli jaemüügi langus oli käimasoleva aasta väikseim — 1%;
• tööstusettevõtted tootsid juulis 25% rohkem toodangut.

Haridus pikendab eluiga, eriti Eestis

Eurostat analüüsis 13 Euroopa riigi rahvastikuandmeid, mille jaoks oli käepärast info siit ilmast lahkunute haridustaseme kohta. Eranditult kõigis oli kõrgema haridustasemega isikutel oodatav eluiga pikem, kusjuures suurimad erinevused ilmnesid 2008. aastal Eestis. Nii oli kõrgharidusega 30-aastasel Eesti mehel lootus elada keskharidust mitte omavast mehest 17 aastat kauem, 30-aastaste naiste jaoks piirdus sama erinevus oodatavas elueas üheksa aastaga. Sisuliselt on tegemist sotsiaalse ebavõrdsuse näitajaga: haridustase tingib erinevuse sissetulekus, tervisekäitumises, toitumises, õnnetusjuhtumitega seotud riskides jms. Võrdluseks: Rootsis oli vastav erinevus meeste puhul vaid neli ja naiste jaoks kolm aastat.

Uutes liikmesriikides vananeb elanikkond aeglasemalt

Teises Eurostati uuringus olid luubi all muutused rahvastiku vanusstruktuuris. Selgus, et aastatel 2001–2006 suurenes vähemalt 65-aastaste vanuserühma osatähtsus rahvastikus vanades liikmesriikides 10%, uutes vaid 5%. Eesti paiknes vahepeal — 8%. Linnastunud piirkondades suurenes vanemaealiste osatähtsus kõikjal kiiremini kui maapiirkondades, Eesti jaoks oli muutus nimetatud ajavahemikul 10% linnastunud ja vaid 4% maapiirkondades.

Eestis taotlevad kodakondsust ennekõike kodakondsuseta noored

Aastatel 1998–2006 suurenes kõigis Euroopa Liidu riikides kodakondsuse taotlejate arv ühtlaselt 483 000-st 736 000-ni aastas, misjärel leidis kahel järgmisel aastal aset pisike langus. Eesti on selles aspektis muidugi omapärane. Kui 1998. aastal loendati meil ligi 10 000 taotlejat, siis mõne aasta jooksul langes nende arv alla 4000. Uut hoogu sai kodakondsuse taotlemine seoses Euroopa Liitu astumisega — 2004.–2005. aastal oli taotlejaid 7000 ümber, kuid aastaks 2008 vähenes nende arv 2124-ni. 92% taotlejatest olid nimetatud aastal kodakondsuseta isikud (hallipassimehed) ja 8%-l oli mõne SRÜ riigi kodakondsus. Kui Euroopa Liidus oli 2008. aastal kodakondsuse taotlejate keskmine vanus 32 aastat, siis Eesti erines märgatavalt kõikidest teistest liikmesriikidest — taotlejate keskmine vanus oli 17. Statistikakurioosumiks on järgmine seik: 2008. aastal taotles nii Eestis kui Leedus kodakondsust täpselt üks teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.

Allikas: Eesti Statistika Kvartalikiri 3/10 http://www.stat.ee/38005