Kas korter või eramaja?

Loendusega koguti andmeid ka eluruumide ning eluruume sisaldavate hoonete kohta. Eluruumid jaotati tavaeluruumideks, mittetavaeluruumideks ja majutusruumideks. Et 98% eluruumidest on tavaeluruumid (pereelamud ja korterid), siis järgnev lühiülevaade käsitleb vaid neid.

Tavaeluruumid linnades ja valdades, 2000

30% eluruumidest olid pereelamud. Pereelamute osatähtsus on valdades keskmisest oluliselt suurem, sest korterelamuid on seal suhteliselt vähe. Linnades seevastu on ülekaalus korterid. Ka on linnade korterelamutes üldjuhul kortereid rohkem kui valdade korterelamutes. Näiteks Tallinnas, kus korterelamutest 27% on 100 või enama korteriga, on üle 90% eluruumidest just korterid.

Pereelamute ja korterite osatähtsus linnades ja valdades, 2000

Valdaval osal Eesti elanikest on eluruumiks korter, kuid oluline on siin eristada linna- ja vallarahvastikku. Et valdades on eluruumi tüübina ülekaalus pereelamu, elab suurem osa vallarahvastikust (60%) pereelamus. Et aga põhiosa linnarahvastikust elab korteris ning linnaelanikke on oluliselt rohkem kui vallaelanikke, siis kokkuvõttes elab korterites 70% Eesti elanikest. Pereelamus elava rahvastiku osatähtsust haldusüksustes vaata teemakaardilt.