Leibkondade arv ja kooseis

Rahvaloenduse andmeid analüüsides oli võimalik välja selgitada, millise koosseisuga on leibkonnad ja perekonnad ehk kes kellega koos elavad. Leibkonna mõiste on laiem kui perekonna mõiste. Kui perekonna moodustab abielupaar, vabaabielupaar või vanem ja laps, siis leibkonda võib kuuluda ka muid isikuid (sh suguluses mitteolevaid). Siit tulenevad leibkonnatüübid: mittepereleibkond, ühepereleibkond, mitmepereleibkond.

Rahvaloenduse andmetel oli Eestis 582 089 tavaleibkonda. Nende koosseis on esitatud järgmises tabelis.

Leibkonna koosseis, 2000

Suurem osa leibkondadest olid ühepereleibkonnad. Alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli ühepereleibkondi koguni 93%. Kui mittepereleibkondi oli keskmiselt 37%, siis alla 18-aastaste lastega leibkondade hulgas oli neid vaid 2%. Mittepereleibkondadest moodustavad valdava osa üksi elavad inimesed. Ka mitme perekonna kooselamine ei ole kuigi levinud.

Alla 18-aastasi lapsi oli vaid kolmandikus leibkondades, valdades oli lastega leibkondade osatähtsus veidi suurem. Suurem osa (56,7%) alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli ühe lapsega. Linnades oli ühe lapsega leibkondade osatähtsus veelgi suurem. Mitme lapsega leibkondade osatähtsus oli valdades märkimisväärselt suurem kui linnades. Näiteks nelja või enama lapsega leibkondi oli linnades keskmiselt 1,1%, valdades 5,2%.