|
Artiklid
2013 Üldiselt on suurema elanike arvuga omavalitsust ka säästlikum hallata, ehkki suurim omavalitsus – Tallinna linn – on sellest reeglist väikene erand.
Igast kolmest Eesti lapsest kaks elavad linnas, valdav osa ülejäänutestki on suuremate linnadega seotud. Toodud vähemalt 15 aastaste arv ja osatähtsus kogu omavalitsusüksuse rahvastikus.
Toodud elanike arvu muutumine omavalitsusüksustes aastatel 2005–2012 rahvastikuregistri andmetel. Lisatud kommentaar.
Toasooja hind erineb asulati mitu korda, sõltudes katlamajas kasutatavast kütusest, aga ka tarbimisest ja soojavõrgu olukorrast. Kõige kallimad on õli- ja gaasikatlamajad, kõige odavam aga põlevkivist toodetud soojus Narvas. Toodud andmed kütte hinna kohta Eesti 30 asulas.
Kui praegu töötavad perearstid veel ligi paarisajas asulas üle Eesti, siis perearstide seltsi ja sotsiaalministeeriumi koostöös valmiva kava järgi koonduks edaspidi enamik perearste vähemalt nelja kaupa ligi poolesaja asula või linna tervisekeskustesse. Artiklile on lisatud kaart perearstikeskuste praeguste ja tulevaste asukohtadega.
Misso valla ettevõtja Tiit Niilo üleskutse „Maale elama!“ on küll nutikas, kuid omal kohal on ka „Linna elama!“.
Maakondade tervisenäitajad erinevad Eestis suuresti – Postimees, 12. aprill 2013* Tervise Arengu Instituut andis Eesti Arstide Liidu aastakonverentsil ülevaate, millised on Eesti tervisenäitajad maakondade kaupa.
Tallinna lasteaedade 2013–2021 arendamise programmist selgub, et Tallinnal on 4000 lasteaiakoha rajamiseks aega kolm aastat.
Eestis töötab rahvaloenduse andmete kohaselt koguni 100 000 tippspetsialisti ja ligi 60 000 juhti, kuid kõigest 44 000 lihttöölist. Artiklis on maakonniti toodud andmed töötajate arvu kohta valitud majandusharudes.
Protsentuaalselt on välismaalastele kuuluvaid eluruume kõige rohkem Narva-Jõesuus – 12,8%. Ruhnus kuulub välismaa kodanikele 9,3% eluruume. Üle 7% eluruume on välisriigi elanike käes Püssis ja Aseris.
Enim levinud ametid Eestis on poemüüjad, müügiesindajad, abilised ja koristajad, veoautojuhid. Palgasaajaid on enim Harjumaal, pensionäre Ida-Eestis ja Kagu-Eestis.
Statistika kohaselt on Eestis kohalikke omavalitsusi, kes maksid üldhariduskoolide õpetajatele jaanuaris lausa 1256 euro suurust keskmist palka. Kuidas on lugu tegelikult?
Artiklile lisatud kaart näitab omavalitsusüksuste eluruumide keskmise pinna suurust elaniku kohta.
Praegused arutelud eestlaste väljasuremisohu teemal kahvatuvad hirmu ees, mida tundsime 1988. aastal, vaadates Eestis elavat venekeelsete migrantide massi. Artiklile on lisatud kaart „Mitte-eestlaste osa maakonniti, 1989. aasta rahvaloenduse andmed“. Artikli juurde kuulub ka Harri Lumi kommentaar: „Pressing oli tugev, aga meie püüdsime migratsiooni reguleerida.“
Kõige rohkem töötab inimesi kodumaakonnast mujal Rapla , Võru , Lääne- ja Jõgevamaal.
Mida hoogsam ettevõtlus, seda enam võimalusi kohaliku elukeskkonda parandada.
Lääne-Virumaal Pandivere kõrgustiku tipul asuv Väike Maarja vald ei paista silma pelgalt oma geoloogilise paiknevuse, vaid ka selle tõttu, et meelitab teistest enam ligi ettevõtjaid.
Eestis pole ühtegi maakonda, mis oleks suurest rahvastikurändest puutumata. Vaid üksikud vallad on suutnud jaanuari kadudeta üle elada ja veel harvemad elanike arvu kasvatada. Tasuta ühistransport on meelitanud tuhandeid end pealinlaseks registreerima. Lahkujad ja omavalitsuste juhid ei adu veel, kui tõsised on tagajärjed.
Tallinna elanike arv kasvas tänavu esimese kuuga enam kui 4000 inimese võrra. Jaanuaris kolis Tallinna enim harju- ja idavirumaalasi.
Justiitsministeeriumi avaldatud statistikast selgub, et Viljandimaa on üks Eesti turvalisemaid maakondi ning kuritegude arv väheneb siin kiiremini kui mujal.
Argo Ideon. Maksumaksjate arv mullu kasvas – Postimees, 31. jaanuar 2013* Rahandusministeeriumi kogutud andmete järgi jäi mullu 11 kuu jooksul 162 Eesti vallas ja linnas maksumaksjate arv samaks või kasvas, 64 omavalitsuses maksumaksjate arv vähenes.
Rein Raudvere. Valla hariduskulu – 39 eurot kuus! – Maaleht, 31. jaanuar 2013* Kooliga vallad ja linnad kulutavad õppeasutuste ülalpidamiseks ligemale poole oma eelarvest, kuid koolita valdade kulu võib olla nullilähedane.
Madis Filippov. Vägivallakuriteod sagenesid – Postimees, 30. jaanuar 2013* Mullu registreeriti Eestis 41 006 kuritegu, mis on aasta varasemaga võrreldes neli protsenti vähem. Samas sagenesid kehalise väärkohtlemise juhtumid. Loole on lisatud kaart registreeritud kuritegude arvuga maakondades aastal 2012.
Tallinnas ja Harjumaal on müügil üle 1200 eramu, ent ostjaid jagub neile väga vähe. Artiklile on lisatud tabel hoonestatud maa tehingute arvu ja keskmise hinna kohta maakondades aastal 2012.
Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse järgi on praegu omavalitsuste võlakoormuse piirang 60% eelarvest. Eelmise aasta kolmanda kvartali lõpuks ei täitnud seda nõuet 16 Eesti omavalitsust.
Toodud õpilaste arvu muutus omavalitsustele kuuluvates koolides 2011–2012.
2012 sündis Eestis 659 last vähem kui aasta varem, kahe aasta taguse ajaga on miinus juba 1771. Toodud on sündide arv maakonniti aastatel 2011 ja 2012. Lisatud demograaf Luule Sakkeuse kommentaar.
Anneli Ammas. Kiirabireform toob brigaade juurde – Postimees, 16. jaanuar 2013* Kui praegu saadab Eestis 90 kiirabibrigaadi välja 24 tervishoiuasutust, siis aasta pärast peaks neid alles olema kümmekond, aga brigaade juba 117. Andmed kiirabibrigaadide kohta on toodud ka maakonniti.
Kodualune maa maksust vabaks: maainimesed võidavad vähem kui kümme eurot aastas, suurlinnade majaomanikud aga kümneid kordi rohkem. Toodud keskmine arvestuslik maamaks 1000 ruutmeetri koduõue eest valitud omavalitsuste kohta.
Pikk intervjuu professor Tiit Tammaruga. Rahvastiku vananemise tõttu suureneb Eestis aga nende osakaal, kes traditsiooniliselt pigem lahkuvad linnadest. Tagasiränne linnadest maale hakkab sagenema. See ootab meid järgmise 10–15 aasta jooksul.
Linnade kahanemine on globaalne probleem ja kummituslinnu leidub igas riigis.
Pärast pikka paigalseisu hakkas õpetajate tööjõukulu õpilase kohta taas suurenema. Toodud tööjõukulu õpilase kohta omavalitsusüksuste kaupa.
Tuleb välja, et lahkumine maalt (mis on üldine) ja eraldi võttes noorte naiste suhteliselt suurem lahkumine algas enam-vähem täpselt siis, kui Eesti taas vabaks sai.
Lüganuse vald Ida-Virumaal ei sobitu hästi rahvaloenduse rahvastiku vähenemise üldisesse mustrisse – kui Ida-Virus on rahvastik vähenenud 17 protsenti ja suur kahanemine on olnud ka kõigis linnades ja valdades, siis Lüganusel on rahvaarv kasvanud, veidi, aga siiski.
| Autorid Ain Alvela, Aive Sarjas, Alis Tammur, Alo Lõhmus, Alo Raun, Andres Pulver, Andres Reimer, Andrus Karnau, Andrus Lepikov, Anna-Liisa Villmann, Anneli Ammas, Anne Oja, Ann-Marii Nergi, Antti Roose, Anu Jõgi, Argo Ideon, Bianca Mikoviš, Bianca Mikovitš, Dannar Leitmaa, Erik Teinemaa, Garri Raagmaa, Gert D. Hankevitz, Gert D. Hankewitz, Hanneli Rudi, Helerin Rannala, Heli Raamets, Hille Tänavsuu, Holger Roonemaa, Ilmar Kahro, Ines Kuusik, Juhan Mellik, Kaarel Tarand, Kadri Bank, Kadri Ibrus, Kadri Paas, Kaire Talviste, Kaire Uusen, Kaisa Tahlfeld, Kalev Petti, Katre Pilvinski, Kelli Seiton, Kristiina Viiron, Kristi Leppik, Kristina Traks, Ksenia Repson, Laura Mallene, Laura Raus, Lauri Kulpsoo, Lauri Linnamäe, Lauri Tankler, Madis Filippov, Margus Haav, Mariliis Pinn, Mari Luukas, Marju Reismaa, Marko Suurmägi, Martin Smutov, Merike Tamm, Merike Teder, Merje Pors, Mihhail Korb, Mihkel Servinski, Mikk Salu, Mirjam Nutov, Nils Niitra, Oliver Kund, Peeter Ernits, Raigo Neudorf, Raigo Pajula, Raimo Poom, Raivo Sormunen, Rein Ahas, Rein Raudvere, Rein Sikk, Riin Aljas, Risto Berendson, Rivo Noorkõiv, Siim Kiisler, Siim Piirak, Siiri Silm, Silja Lättemäe, Sulev Mäeltsemees, Sulev Oll, Sulev Valner, Tanel Saarmann, Tiina Jõgeda, Tiina Rekand, Toomas Herm, Toomas Kasemaa, Tuuli Jõesaar, Ulvar Käärt, Urmas Jaagant, Urmas Seaver, Urmas Sukles, Urmas Tooming, Urve Palo, Vahur Koorits, Veiko Sepp, Viio Aitsam, Väinu Rozental, Äripäev.ee * Võimaluse korral oleme lisanud lingid artiklite algtekstidele. Kus lingid puuduvad, on tegu kas üksnes paberlehes ilmunud või veebis tasulisena avaldatud artikliga. |