Artiklid

Rändega ja rändeta rahvaarvu võrdlus võimaldab seletada valdade ja linnade sündimust ning siserännet. Välisrände andmed näitavad, et vajame riiklikke meetmeid noorte tagasitoomiseks ajal, mil neid paelub lastele eestikeelse, tasuta ja kvaliteetse hariduse andmise võimalus Eestis.

Välismaale õnne otsima läinud lapsevanemad ei ole alati pidanud vajalikuks kooliealisi lapsi endaga kaasa võtta, kuid selliste laste üldarvu keegi ei tea. Tallinn pidi tänavu välja selgitama 208 kooliteed alustamata jätnud õpilase asukoha.

Võrreldes mullusega on olukord üle riigi väga nutune – keskmiselt on omavalitsustele laekunud tulumaksuraha üheksa protsenti vähem kui mullu.

Selle aasta 11 kuuga on 16 Eesti valda 226st suutnud koguda rohkem tulumaksu kui mullu.

„Depressiivsetest eesti väikelinnadest saab teha koduselt armsad tõmbekeskused, mis muudaksid inimväärse elu võimalikuks ka ääremaadel.“

Sissetulekute languse tõttu kukkus Eesti elanike alkoholitarbimine 2007–2009 kuuendiku võrra, harvenesid ka joobnud juhtidega liiklusõnnetused.

„Koolituste ja uuringutega tegeleva OÜ Geomedia töö linnade-valdade võimekuse analüüsimisel võiks anda hoopis teistsuguseid tulemusi, kui metoodika oleks teine,“ nendib Tallinna Tehnikaülikooli professor.

Möödunud aasta tulemuste poolest võimekaima valla Rae elanikud peavad omavalitsuse arengut heaks, kuid pidev elanike juurdevool tõotab viie aasta pärast kaasa tuua lasteaia- ja koolikohtade nappuse. Valgamaal asuva Õru valla elanikud leiavad, et kuigi omavalitsuse võimekuse uuringus on vald aastast aastasse viimasel kohal, ei ole elul pea 500 inimesega vallas viga midagi.

Eesti omavalitsuste võimekuse indeks näitab, et väiksemal, seda enam veel pealinnast eemal asuval omavalitsusel on raskem olla haldussuutlik.

Harjumaa osa Eesti majanduses on endiselt suur, kuid kümne aastaga arenes enim Tartu majandus.

Viimastel aastatel võib Eestis märgata tendentsi, et vahed ääremaa ja juhtivate linnade-valdade vahel kahanevad.

Aastatel 1885–1906 olid Eestis kõik koolid venekeelsed. 1922. aastal oli Eestis 104 venekeelset algkooli ja 12 venekeelset keskkooli. 2009/2010. õppeaastal oli Eestis 61 üldhariduslikku vene kooli ja 28 segakooli.

Laenukoormuseta linnu Eestis pole, nullkoormusega vallad on aga pigem väikesed või siis paiknevad Eesti piiri lähedal.

”Omavalitsusi, kes on üle lubatu laenu võtnud või kelle kulud on pikemat aega suuremad kui tulud, ähvardab äärmusliku võimalusena sundsaneerimine.”

Elanike arvu arvestades leiab kõige rohkem peksmisjuhtumeid aset Maardu linnakeses, üks vaiksemaid väikelinnu on aga Põltsamaa.

Tänavune uppumissurmade seeria jõudis eile viiekümne esimese ohvrini. Kaardil on märgitud ainult veekogudes toimunud õnnetused. Välja on jäetud juhtumid, kus inimesed on uppunud keldritesse, kaevudesse või kraavidesse.

Kuna ääremaadel rahvastik vananeb, naised kolivad aga tööpuuduse survel linnadesse, tekib maal nn pruudiprobleem - 30ndates aastates mehi on seal poolteist korda rohkem kui naisi, mis omakorda tingib väiksema sündimuse ja laste arvu.

Tööpuudus ja palgakärped on omavalitsuste eelarveid oluliselt vähendanud, mistõttu omavalitsused on jõhkralt kärpinud investeeringuid ja vahel ka palku, sellal kui laenukoormus on kasvanud.

„Eesti rahvastik on süüdi paljus, valdav osa hädadest algab sellest, et ta ei lase end korralikult valitseda ja seda nimelt oma liikuvuse tõttu.“

Eestis on üha enam linnasid ja valdasid, mille laenukoormus ületab seaduses lubatud määra, riik plaanib lähitulevikus piirata sellistele omavalitsustele eurotoetuste andmist.

Kõige loiumad säästjad ja laenajad elavad Hiiumaal. Kõige entusiastlikumad hoiustajad ja krediidisõltlased paiknevad aga Tallinnas ja Harjumaal. Põhjaeestlased on enda laenukoormust isegi mullu, suure kriisi aastal jõudsalt kasvatanud.

”Vastupidi seatud eesmärkidele ilmneb äsjaavaldatud inimarengu aruandest, et Eestit iseloomustavad Euroopa kontekstis ühed suuremad regionaalsed erinevused.”

Suuremad linnad nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu meelitavad lähivaldade elanikke kolima. Rahvastikuregistri andmetel kolivad inimesed ära ennekõike Järva-, Jõgeva- ja Viljandimaalt, kus kõige vähem tootmisettevõtteid ehk tööd ja leiba.

„Riigikontroll tõdes vajadust maakonnamuuseume reformida juba 2005. aastal tehtud auditis, muuseumijuhid ise aga ei suuda seda ikka veel mõista.“

Eestis on reaalselt 89 313 ravikindlustuseta inimest, selgus õiguskantsleri büroo ja kolme Tartu ülikooli õigusteaduse üliõpilase uuringust. Sotsiaalministeeriumi andmeil oli neil mullu novembris aga 64 000.