Õigus ja turvalisus

Õiguse ja turvalisuse statistika eesmärk on anda teavet Eesti õigussüsteemi (kohtute, kinnipidamisasutuste, kriminaalhoolduse) ja päästeteenistuse toimimise, aga ka registreeritud kuritegude, elanikkonna turvatunde ja kuriteo (sealhulgas vägivalla) ohvriks langemise kohta.

Loe edasi

Õigus

Eesti statistika aastaraamat. 2016. Statistical Yearbook of Estonia (lk 99)
Kutt Kommel

Kuritegude arv on Eestis viimastel aastatel üha vähenenud. 2015. aastal registreeriti 32 559 kuritegu, mida on 14% vähem kui aasta varem. Esimese astme kuritegusid oli 2015. aastal 2065 (kasv võrreldes 2014. aastaga 17%) ja teise astme kuritegusid 30 510 (–15%).

Väljaande kaas

Loe edasi

Õigus

Eesti statistika aastaraamat. 2015. Statistical Yearbook of Estonia (lk 99)
Marianne Leppik

Kuritegude arv Eestis üha väheneb. 2014. aastal registreeriti kokku 37 787 kuritegu, mida oli ligi 5% vähem kui aasta varem. Esimese astme kuritegusid oli 2014. aastal 1766 ja teise astme kuritegusid 36 021. Esimese astme kuritegude arv kahanes aastaga 4,5% ja teise astme kuritegude oma 4%.

Väljaande kaas

Loe edasi

Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development

väljaanne
Kuidas edeneb Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” (SE21) nelja eesmärgi – heaolu kasv, sidus ühiskond, eesti kultuuriruumi elujõulisus ja ökoloogiline tasakaal – saavutamine? Kogumik koondab 69 säästva arengu näitajat, mille abil vaadeldakse strateegias seatud eesmärkide poole püüdlemist just Eesti säästva arengu kontekstis. Iga näitaja kohta on peale olukorra analüüsi kirjeldatud ka asjakohasus SE21 kontekstis ja meetmed lähtuvalt riigis kehtivatest arengu- ja tegevuskavadest. Kogumik valmib koostöös Riigikantselei strateegiabürooga. Kuigi fookus on säästva arengu vaatenurgast olulistel teemadel, pakub kogumik lugemist kõigile, keda huvitab Eesti areng.
Väljaande kaas

Loe edasi

Õigus

Eesti statistika aastaraamat. 2014. Statistical Yearbook of Estonia (lk 91)
Kutt Kommel, Marianne Leppik

Kuritegude üldarv on aasta-aastalt vähenenud. 2013. aastal registreeriti kokku 39 585 kuritegu, millest 1841 olid esimese ja 37 744 teise astme kuriteod. Esimese astme kuritegude arv kasvas aastaga 7,3% kuid varasema nelja aasta keskmisega võrreldes kahanes 3,5%. Teise astme kuritegusid oli 3,5% vähem kui 2012. aastal ja varasema nelja aasta keskmisega võrreldes 12,5% vähem. Kuritegude üldarv vähenes 2012. aastaga võrreldes 1231 võrra ehk 3% (–12,1%a).

Väljaande kaas

Loe edasi

Laste heaolu. Child Well-Being

väljaanne
Kuidas elavad Eesti lapsed? Kui lastesõbralik on Eesti ühiskond? Kogumik analüüsib laste elu eri aspekte – sotsiaal-majandusliku keskkonna mõju igapäevasele eluolule, laste kasvukeskkonda, elamistingimusi ja vaba aja sisustamise võimalusi, vaesust ja sotsiaalset kaitset, õpikeskkonda, õpilaste tervist ja tervisekäitumist. Käsitletakse ka elu pahupoolt – alaealiste toime pandud süütegusid ja alaealiste kuritegude ohvriks langemist. Analüüsitakse sündimust, lastega leibkondade elujärge ja ajakasutust.
Väljaande kaas

Loe edasi

Elukvaliteet turvalisuse aspektist

Sotsiaaltrendid. 6. Social Trends (lk 126)
Kutt Kommel

Elukvaliteet näitab inimese või mõne sotsiaalse rühma heaolu taset. Halba elukvaliteeti käsitletakse mõnel juhula ka vaesusena, mis tähendab peamiste inimvajaduste, nagu toidu, vee, eluaseme, haridus- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning töö puudust. Elukvaliteeti mõjutavad veel paljud tegurid, mis ei ole tingimata seotud elatustasemega (nt elanike hoiakud mitmesuguste elunähtuste suhtes). Elukvaliteeti mõjutavad tegurid on tihti omavahel läbipõimunud ja mõjutavad ka üksteist. Sellest hoolimata saab elukvaliteeti käsitleda mitmest aspektist, millest üks on elanike turvalisus.

Väljaande kaas

Loe edasi

Õigus

Eesti statistika aastaraamat. 2013. Statistical Yearbook of Estonia (lk 87)
Kutt Kommel, Marianne Leppik

Kuritegude üldarv on aasta-aastalt vähenenud. 2012. aastal registreeriti kokku 40 816 kuritegu, millest 1715 olid esimese ja 39 101 teise astme kuriteod. Esimese astme kuritegude arv vähenes aastaga 4,6% ja varasema nelja aasta keskmisega võrreldes koguni 22,8%. Teise astme kuritegusid oli 4,1% vähem ja varasema nelja aasta keskmisega võrreldes 13,8% vähem. Kuritegude üldarv vähenes 2011. aastaga võrreldes 1751 võrra ehk 4,1% (–14,2%).

Väljaande kaas

Loe edasi

Õigus

Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 91)
Kutt Kommel, Marve Randlepp

Peatükis on esitatud õigusstatistika ülevaade aastate 2007–2011 kohta. Kuritegude üldarv on märgatavalt vähenenud.

Väljaande kaas

Loe edasi

Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmisest OECD näitajate põhjal

Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/11. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 28)
Karolin Kõrreveski

ÜRO Euroopa Majanduskomisjon, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning Eurostat tegelevad säästva arengu ja heaolu mõõtmise arendamisega. See tegevus tuleneb eesmärgist edendada poliitikaid suunas, mis tagaks ühiskonna jätkusuutlikkuse ja inimeste heaolu. 2011. aasta mais avaldatud OECD parema elu indeksi ning oktoobris ilmunud raporti “Kuidas elu läheb?” alusel on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaolu üheteistkümnes erinevas kategoorias. Käesoleva artikli eesmärk on anda ülevaade, millised on need rahvusvaheliselt väljatöötatud heaolu näitajad, miks just need iseloomustavad kõige paremini heaolu taset riigis ning milliseid andmeallikaid kasutatakse nende leidmiseks.

Väljaande kaas

Loe edasi

Õigus

Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 97)
Kutt Kommel, Marve Randlepp

Peatükis on esitatud õigusstatistika ülevaade aastate 2006–2010 kohta. Esimese astme kuritegude arv on vähenenud. Mullu oli kuritegude üldarv ligilähedane 2009. aasta näitajale. Suurenes teise astme kuritegude arv, esimese astme kuritegude arv aga vähenes oluliselt. 2009. aastaga võrreldes kahanes esimese astme kuritegude arv 19% ja eelmise nelja aasta keskmisega võrreldes koguni 31%. Teise astme kuritegude arv kasvas aastaga 1%, kuid oli eelmise nelja aasta keskmisega võrreldes siiski väiksem (–3%a). Kokku registreeriti möödunud aastal 48 340 kuritegu, millest 1842 olid esimese ja 46 498 teise astme kuriteod. Tapmisi oli eelmise aastaga võrreldes kahe juhtumi võrra vähem (–3%a) ja mõrvasid üheksa juhtumi võrra vähem (–11%a). Nii nagu aasta varem ei registreeritud ka mullu ühtegi pantvangi võtmist. Varem oli neid üks või kaks korda aastas.

Väljaande kaas

Loe edasi