Eesti Statistika

Artiklid

2013

Argo Ideon. Pisikesi ohjata on suurtest kulukam – Postimees,

Üldiselt on suurema elanike arvuga omavalitsust ka säästlikum hallata, ehkki suurim omavalitsus – Tallinna linn – on sellest reeglist väikene erand.

Rivo Noorkõiv. II kaart: ka paljud maalapsed kasvavad linnas – Maaleht,

Igast kolmest Eesti lapsest kaks elavad linnas, valdav osa ülejäänutestki on suuremate linnadega seotud. Toodud vähemalt 15 aastaste arv ja osatähtsus kogu omavalitsusüksuse rahvastikus.

Rivo Noorkõiv. I kaart: eestlane kolib suurde linna või selle naabrusse – Maaleht,

Toodud elanike arvu muutumine omavalitsusüksustes aastatel 2005–2012 rahvastikuregistri andmetel. Lisatud kommentaar.

Andrus Karnau. Soojatootjate kasumilt piir maha – Postimees,

Toasooja hind erineb asulati mitu korda, sõltudes katlamajas kasutatavast kütusest, aga ka tarbimisest ja soojavõrgu olukorrast. Kõige kallimad on õli- ja gaasikatlamajad, kõige odavam aga põlevkivist toodetud soojus Narvas. Toodud andmed kütte hinna kohta Eesti 30 asulas.

Anneli Ammas. Külatohtrist on saamas haruldus – Postimees,

Kui praegu töötavad perearstid veel ligi paarisajas asulas üle Eesti, siis perearstide seltsi ja sotsiaalministeeriumi koostöös valmiva kava järgi koonduks edaspidi enamik perearste vähemalt nelja kaupa ligi poolesaja asula või linna tervisekeskustesse. Artiklile on lisatud kaart perearstikeskuste praeguste ja tulevaste asukohtadega.

Mihhail Korb. Miks maale? Parem linna – Maaleht,

Misso valla ettevõtja Tiit Niilo üleskutse „Maale elama!“ on küll nutikas, kuid omal kohal on ka „Linna elama!“.

Maakondade tervisenäitajad erinevad Eestis suuresti – Postimees, *

Tervise Arengu Instituut andis Eesti Arstide Liidu aastakonverentsil ülevaate, millised on Eesti tervisenäitajad maakondade kaupa.

Urmas Jaagant. Lasteaiakohtade vajadus pealinnas kasvab, rajada tuleb üle 4000 koha – Eesti Päevaleht,

Tallinna lasteaedade 2013–2021 arendamise programmist selgub, et Tallinnal on 4000 lasteaiakoha rajamiseks aega kolm aastat.

Alo Lõhmus. Juhte rohkem kui lihttöölisi – Maaleht,

Eestis töötab rahvaloenduse andmete kohaselt koguni 100 000 tippspetsialisti ja ligi 60 000 juhti, kuid kõigest 44 000 lihttöölist. Artiklis on maakonniti toodud andmed töötajate arvu kohta valitud majandusharudes.

Kristiina Viiron. Välismaalastele kuulub üsna tilluke osa Eesti eluruumidest – Eesti Päevaleht,

Protsentuaalselt on välismaalastele kuuluvaid eluruume kõige rohkem Narva-Jõesuus – 12,8%. Ruhnus kuulub välismaa kodanikele 9,3% eluruume. Üle 7% eluruume on välisriigi elanike käes Püssis ja Aseris.

Madis Filippov. Kõige enam levinud amet Eestis – poemüüja – Postimees,

Enim levinud ametid Eestis on poemüüjad, müügiesindajad, abilised ja koristajad, veoautojuhid. Palgasaajaid on enim Harjumaal, pensionäre Ida-Eestis ja Kagu-Eestis.

Mirjam Nutov. Kas õpetajad saavad tõesti imepalka – Maaleht,

Statistika kohaselt on Eestis kohalikke omavalitsusi, kes maksid üldhariduskoolide õpetajatele jaanuaris lausa 1256 euro suurust keskmist palka. Kuidas on lugu tegelikult?

Riin Aljas. Inimesi jääb Eestis aina vähemaks, ent kortereid ja maju tuleb juurde – Eesti Päevaleht,

Artiklile lisatud kaart näitab omavalitsusüksuste eluruumide keskmise pinna suurust elaniku kohta.

Alo Lõhmus. Väljasuremine oli suisa ukse ees – Maaleht,

Praegused arutelud eestlaste väljasuremisohu teemal kahvatuvad hirmu ees, mida tundsime 1988. aastal, vaadates Eestis elavat venekeelsete migrantide massi. Artiklile on lisatud kaart „Mitte-eestlaste osa maakonniti, 1989. aasta rahvaloenduse andmed“. Artikli juurde kuulub ka Harri Lumi kommentaar: „Pressing oli tugev, aga meie püüdsime migratsiooni reguleerida.“

Kristiina Viiron. Kolmandikus peredes töötab keegi väljaspool oma kodumaakonda – Eesti Päevaleht,

Kõige rohkem töötab inimesi kodumaakonnast mujal Rapla , Võru , Lääne- ja Jõgevamaal.

Hea vallavalitsuse tunneb ära kohaliku ettevõtluse arengust – Äripäev,

Mida hoogsam ettevõtlus, seda enam võimalusi kohaliku elukeskkonda parandada.

Väinu Rozental. Väike-Maarja tõmbab ligi ettevõtjaid – Äripäev,

Lääne-Virumaal Pandivere kõrgustiku tipul asuv Väike Maarja vald ei paista silma pelgalt oma geoloogilise paiknevuse, vaid ka selle tõttu, et meelitab teistest enam ligi ettevõtjaid.

Bianca Mikovitš. Tallinna meepoti hinna tasub ka maarahvas – Maaleht,

Eestis pole ühtegi maakonda, mis oleks suurest rahvastikurändest puutumata. Vaid üksikud vallad on suutnud jaanuari kadudeta üle elada ja veel harvemad elanike arvu kasvatada. Tasuta ühistransport on meelitanud tuhandeid end pealinlaseks registreerima. Lahkujad ja omavalitsuste juhid ei adu veel, kui tõsised on tagajärjed.

Kristi Leppik. Tallinn kasvas Ida-Virumaa arvelt – Postimees,

Tallinna elanike arv kasvas tänavu esimese kuuga enam kui 4000 inimese võrra. Jaanuaris kolis Tallinna enim harju- ja idavirumaalasi.

Siim Piirak. Viljandimaa on üks turvalisemaid – Sakala,

Justiitsministeeriumi avaldatud statistikast selgub, et Viljandimaa on üks Eesti turvalisemaid maakondi ning kuritegude arv väheneb siin kiiremini kui mujal.

Argo Ideon. Maksumaksjate arv mullu kasvas – Postimees, *

Rahandusministeeriumi kogutud andmete järgi jäi mullu 11 kuu jooksul 162 Eesti vallas ja linnas maksumaksjate arv samaks või kasvas, 64 omavalitsuses maksumaksjate arv vähenes.

Rein Raudvere. Valla hariduskulu – 39 eurot kuus! – Maaleht, *

Kooliga vallad ja linnad kulutavad õppeasutuste ülalpidamiseks ligemale poole oma eelarvest, kuid koolita valdade kulu võib olla nullilähedane.

Madis Filippov. Vägivallakuriteod sagenesid – Postimees, *

Mullu registreeriti Eestis 41 006 kuritegu, mis on aasta varasemaga võrreldes neli protsenti vähem. Samas sagenesid kehalise väärkohtlemise juhtumid. Loole on lisatud kaart registreeritud kuritegude arvuga maakondades aastal 2012.

Kaire Talviste. Eramuturg kiratseb, ostja on kuningas – Eesti Päevaleht,

Tallinnas ja Harjumaal on müügil üle 1200 eramu, ent ostjaid jagub neile väga vähe. Artiklile on lisatud tabel hoonestatud maa tehingute arvu ja keskmise hinna kohta maakondades aastal 2012.

Argo Ideon. Enim võlaga patustavaid omavalitsusi on Harjus – Postimees,

Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse järgi on praegu omavalitsuste võlakoormuse piirang 60% eelarvest. Eelmise aasta kolmanda kvartali lõpuks ei täitnud seda nõuet 16 Eesti omavalitsust.

Alo Lõhmus, Mirjam Nutov. Vallad maksku pedagoogide palgatõus kas või ise kinni – Maaleht,

Toodud õpilaste arvu muutus omavalitsustele kuuluvates koolides 2011–2012.

Rein Raudvere, Mirjam Nutov. Ehk oli laste sünniks lihtsalt halb aasta … – Maaleht,

2012 sündis Eestis 659 last vähem kui aasta varem, kahe aasta taguse ajaga on miinus juba 1771. Toodud on sündide arv maakonniti aastatel 2011 ja 2012. Lisatud demograaf Luule Sakkeuse kommentaar.

Anneli Ammas. Kiirabireform toob brigaade juurde – Postimees, *

Kui praegu saadab Eestis 90 kiirabibrigaadi välja 24 tervishoiuasutust, siis aasta pärast peaks neid alles olema kümmekond, aga brigaade juba 117. Andmed kiirabibrigaadide kohta on toodud ka maakonniti.

Silja Lättemäe. Maamaksuvabastuse tarvis ela kas või kuuris – Maaleht,

Kodualune maa maksust vabaks: maainimesed võidavad vähem kui kümme eurot aastas, suurlinnade majaomanikud aga kümneid kordi rohkem. Toodud keskmine arvestuslik maamaks 1000 ruutmeetri koduõue eest valitud omavalitsuste kohta.

Peeter Ernits. Teadlane: Eesti ei jookse rahvast tühjaks – Maaleht,

Pikk intervjuu professor Tiit Tammaruga. Rahvastiku vananemise tõttu suureneb Eestis aga nende osakaal, kes traditsiooniliselt pigem lahkuvad linnadest. Tagasiränne linnadest maale hakkab sagenema. See ootab meid järgmise 10–15 aasta jooksul.

Mari Luukas. Hääbuvad linnad – Eesti Päevaleht,

Linnade kahanemine on globaalne probleem ja kummituslinnu leidub igas riigis.

Lauri Tankler. Kui palju raha kulub riigil sinu kodukoha õpetajale? – Eesti Päevaleht,

Pärast pikka paigalseisu hakkas õpetajate tööjõukulu õpilase kohta taas suurenema. Toodud tööjõukulu õpilase kohta omavalitsusüksuste kaupa.

Mikk Salu. Haridus ja töö tõi noored naised maalt linna – Postimees,

Tuleb välja, et lahkumine maalt (mis on üldine) ja eraldi võttes noorte naiste suhteliselt suurem lahkumine algas enam-vähem täpselt siis, kui Eesti taas vabaks sai.

Anneli Ammas. Lüganuse vald – Ida-Virumaa Viimsi – Postimees,

Lüganuse vald Ida-Virumaal ei sobitu hästi rahvaloenduse rahvastiku vähenemise üldisesse mustrisse – kui Ida-Virus on rahvastik vähenenud 17 protsenti ja suur kahanemine on olnud ka kõigis linnades ja valdades, siis Lüganusel on rahvaarv kasvanud, veidi, aga siiski.