Eesti Statistika

Analüüsid ja ettekanded

2016

Marika Kivilaid, Greta Tischler. Pärnu maakonna üldine ülevaade. – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia. Tallinn: Statistikaamet, 2016

Pärnu maakonna lühitutvustusele on lisatud põhinäitajate tabel. Valik Pärnu maakonna ja Eesti näitajaid ning nende muutus ajavahemikul 2005–2014 on esitatud joonisel.

Mihkel Servinski. Pärnu maakonna rahvastik. – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia. Tallinn: Statistikaamet, 2016

Artikkel keskendub Pärnu maakonna demograafilisele olukorrale, vaatluse all on periood 2000–2015. Mõned olulised trendid on esile toodud ka pikema ajavahemiku kohta.

Märt Leesment. Pärnu maakonna majandusareng. – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia. Tallinn: Statistikaamet, 2016

Artikkel annab ülevaate Pärnu maakonna majandusarengust ning hindab maakonna konkurentsivõimet Eestis. Eesmärk on esile tuua maakonna majandusnäitajad, nende muutus aastail 2000–2015 ning majandusarengu peamised kitsaskohad.

Siim Krusell. Pärnu maakond vaadatuna läbi tööturuprisma. – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia. Tallinn: Statistikaamet, 2016

Artiklis analüüsitakse Pärnu maakonna tööturgu, võrreldakse selle näitajaid Harju maakonna ja Eesti keskmiste näitajatega. Võimaluse korral on analüüsitud maakonna omavalitsusüksusi omavahel.

Marika Kivilaid. Kohalike omavalitsuste eelarved. – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia. Tallinn: Statistikaamet, 2016

Artiklis antakse lühiülevaade Pärnu maakonna kohalike omavalitsuste eelarvete tuludest ja kuludest, võrreldakse neid kõikide Eesti kohalike omavalitsuste keskmisega ning jälgitakse viimase kümnendi jooksul toimunud muutusi. Analüüs põhineb eelarvete kvartaliaruannetel, mida kohalikud omavalitsused esitavad Rahandusministeeriumile.

Anu Tõnurist. Leibkonnad ja nende elamistingimused. – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia. Tallinn: Statistikaamet, 2016

Mis iseloomustab Pärnu maakonnas elavaid leibkondi? Misssugune on nende koosseis? Palju on leibkondades lapsi, misssugused on olmetingimused ja kas on erinevusi Pärnumaa ei piirkondades elavatel leibkondadel? Kõike seda artiklis uuritakse, toetudes kahe viimase rahvaloenduse andmetele.

Urmas Kase. Prognoosimisest ja seirest Pärnu maakonna näitel. – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia. Tallinn: Statistikaamet, 2016

Muutused maailmas toimuvad kindlasti. Küsimus on selles, kas soovime muutustest aru saada, nendega oma igapäevategevustes arvestada ja trende mõjutada – positiivseid muutusi võimendada ja negatiivseid neutraliseerida. Artikkel räägib, kuidas Pärnu Maavalitsus on toimuvat seiranud ja arenguid prognoosinud ning millised on olnud selle tegevuse tulemused.

Rivo Noorkõiv. Külavanemal põhinev kogukondlik mudel. – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia. Tallinn: Statistikaamet, 2016

Missugune on külavanemate roll kogukonnas? Kas nende arv Eestis kasvab või kahaneb? Missugune on külavanemate võimekus kohalikku elu korraldada? Artikkel käsitleb külavanematel põhineva kogukondliku mudeli kasutamise eeldusi maaelu arengus.

Mihkel Servinski, Marika Kivilaid, Greta Tischler. Eesti piirkondlik areng 1991–2016. – Eesti piirkondlik areng. 2016. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2016

Traditsiooniliselt avaldab Statistikaamet oma iga-aastases kogumikus „Eesti piirkondlik areng“ ülevaate kehtiva regionaalarengu strateegia täitmisest. Et 2016. aastal möödus 25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest ning riigireformi osana alustati haldusreformi elluviimist Eestis, siis käsitletakse selles kogumikus Eesti piirkondlikku arengut tavalisest pikemalt.

Rivo Noorkõiv, Mari Nõmm. Kohalike omavalitsuste teenistujate kompetentsipõhine koolitusvajaduse hindamine. – Eesti piirkondlik areng. 2016. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2016

Artiklis on esitatud koolitusvajaduse hinnang viie põhikompetentsi – avaliku võimu esindamine, avalike teenuste osutamine, töö korraldamine, koostöö, kommunikatsioon – kohta.

Märt Leesment. Tervise ja sissetuleku vaheline seos Eestis. – Eesti piirkondlik areng. 2016. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2016

Artiklis vaadeldakse tervise ja sissetuleku vahelist seost Eestis, pöörates sealjuures tähelepanu ka piirkondlikule tasandile. Artikli teoreetilises osas mõtestatakse tervise olemust, samuti antakse ülevaade, missuguseid lähenemisi kasutatakse tervise mõõtmisel.

Kati Karelson. Rahvastiku tervisekaotus maakondades. – Eesti piirkondlik areng. 2016. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2016

Viimasel paarikümnel aastal on kasutusele võetud üha rohkem inimeste terviseseisundit hindavaid näitajaid. Tervisekaotus on üks neist üha laiemalt kasutusel olevatest näitajatest, milles on ühendatud haigestumise ja suremuse andmed ning piirkondlik analüüs toob esile ka maakondade elanike terviseseisundi erinevused.

Helerin Äär. Rahvastik ja suremus. – Eesti piirkondlik areng. 2016. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2016

Artiklis on vaadeldud 26-aastase perioodi (1990–2015) jooksul aset leidnud surmajuhtusid Eestis. Muuhulgas on analüüsitud, kuidas on muutunud surmade arv, millistesse haigustesse ja mis vanuses surrakse enim ja kuidas need näitajad piirkonniti erinevad.

Priit Tampere, Andres Anier. Viljandi haigla kui maakonna tervishoiuteenuse arendaja. – Eesti piirkondlik areng. 2016. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2016

Selles artiklis tutvustatakse Viljandi haiglat ning tuuakse välja Viljandi (üld)haigla näitajad võrdluses üldhaiglate keskmiste näitajatega.

Viljandi Gümnaasiumi õpilaste terviseteemalised uurimistööd. – Eesti piirkondlik areng. 2016. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2016

2016. aasta piirkondliku statistika kogumik on pühendatud tervise teemale. Kogumiku koostajad pöördusid Viljandi Gümnaasiumi direktori poole palvega leida õpilaste uurimistöödest mõni terviseteemaline, mille võiks kogumiku artikliks kirjutada. Kooli õpetajad valisid välja viis uurimust, mida artiklis lähemalt tutvustatakse.
Autorid
Alis Tammur, Anastassia Žegulova, Andres Anier, Andres Klaus, Andres Rõigas, Andrus Jõgi, Andrus Saar, Anne Karjus, Anto Aasa, Antti Roose, Anu Külaviir, Anu Tõnurist, Arno Lõo, Berit Hänilane, Bianka Plüschke-Altof, Diana Beltadze, Eedi Sepp, Ene-Margit Tiit, Erki Saluveer, Evelin Puura, Eve Valdvee, Gaili Illison, Garri Raagmaa, Gleb Denissov, Greta Tischler, Helerin Rannala, Helerin Äär, Helga Laurmaa, Helmut Hallemaa, Inge Nael, Jaak Kliimask, Jaanus Kiili, Janis Brunenieks, Jonas Martinavičius, Julia Aru, Jussi Sakari Jauhiainen, Jüri Jagomägi, Kaarel Lehtsalu, Kadi Leppik, Kadri Koreinik, Kadri Leetmaa, Kadri Soo, Kaja Loodla, Kaja Sõstra, Kalev Härk, Karin-Liis Haljaste, Karolin Kõrreveski, Kati Karelson, Katri Tammekand, Kersti Salu, Kersti Sannik, Koit Meres, Krista Valdvee, Kristel Kutsar, Kristi Lehto, Kutt Kommel, Laura Aaben, Leila Oja, Maali Käbin, Mare Ainsaar, Mare Kusma, Mare Ruuge, Maret Helm-Rosin, Mare Vähi, Margus Tiru, Margus Tuvikene, Maria Ausmees, Marika Kivilaid, Marika Šadeiko, Mari Kreitzberg, Mari-Liis Otsing, Mari Nõmm, Martin Gauk, Mati Valgepea, Matti Lüsi, Meelis Sügis, Merike Sinisaar, Merli Mäger, Merli Reidolf, Mihkel Servinski, Mirgit Silla, Monika Oberšneider, Märt Leesment, Olga Schihalejev, Ona Molienė, Peteris Skinkis, Priit Potisepp, Priit Tampere, Ralfs Spāde, Raul Rosenberg, Reet Nestor, Rein Ahas, Riina Kerner, Rivo Noorkõiv, Robert Müürsepp, Siim Krusell, Siiri Silm, Sulev Liivik, Svetlana Šutova, Taavi Lai, Tatjana Smõkova, Tavo Kikas, Tiina Pauklin, Tiina Pärson, Tiit Tammaru, Tiiu-Liisa Laes, Triin Noorkõiv, Tõnu Kollo, Urmas Kase, Valentīna Locāne, Valentina Ralkina, Veiko Sepp, Vello Kutsar, Üllar Vahtramäe, Ülle Pettai, Ülle Valgma, Yngve Rosenblad