Piirkondliku statistika nõukogu

Piirkondliku statistika tegemise paremaks ja tarbijasõbralikumaks korraldamiseks ning piiratud ressursi efektiivsemaks kasutamiseks moodustati 2009. aasta 6. märtsil Statistikaameti peadirektori käskkirjaga nr 6 piirkondliku statistika nõukogu koosseisus

  • Mihkel Servinski (esimees) – Statistikaameti statistika levi osakonna peaanalüütik
  • Tiina Annus – Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsitalituse juhataja
  • Tiit Kirss – Eesti Linnade Liidu nõunik
  • Sulev Liivik – Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja kt
  • Rivo Noorkõiv – OÜ Geomedia juhatuse esimees
  • Priidu Ristkok – Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja
  • Urve Valdmaa – Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna tulupoliitika büroo peaspetsialist

Piirkondliku statistika nõukogu ülesanded on järgmised:

  • süstemaatiline töö riiklike statistiliste vaatluste kavaga, põhjendatud ettepanekute tegemine kava täiustamiseks;
  • statistika tootmiseks administratiivsete allikate kasutuselevõtu toetamine töös allikate haldajatega;
  • koostöö piirkondlike arengute analüüsimisel, uuringute läbiviimisel, tarbijate koolitamisel, piirkondliku statistika ja muude ruumiandmete ühiskasutuse edendamisel;
  • koostöö teadusasutuste võrgustikuga ESPON (European Spatial Planning Observation Network) programmi raames.

Piirkondliku statistika nõukogu kasvas välja piirkondliku statistika tegemise arengu loogilise tulemusena. Statistilise info pakkumine peab olema tihedalt seotud ühiskonna vajaduste ja võimalustega, vajaduste kindlakstegemine ei saa aga olla ainult statistikute ülesanne. Ühiskonna suurem kaasatus annab ka parema tulemuse — parema statistika. Statistikaameti avaldatavate statistiliste näitajate loetelu kinnitab oma korraldusega Vabariigi Valitsus, ettepanekuid näitajate kohta on aga võimalik teha kõigil statistika tarbijatel. Siiski ei ole tarbijate vajadused alati piisavalt selged ning tarbija ei pruugi Statistikaameti selgitustest aru saada. Statistika tegijate ja tarbijate suurem koostöö aitab seda laadi probleeme vähendada. Koostöö käigus on võimalik leida mõlemaid pooli rahuldavaid lahendusi: leida vajaduste rahuldamiseks sobilikke näitajaid, võtta kasutusele tarbijate peetavaid andmekogusid jne.

Piirkondliku statistika tegijad on tarbijatega pidevas koostöös, aktuaalseid teemasid arutatakse sageli, kuid seda ei tehtud süsteemselt. Ühel hetkel sai selgeks, et sellised arutelud vajavad ka selget juriidilist väljundit ja suuremat süsteemsust ning nii tekkiski mõte luua piirkondliku statistika nõukogu.
Piirkondliku statistika nõukogu loomise idee ei ole päris uus. Pärast aastatel 1997–1999 Eestis läbi viidud PHARE projekti „Euroopa Liidu abi Eesti piirkondlikule arengule” tegutses projekti jätkuna regionaalministri büroo juures regionaalarengu andmebaasi töörühm.

Kõik head ideed ei rakendu kohe. Piirkondliku statistika nõukogu moodustamine langes majandussurutise aega, mis tõi kaasa koondamised ja ümberkorraldused. Piirkondlik statistika säilitas küll Statistikaameti prioriteetide loetelus kõrge koha, kuid piirkondliku statistika nõukogu sisuline töölerakendamine venis. Nüüdseks on nõukogu tööle rakendunud. Valmimas on piirkondliku statistika arendamise kava „Suunad riikliku piirkondliku statistika arendamiseks”, toimunud on arutelud piirkondliku statistika analüütilise väljundi nüüdisajastamise teemadel. Neist ettevõtmistest saab ülevaate piirkondliku statistika nõukogu töökoosolekute materjalidest.