Kes peale eestlaste veel Eestis elavad?

Rahvaloendusel loendati Eesti alaliste elanikena 142 rahvuse esindajaid, neist umbes poolte ehk 72 rahvuse puhul oli vastavast rahvusest inimesi alla 10. Väikese esindatusega olid näiteks jaapanlased, kuubalased, austraallased, mehhiklased ja šveitslased. Üle 10 000 esindajaga rahvusi oli vaid viis — eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased. Neist rahvusest isikute arvu ja osatähtsust näitab järgnev tabel.

Rahvastiku rahvuskoosseis, 2000

Võrreldes 1989. aasta loendusega oli eestlaste osatähtsus rahvastikus suurenenud 61,5%-st 67,9%-ni. Eestlased olid arvulises ülekaalus enamikus maakondades, linnades ja valdades, välja arvatud Ida-Virumaa, kus eestlasi oli kõigest 20%. Kõige suurem oli eestlaste osatähtsus Hiiumaal ja Saaremaal (98%), kõige väiksem Sillamäel (vaid 4%). Eestlaste osatähtsus oli linnades keskmiselt 57%, valdades 91%. Tallinnas oli eestlasi 54%.

Kuigi Eestis kõneldakse emakeelena 109 keelt, on 97% elanike emakeel eesti või vene keel. Paljud väiksemate rahvusgruppide esindajad ei pea oma rahvuskeelt emakeeleks. Neist valdav osa räägib emakeelena vene keelt, v.a rootslased, soomlased, mustlased ja veel mõni rahvus, kes peab emakeeleks eesti keelt.