Tööhõive ja töötus

Rahvastik (15-aastased ja vanemad) jaotatakse majandusliku seisundi järgi majanduslikult aktiivseks ja mitteaktiivseks. Majanduslikult aktiivsed on töötajad ja töötud. Mitteaktiivsed on mittetöötavad pensionärid, õpilased (üliõpilased), kodused ja muud töötada mittesoovivad isikud. Oluline on arvestada, et töötute osatähtsus ei ole sama, mis töötuse määr.

Rahvastiku majanduslik seisund linnades ja valdades, 2000

Majanduslikult aktiivseid elanikke oli linnades rohkem kui valdades, seda eelkõige töötajate suurema osatähtsuse tõttu. Majanduslikult mitteaktiivsete osatähtsus oli aga suurem valdades, kus on rohkem pensionäre. Tabelist ilmneb, et suur osa Eesti täiskasvanud elanikkonnast oli 2000. aastal majanduslikult mitteaktiivne. Selle põhjuseks ongi eelkõige pensioniealiste elanike suur osatähtsus — peaaegu viiendik täiskasvanutest olid loendusmomendil 65-aastased või vanemad. Pensionäride märkimisväärset osa mitteaktiivsetest illustreerib järgnev diagramm.

Majanduslikult mitteaktiivsed, 2000

Peaaegu 90% kõigist töötavatest elanikest olid palgatöötajad, tööandjaid oli 3% ning üksikettevõtjaid (sh palgatöötajateta talupidajad) 4%. Kõige suurem osa töötavatest isikutest tegutses töötleva tööstuse alal — 22%. Järgnes müügivaldkond, kus tööd oli leidnud 15% töötajatest. Meeste hulgas oli peale nimetatud tegevusaladel töötajate palju ka transpordi ja ehituse alal töötajaid (umbes 12%). 14% töötavatest naistest oli tööl haridusasutustes.

Töötuse määr oli rahvaloenduse andmetel 13,9%, kõige suurem oli see 15–19-aastaste seas (36,9%). Töötuid oli kõige enam Ida-Virumaal ning Lõuna-Eestis, kõige vähem Harju- ja Hiiumaal. Töötuse määra haldusüksustes vaata teemakaardilt.