Leibkonnad

Ilmselt teavad kõik hästi, mis on perekond. Leibkonna mõiste ei pruugi kõigi jaoks sama tuttav olla.

Leibkond on ühises eluruumis elavad inimesed, kes jagavad toidu- ja raharessursse. Erinevalt perekonnast võib leibkond olla ka üksikisik.

Leibkondade üldandmetest selgub Eesti leibkondade arv ja keskmine suurus, samuti leibkonnatüübid ning see, kuidas leibkonnad maakonniti paiknevad ning kuidas on leibkondade majanduslik olukord aastate jooksul muutunud.

Leibkondi on Eestis 600 000 ringis, suurem osa neist elab linnas. Leibkonna keskmine suurus on olnud aastaid 2,3 liiget.

Kõige rohkem on meil üksikuid ja kaheliikmelisi ning pensionärileibkondi. Üle 40 000 on üksikvanemaid. Viimase kümnendi jooksul on pidevalt vähenenud nn tüüpleibkondade ehk kahe lapsega, samuti vähemalt kolme lapsega leibkondade osatähtsus ning suurenenud üksikute osatähtsus.

Leibkonna eelarve annab ülevaate leibkondade kuu ja aasta kulutustest ühe leibkonnaliikme kohta.

Leibkonna eelarve andmed põhinevad Statistikaameti leibkonna eelarve uuringul. Uuringut on tehtud alates aastast 1996 (v.a 2008 ja 2009) ja selles on igal aastal osalenud üle 3600 leibkonna.

Andmeid kogutakse päevik-meetodil, uuritavad leibkonnad kirjutavad kahe uuringunädala jooksul kõik tehtud kulutused päevikusse või lisavad päevikule poest saadud tšekid.

Toit ja eluase on leibkonna eelarves vältimatud ehk sundkulutused. Leibkonna elukvaliteeti näitab kõige paremini sundkulutuste osatähtsus. Viimastel aastatel on sundkulutuste osatähtsus suurenenud, kuni 2007. aastani valitses sundkuludes pigem langustrend. Sundkulude osatähtsuse suurenemine näitab elukvaliteedi langust, sest leibkonnal jääb muude kulutuste tegemiseks vähem raha ja võimalusi.

Toidukulutuste kõrval on teine suur kulugrupp eluasemega seotud väljaminekud. Eluasemekulutused on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud.

Suuruselt kolmas kulugrupp leibkonna eelarves on transport, siin olenevad kulutused suuresti bensiini hinnast.

Et LEU on rahvusvaheliselt harmoneeritud metoodikaga uuring ja seda tehakse ka paljudes teistes Euroopa riikides, on võimalik uuringu andmeid võrrelda ka rahvusvaheliselt.

Teiste riikidega on andmed võrreldavad alates 2005. aastast. Eesti inimeste kulutuste struktuuri on huvitav võrrelda naabermaadega, nagu Läti ja Leedu, samuti lähemal asuvate Põhjamaadega, nagu Soome ja rikaste riikidega, nagu Luksemburg. Eesti puhul on aastate kaupa jälgitud sundkulutuste kui elukvaliteedi näitaja muutusi. Sundkulutused moodustavad meie naabermaades Lätis ja Leedus leibkonna kulude struktuuris veelgi suurema osa kui meil. Nii Lätis kui ka Leedus on just toidukulud teiste eelnimetatud riikidega võrreldes suurimad. Eestis lähevad suurimad väljaminekud aga eluasemele. Sundkulutuste osa kulutuste üldstruktuuris on kõige väiksem Soomes ja Luksemburgis (16–17%), mis kõneleb nende riikide kõrgest elukvaliteedist.
Suurimad transpordikulud on Luksemburgis ja Soomes, väikseimad Leedus.

Kulutused toidule, eluasemele ja transpordile, 2005