Materjalivoo arvepidamine

Materjalivoo arvestus — füüsilistes ühikutes koostatud arvepidamine, mis vaatleb kogu kodumaisesse majandusse sisenenud materjali kogust, materiaalsete varude füüsiliste koguste muutust majanduses ja materjali väljundit keskkonda või teiste riikide majandusse.

Majandust läbiva materjalivoo arvestus on üks keskkonna majandusarvestuse mooduleid. Mudel käsitleb tänapäevast inimühiskonda sotsiaalse organismina, mis oma elutegevuse käigus mõjutab keskkonda, ammutades sellest ressursse ja energiat ning tekitades keskkonda jäätmeid ja heitmeid.

Materjalivoo arvestuses eristatakse otsest ja varjatud materjalivoogu. Otsene materjalivoog sisaldab kõiki materjale, mis sisenevad riigi sotsiaal-majanduslikku süsteemi. Enamasti on neil materjalidel majanduslik väärtus ja neid kasutatakse tootmis- või tarbimisprotsessis. Seejärel need materjalid kas akumuleeruvad majanduses ehitiste, teede ja toodetena või lahkuvad vaadeldavast süsteemist heitmete, jäätmete või eksporditavate toodete koostises. Varjatud materjalivoog koosneb kasutamata kodumaisest toormest ehk materjalidest, mida majandustegevuse käigus liigutati, kuid mida ei kasutatud toomis- ega tarbimisprotsessis (näiteks maavarade kaevandamise jäätmed; kasutamata jäänud pinnas, mis eemaldati ehitustegevuse käigus; põllumajandustoodangu kaod).

Materjalivoo arvestus hõlmab kahte peamist komponenti: füüsilistes ühikutes koostatud materjalibilansi tabeleid ja nende põhjal tuletatud materjalivoo indikaatoreid. Bilansitabelite sisendipoolel näidatakse kogu materjal, mida kasutati kodumaises majanduses: nii kõik kodumaised loodusvarad kui ka imporditud materjal. Kasutatud materjal liigitatakse peamiste materjaliliikide kaupa biomassiks, mineraalseks tooraineks ja fossiilseks kütuseks. Andmete võrreldavuse jaoks arvutatakse kõik imporditud tooted ümber nendes sisalduvateks peamisteks loodusressurssideks, eristades materjaliliigi sees töötluse astet: toormaterjal, pooltoode või valmistoodang. Näiteks peamiselt metallist koosnevat külmikut arvestatakse mineraalse tooraine all kui mineraalsest toorainest valmistoodet, kuna selle valmistamiseks kaevandati keskkonnast metallimaake.

Bilansi väljundipoolel näidatakse kõik tootmis- ja tarbimisprotsessis tekkinud heitmed ja jäätmed, aga ka eksporditud materjali kogus materjaliliikide ja nende töötlemise astme järgi. Bilansitabelid sisaldavad palju detailset infot, kuid on laiema üldsuse jaoks raskesti interpreteeritavad. Seetõttu on bilansitabelite põhjal tuletatud hulk materjalivoo indikaatoreid, mis on lihtsamini arusaadavad ja kasutatavad nii ühiskonnaelu puudutavaid otsuseid tehes kui ka ajakirjanike jaoks üldsuse teavitamisel. Samas sisaldavad indikaatorid olulist infot riigi materjalikasutuse omapära, selle intensiivsuse, tootlikkuse ja loodusvarade kasutusest tingitud keskkonnariskide kohta. Tavaliselt liigitatakse materjalivoo indikaatorid materjali sisendi näitajateks, materjali tarbimist ja materjali tarbimise tootlikkust või intensiivsust iseloomustavateks näitajateks, materjali väljundi näitajateks ning bilansilisteks näitajateks.

Sisendiindikaatorid on välja töötatud selleks, et anda vastuseid küsimustele, milline on riigi majanduse materjalivajadus, millised on peamised kasutatavad materiaalsed ressursid, kui suur on taastumatute ressursside kasutus, mil määral sõltub riigi majandus välismaisest toorainest jms.

Tarbimisindikaatorid kirjeldavad riigi majandustegevuses tarbitud materjalide kogust.

Loodusressursside kasutamisel on kaks olulist aspekti: kogu kasutatud kogus ja kasutuse efektiivsus. Selleks et vähendada kasutatud kogust, säilitades samal ajal olemasolev tootmise tase, tuleb tõsta loodusressursside kasutuse efektiivsust. Seega on lisaks loodusressursside kasutuse absoluutset taset iseloomustavatele näitajatele (sisendi- ja tarbimisindikaatorid) välja töötatud ka loodusressursside kasutuse efektiivsust väljendavad näitajad. Selleks seotakse materjalivoo bilansist tuletatud näitajad (makro)majandusnäitajatega. Ressursi tootlikkuse näitajad võrdlevad loodusressursside kasutust majanduskasvuga.

Väljundiindikaatorid kirjeldavad nende materjalide voogu, mis olid kasutusel majanduses, kuid nüüd väljuvad riigi majandusest kas heitmete, jäätmete või eksporditava materjalina.

Tasakaaluindikaatorid kirjeldavad materjalide füüsiliste koguste kasvu majanduses. Need indikaatorid kujutavad endast majandusse sisenenud ja sellest väljunud materjalikoguse vahet. Üks levinud tasakaaluindikaator on füüsilise väliskaubanduse tasakaal. Füüsilise väliskaubanduse tasakaal mõõdab väliskaubanduse üle- või puudujääki füüsilistes kogustes ning arvutatakse füüsilise impordi ja füüsilise ekspordi vahena. Positiivne füüsilise väliskaubanduse tasakaal näitab, et riik kasutab rohkem teiste riikide loodusressursse, kui viib enda ressursse teistesse riikidesse. Negatiivne füüsilise väliskaubanduse tasakaal osutab, et loodusressursse viiakse välja suuremas koguses, kui saadakse teistest riikidest.

2007. aastal oli Eesti majandust läbiv vahetu materjalivoog 70% suurem kui 2000. aastal. Materjalivoog kasvas peamiselt ehitusmaavarade kaevandamise märgatava suurenemise ja sellega kaasnenud materjalivaru suurenemise tõttu (peamine osa suurenenud materjalivarust on ehitised ja rajatised). Teine oluline materjalivoogu suurendav tegur oli põlevkivi kaevandamise suurenemine ning põlevkivi põletamisega kaasnevate õhuemissioonide kasv.

Aastatel 2000–2007 sõltus Eesti majandus peamiselt kodumaisest toorainest, kuigi imporditud tooraine osatähtsus selle ajavahemiku viimastel aastatel veidi suurenes. Eesti kodumaine toormekasutus oli üks Euroopa Liidu (EL) riikide suuremaid. Eriti suur (EL-i riikide suurim) on fossiilsete kütuste kodumaine toormekasutus, mis ületas EL-i keskmist 4–5 korda ja suurenes üha. 90% fossiilsete kütuste kodumaisest toormekasutusest on põlevkivi.

Suurim materjali väljundvoog oli õhuemissioonid, mis ühtlasi aastatel 2000–2007 enim suurenesid. Enamik õhuemissioone pärines põlevkivi põletamisest elektrienergia tootmisel.

Aastatel 2000–2007 muutus füüsilise väliskaubanduse tasakaal negatiivsest positiivseks. Selline muutus toimus peamiselt puidutoorme ekspordi vähenemise tõttu. Eestisse imporditud ja Eestist eksporditud materjalide keskmist maksumust võrreldes on näha, et imporditi kallimaid ja eksporditi odavamaid materjale. Samas vähenes ühe tonni imporditud ja ühe tonni eksporditud materjali maksumuse vahe.

Ajavahemikus 2000–2007 oli Eesti materjalitootlikkus üks EL-i liikmesriikide madalamaid. Kui EL-i keskmine materjalitootlikkus veidi kasvas, siis Eesti vastav näitaja kahanes. Eesti materjalitootlikkuse languse peamised põhjused on põlevkivi kaevandamise märgatav suurenemine ja fossiilsete kütuste väga madal materjalitootlikkus.