| ÜRO (Brundtlandi tegevusraport) on jätkusuutlikkuse sõnastanud põlvkondadevahelise võrdsuse printsiibi kaudu järgmiselt: „Jätkusuutlik areng on niisugune praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine, mis ei tee seda tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamise arvelt.“ Eesti ühiskonda, majandust ja kultuuri viivad edasi Eesti inimesed. Eesti jaoks on jätkusuutliku arengu eesmärgid, 2030. aastaks soovitud seisund ja selleni viivad meetmed kokku lepitud 2005. aastal riigikogus vastu võetud Eesti riiklikus säästva arengu strateegias „Säästev Eesti 21“, mille aluseks on 1995. aastal riigikogus vastu võetud Eesti säästva arengu seadus. Strateegias „Säästev Eesti 21“ on esitatud neli omavahel seotud arengueesmärki: saavutada inimeste heaolu kasv ja suurendada sotsiaalset sidusust nii, et säiliks Eesti kultuuriruumi elujõud ja ökoloogiline tasakaal. Oluline on, et nende eesmärkide poole liigutaks võrdse tähelepanuga, sest liigkiire liikumine ühes valdkonnas ei asenda mahajäämust teises. Eelnimetatud eesmärkide saavutamise mõõtmiseks on Riigikantselei koostöös ministeeriumide ja valitsusväliste organisatsioonidega välja valinud näitajad, et analüüsida Eesti jaoks olulisi arengusuundumusi ja iseloomustada jätkusuutlikkuse vaatevinklist Eestile olulisi teemasid järgmistes valdkondades: kultuuriruumi elujõulisus, heaolu, sotsiaalne sidusus ja ökoloogiline tasakaal. Nimetatud näitajate alusel koostati 2009. aastal kogumik „Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development“ ja 2011. aastal uus kogumik, mis on ilmunud nii paberväljaandena kui ka elektrooniliselt. 2002. ja 2006. aastal Statistikaameti avaldatud kogumik „Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development“ põhines Euroopa Liidu statistikaameti (Eurostat) ja ÜRO Säästva Arengu Komisjoni säästva arengu näitajate nimekirjal, mis oli seotud Agenda 21 peatükkidega. Jätkusuutlikkuse näidikulaud astub sammu kaugemale, esitades näitajaid Euroopa riikide kohta. Teabe lihtsustamise eesmärgil on jätkusuutlikkuse näidikulauas kasutatud valgusfoori värve ja loogikat: punane – halb, kollane – keskmine, roheline – hea. Näidikulaual leiduvat infot analüüsides tuleb meeles pidada, et kõigil näitajatel on võrdne osatähtsus. Jätkusuutlikkuse näidikulaua tarkvara on loonud Euroopa Komisjoni Ühendatud Uurimiskeskus ja Maailma Säästva Arengu Instituudi säästva arengu näitajate nõustamisrühm (EC Joint Research Centre, IISD Consultative Group on Sustainable Development Indicators). Eesti näidikulaua saab alla laadida siit. Põhjalikum teave ja lingid mitmesugustele näidikulaudadele on kättesaadavad Euroopa Komisjoni Ühendatud Uurimiskeskuse näidikulaua veebilehel. Näidikulaua tarkvara on tasuta. Loodame, et näitajad on abiks Eesti jätkusuutlikkuse analüüsimisel. | 
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)