Kuidas on lood kirjaoskusega?

Rahvaloenduse andmetel oli 99,8% Eesti elanikest kirjaoskajaid. 2852 kirjaoskamatust 2067 ehk 72,5% oli puudega. Siit järeldub, et kirjaoskamatuse põhjuseks on tänapäeval enamasti puudest tingitud õppimisvõimetus. Vaadeldes kirjaoskamatuid soo ja vanuse järgi, ilmneb, et nooremate puhul oli kirjaoskamatuid rohkem meeste seas, üle 65-aastaste puhul aga naiste seas. Üle 85-aastastest naistest oli kirjaoskamatuid 1,7%, meestest aga 0,3%. Eriti suur oli kirjaoskamatute osatähtsuse erinevus mitte-eestlastest meeste ja naiste puhul. Mõistetavatel põhjustel on kirjaoskamatuid rohkem vanemaealiste elanike seas. Et eakaid naisi on oluliselt rohkem kui eakaid mehi, siis olid 55% kirjaoskamatutest naised ja 45% mehed. 55,4% kirjaoskamatutest elas valdades.

Võrreldes kirjaoskuse taset teiste riikidega, on Eesti kõrgel tasemel. UNESCO andmetel oli 2000. aastal kogu maailma täiskasvanud rahvastikust (15-aastastest ja vanematest) kirjaoskajaid vaid 79,4%, seejuures Euroopas 98,7%.