Keskkond

Keskkond

artikkel
Kaia Oras
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 32)

Põlevkivi kasutus suurenes 2015. aastaks 21% võrreldes 2005. aastaga. Samal perioodil suurenes jäätmete teke 34% ja kasvuhoonegaaside emissioon 10%. Taunimisväärne on see, et majanduse üldise kasvu foonil on majanduses toodetud lisandväärtus suurenenud ressursikasutusest aeglasemalt.

Väljaande kaas

Loe edasi

Keskkonnakaitseteenused Eesti turul

artikkel
Grete Luukas
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 44)

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine kirjeldab keskkonnaturu komponente ja keskkonnaga seotud rahavoogusid – riigis toodetud keskkonnakaitseteenuste mahtu, turul pakutavate keskkonnakaitseteenuste tarbimist ning nende teenuste tootmise ja tarbimise finantseerimist. 2010. aastal panustati Eestis keskkonnakaitsesse 548 miljonit eurot, millest suure enamuse moodustas keskkonnateenuste tarbimine ning peaaegu kolmandiku hõlmasid kapitalikulud. Kui lisada välismaised toetused, olid Eesti keskkonnakaitsekulutused 594 miljonit eurot.

Väljaande kaas

Loe edasi

Turustatud taimekaitsevahendite kogus mullu kasvas

pressiteade nr 135

Eestis turustati 2015. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 691 tonni taimekaitsevahendeid, mis oli 15% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Turustatud taimekaitsevahendite kogus on olnud kasvutrendis viimased viis aastat.

Loe edasi

Suurim keskkonnamaksude maksja on maismaaveondus

Statistikablogi
Kaia Oras, Kaia Aher

Keskkonnamaksude laekumine on viimase kahe kümnendi jooksul kasvanud ja Statistikaameti andmetel ulatusid 2015. aastal keskkonnamaksud 558 miljoni euroni, millest suurima osa moodustasid energiamaksud. Suurim keskkonnamaksude maksja oli 2014. aastal maismaaveonduse tegevusala.

Loe edasi

Keskkond

artikkel
Kaia Oras
– Eesti statistika aastaraamat. 2016. Statistical Yearbook of Estonia (lk 35)

2015. aasta oli keskkonna valdkonnas eriline. Ligikaudu 200 riigi esindajad leppisid Pariisis kokku süsinikuheitmete piiramises, et hoida globaalne soojenemine kõige rohkem 2 kraadi piires võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Samal ajal lepiti ÜRO-s kokku mastaapne säästva arengu tegevuskava ning püstitati 17 säästva arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki järgmiseks 15 aastaks. Eesmärgid on omavahel seotud ja need tasakaalustavad säästva arengu kolme mõõdet: majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet. Nende kahe kokkuleppe saavutamisele on orienteeritud ka Eesti tegevused keskkonnakaitse tagamisel ja edasisel kujundamisel.

Väljaande kaas

Loe edasi