Leibkonnad

Ilmselt teavad kõik hästi, mis on perekond. Leibkonna mõiste ei pruugi kõigi jaoks sama tuttav olla.

Loe edasi

Lastega leibkonnad Euroopas

Statistikablogi
Kadri Raid

20. november on ÜRO lapse õiguste konventsiooni aastapäev, mida tähistatakse ülemaailmse laste päevana. Laste ja noorte kultuuriaasta raames ning ülemaailmse laste päeva eel annab Statistikaamet ülevaate, millistes leibkondades kasvavad Euroopa Liidu (EL-28) lapsed.

Leibkonnad laste arvu järgi

Loe edasi

Sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves püsib muutumatuna

pressiteade nr 107

Leibkonnaliige kulutas 2016. aastal kuus keskmiselt 408 eurot, mida on 13 eurot rohkem kui 2015. aastal, teatab Statistikaamet. Sundkulutused ehk toidule ja eluasemele tehtavad vältimatud kulutused moodustasid leibkonna eelarvest 40% ja jäid varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

Loe edasi

Sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on vähenenud

pressiteade nr 114

Leibkonnaliige kulutas 2015. aastal kuus keskmiselt 395 eurot, mida on 106 eurot rohkem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet. Samal ajal sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on kahanenud.

Loe edasi

Leibkonnad ja nende elamistingimused

Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 104)
Anu Tõnurist

Mis iseloomustab Pärnu maakonnas elavaid leibkondi? Misssugune on nende koosseis? Palju on leibkondades lapsi, misssugused on olmetingimused ja kas on erinevusi Pärnumaa ei piirkondades elavatel leibkondadel? Kõike seda artiklis uuritakse, toetudes kahe viimase rahvaloenduse andmetele.

Väljaande kaas

Loe edasi

E-kaubanduse võimalusi kasutatakse üha enam

pressiteade nr 100

2015. aasta I kvartalis oli kodune internetiühendus 88%-l leibkondadest, teatab Statistikaamet. Suurenenud on e-kaubanduse kasutajate osatähtsus.

Loe edasi

Eesti maakondade rahvastik. Hinnatud ja loendatud

väljaanne
Raamat käsitleb Eesti maakondade rahvastiku arengut statistilises võtmes, materjal on esitatud pigem matemaatiku-statistiku kui demograafi vaatenurgast. Kirjeldatakse pilti, mis avaneb maakondade rahvastikust 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmeid uurides. Raamat jaguneb sisuliselt kahte ossa: esimeses võrreldakse rahvastiku olukorda maakondades ja suuremates linnades ning kirjeldatakse ühiseid suundumusi, teine osa vaatab rahvastikku maakonniti, sisse tuuakse linna ja valla tasand. Kõiki maakondi käsitletakse ühesuguse mustri alusel. Väljaannet võib käsitleda jätkuna Ene-Margit Tiidu raamatule „Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud“, kus Eesti rahvastikku vaadeldi tervikuna, piirkondliku arengu eripäradele olulist tähelepanu pööramata. Ülevaate saab maakondade rahvaarvust, rahvastiku soo-vanuskoosseisust ja paiknemisest. Rahvastikku kirjeldatakse ka rahvuse ja teiste identiteeditunnuste abil, samuti saab ülevaate rahvastiku haridusest ja terviseseisundist, töö- ja pereelust ning eluruumidest ja elamistingimustest.
Väljaande kaas

Loe edasi

Märtsis algab leibkonna eelarve uuring

pressiteade nr 29

Statistikaamet alustab täna, 9. märtsil 2015. aasta leibkonna eelarve uuringut, millega kogutakse leibkondadelt andmeid nende igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta. Eelmine uuring toimus 2012. aastal.

Loe edasi

Eesti elanik eelistab olla eluruumi omanik

Statistikablogi
Anu Tõnurist

Viimase rahvaloenduse andmetel iseloomustab Eestit teiste Euroopa riikidega võrreldes suur koduomanike osatähtsus. 78%-l Eesti leibkondadest on vähemalt üks leibkonnaliige eluruumi omanik.

Loe edasi

Perekonnaseis ja enimlevinud leibkonnatüübid Euroopas

Statistikablogi
Anu Tõnurist

Viimase rahvaloenduse andmetel on Euroopas enim levinud ühe- ja kaheliikmelised leibkonnad ning ühepereleibkondade seas abielupaarid. Registreeritud kooselu on mitmes riigis ametliku perekonnaseisuna kasutusel, ent pole laialt levinud. Eestit eristavateks märksõnadeks on vabaabielupaaride ja üksikemade suur osatähtsus.

Diagramm: Leibkonnad tüübi järgi, REL 2011

Loe edasi

Tegevuspiiranguga inimeste leibkondade koosseis ja elamistingimused

Puudega inimeste sotsiaalne lõimumine. Social Integration of Disabled Persons (lk 58)
Riina Leinbock, Liili Abuladze

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse kohaselt oli 2011. aasta lõpus Eestis ligi 600 000 tavaleibkonda. Tervelt 45% leibkondades oli tegevuspiiranguga liikmeid (tabel 1), neist veidi rohkem kui pooltes olulise piiranguga liikmeid (peale selle võis olla ka mõõduka piiranguga liikmeid). Enamasti oli viimatinimetatud leibkondades üks olulise piiranguga liige, kuid enam kui 20 000 leibkonnas oli neid kaks, ligi 1500 leibkonnas kolm ja umbes 200 leibkonnas vähemalt neli.

Väljaande kaas

Loe edasi