Riikliku kultuuristatistika eesmärk on anda tagasisidet Eesti kultuuri ja selle valdkondade toimimisest ja arengutest (valdavalt) Eesti riigi territooriumil. Väljaspool Eestit asuva eesti kultuuriruumi peamised statistikaarendused seisavad alles ees.
Kultuuristatistika arenduste aluseks on üleeuroopaliselt ühtlustatud ESSnet Culture kultuuristatistika raamistik. Statistikaamet edastab kultuuristatistikat peale Eurostati regulaarselt ka teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele. Peale selle püüab kultuuristatistika täita ka riigisiseseid vajadusi. Statistilistel andmetel põhinevad kultuuristrateegiad ja -arengukavad, samuti vajavad andmeid kultuuriga seotud teiste valdkondade esindajad.
Kultuuristatistika jaotub üldjoontes institutsionaalseks statistikaks, mida edastavad peamiselt kultuurisektori ettevõtted ja organisatsioonid, ning isiku-uuringute andmeteks, mida saadakse Statistikaameti isiku-uuringute kultuurimoodulite kaudu Eesti elanikelt ning mis koonduvad enamasti alamvaldkonda “Kultuurielus osalemine“.
Institutsionaalne statistika annab tagasisidet kultuuriasutuste rahastamise, majandustegevuse, loovtegevuse aktiivsuse ja külastuste kohta. Isiku-uuringud annavad teavet elanike kultuuritarbimise aktiivsuse, kultuuri kättesaadavuse, kultuurieelistuste, kulutuste ja kultuuri tööhõive kohta, aga ka kultuuriharrastuste ning sellega seotud sotsiaalse aktiivsuse kohta.
Kaudselt on kultuuristatistika seotud ka teiste valdkondadega, nagu heaolu, rahvatervis, eri elanikkonnagruppide sidusus ja ka majandus väljaspool kultuurisektorit. Täpsemad kultuuri kaudse mõju näitajad ootavad siiski alles väljaarendamist.