Kui haritud oleme?

Eesti elanike haridustase on üsna kõrge — 62% naistest ja 57% meestest on omandanud vähemalt keskhariduse. Kõige rohkem on inimesi, kelle kõrgeim lõpetatud haridus on keskharidus (sh kutseharidusega koos omandatud keskharidus, kutse- ja kutsekeskharidus keskhariduse baasil). Linna- ja vallarahvastiku haridustase on aga märkimisväärselt erinev. Kui vähemalt keskharidusega isikute osatähtsus linnarahvastikus on 65%, siis valdades on see 47%. Kõrgharidusega rahvastiku osatähtsust maakondades, linnades ja valdades vaata teemakaardilt.

Eesti elanike haridustase elukoha järgi, 2000

Linnades on kõige rohkem neid elanikke, kes on omandanud vähemalt keskhariduse, valdades on kõige enam põhiharidusega (sh kutsega koos omandatud põhiharidus) inimesi. Veerandil vallarahvastikust ei ole põhiharidustki, linnarahvastikust on põhihariduseta 16% (arvestatud on ka noori, kes alles õpivad ja pole veel põhikooli lõpetanud). Linna- ja vallarahvastiku haridustaseme erinevuse üheks olulisemaks põhjuseks on kindlasti see, et linnades on rohkem kõrgemat haridust eeldavaid töökohti kui valdades.

Järgnev diagramm näitab meeste ja naiste haridustaseme erinevust. Selgub, et naiste haridustase on veidi kõrgem — nii kõrg- kui ka keskeriharidusega isikute osatähtsus on naiste hulgas suurem. Põhiharidusega isikuid on suhteliselt rohkem aga meeste seas. Üheks põhjuseks on kindlasti meeste varasem elukutsevalik, eriti vanemates põlvkondades — elukutse omandati juba pärast põhikooli lõpetamist ning kohe asuti ka tööle.

Eesti elanike haridustase soo järgi, 2000