Eesti rahvaloenduste ajaloost

• Esimeseks Eesti maa-ala hõlmavaks rahvaloenduseks võib pidada 1881. aastal Eestimaa ja Liivimaa kubermangu statistikakomitee korraldatud loendust. Sel ajal jäid loendusest välja Narva ja Petserimaa, mis kuulusid Venemaa koosseisu.
• Esimene üldine rahvaloendus Vene impeeriumis korraldati 1897. aastal.
• Iseseisvas Eesti riigis korraldas Riigi Statistika Keskbüroo rahvaloenduse 1922. ja 1934. aastal. 1922. aastal hõlmas loendus ka elumaju ja kortereid. 1934. aasta loendusküsimustik oli põhiosas sarnane 1922. aasta küsimustikuga ning kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega.
• 1941. aastal korraldasid Saksa okupatsioonivõimud seitsmest küsimusest koosneva loendusprogrammi alusel rahvastiku arvestuse.
• Pärast Teist maailmasõda korraldati Eestis kogu Nõukogude Liitu hõlmanud rahvaloenduste raames neli loendust: 1959., 1970., 1979. ja 1989. aastal. Neil loendustel elanikele esitatud küsimused olid põhiosas sarnased, võimaldades saada võrreldavaid andmeid.
• 2000. aasta loendus oli taasiseseisvunud Eestis esimene. Loendusküsimustik töötati välja vastavalt rahvusvahelistele soovitustele ning rahvaloenduse andmed on põhiosas võrreldavad teiste riikide loendusandmetega.

Järgnevast tabelist leiad andmed Eesti rahvaarvu kohta esimesest Eesti alal toimunud rahvaloendusest alates. Eesti rahvaarv on 120 aasta jooksul oluliselt suurenenud. Muutunud on ka rahvastiku paiknemine — kui enne Teist maailmasõda elas suurem osa elanikest maal, siis pärast sõda hakkas linnarahvastiku osatähtsus järjest suurenema. Tabelist ilmneb, et 1970. aastaks oli linnarahvastiku arv peaaegu võrdne kogurahvastiku arvuga 1881. aastal. Linnarahvastiku osatähtsus oli suurim 1989. aastal, 2000. aasta loenduseks oli see vähenenud, jäädes isegi allapoole 1979. aasta taset.

Rahvaarv rahvaloenduste järgi, 1881–2000

Põhjalikumat informatsiooni rahvaloenduse kohta leiad Statistikaameti veebilehe rubriigi Loendused alamrubriigist Rahvaloendus.