Artiklid

Maksutulude kasv on muidugi hea märk, ent ainuüksi sellest ei tulene veel vastuseid Eesti regionaalarengu suurtele küsimustele.

Esitatud graafik lasteaia kohamaksumuse kohta mõnedes omavalitsusüksustes koos planeeritava hinnatõusuga.

Tänapäeval pole imeasi, kui elatakse Tartus, kuid tööl käiakse hoopis Tallinnas. Või vastupidi. Siseministeeriumi tellimusel on koostatud pendelrände uuring ja Eesti Päevaleht avaldab mõningaid selle tulemusi.

Viimane poolaasta on suurema osa turismiettevõtjaid taas naeratama pannud. Eesti Päevalehe koostatud graafikust saame teada, kus armastavad puhata välismaalased ja millistesse Eesti osadesse ei meelita neid ei ussi- ega püssirohuga. Positiivse kõrval on ränduritele aga ka negatiivne uudis – hinnad on kõikjal tõusnud.

Ülevaates on antud teatristatistika põhinäitajad teatrite kaupa.

Kuue aastaga on elanike arv kasvanud suurlinnade ümbruses. Suure väärtusega töökohad on koondunud Harjumaale. Lõuna- ja Ida-Eestis on ülalpeetavate osa väga suur. Need väited on illustreeritud temaatiliste kaartidega.

Meeste ja naiste oodatava eluea erinevus on viimase 20 aasta jooksul esimest korda alla kümne aasta. Esitatud on ka keskmine oodatav eluiga sünnimomendil maakonna järgi.

Kaks aastakümmet väldanud ja nüüd lõpusirgel spurtiv maareform pani aluse turumajanduse vundamendile – maa tsiviilkäibele. Artiklis on edukamate ja reformiga enim hädas olevate kohalike omavalitsuste andmed.

Muu Euroopaga võrreldes on Eesti väga tagasihoidlikult linnastunud riik. Meie jõukuse kasv ja ühiskonna areng eeldab, et linnadesse koliks palju rohkem inimesi, ütleb Tartu ülikooli inimgeograafia dotsent Jussi Sakari Jauhiainen. Loole on lisatud kommentaarid Tartu ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaalt, ärimees Jüri Mõisalt ja Haanja vallavanem Juri Gotmansilt.

Piirangute kaotamine apteekide asutamiselt ja käsimüügiravimite lubamine poodidesse võib tähendada maa-apteekide lõppu. Loole on lisatud Eesti kaart, kus märgitud praeguste apteekide asukoht.

Kõige napima õpetajate palgaga vallas teenib pedagoog kuus keskmiselt 472 eurot, mis on kaks korda vähem kui koolmeistreid enim tasustavas asulas. Kusjuures maksud on sellest summast maha arvamata.

Praegu 20-protsendist palgatõusu nõudvad õpetajad teenisid rahandusministeeriumi andmetel mullu kõikjal peale Harju- ja Hiiumaa keskmisest kõrgemat palka.

Lääne-Virumaa elanike palk jääb Eesti keskmisele kõvasti alla, keskmisest kõrgemat palka saadakse siinkandis vaid Vihula ja Viru-Nigula vallas.

Kümned süüdatud küünlad tuletasid suletud Helme kutsekooli juures taas teravalt meelde, et kui kaovad koolid ja teised asutused, hääbub ka sealtkandi elu.

Majutusasutustes on hinnad tõusnud. Enim on hinnad tõusnud Põlvamaa majutusasutustes.

Artiklis on toodud kaart, milles näidatud, kuidas laulu- ja tantspeost osavõtjad jagunevad maakonniti.

Kui Eesti gümnaasiumid oleksid enamasti sama suured ja head kui Treffneri gümnaasium oma 540 õpilasega, jääks senise 220 gümnaasiumi asemel alles 50–60 gümnaasiumi. Artiklile on lisatud arvutuslikult ideaalne koolivõrk maakonniti.

Omavalitsuste suurim tuluallikas – tulumaksu laekumine – kahanes eelmisel aastal Eestis kõikjal, ent viimastel kuudel hakkas seis juba paranema. Tulusid kasvatada suutsid mullu siiski vaid üksikud vallad.

Kodakondsuseta Eesti elanike arv langes alla 100 000. Kodakondsuseta Eesti elanike arv väheneb pidevalt, seda peamiselt kolmel põhjusel: inimesed saavad kas Eesti, Vene või mõne muu riigi kodakondsuse või kolivad Eestist ära või surevad. Artikli juurde on lisatud joonis, millel kodakondsuseta Eesti elanike arv on toodud maakonniti.

Vallavanemate kommentaare OÜ Geomedia analüüsile, mis avaldati 10. oktoobril 2011.

Aaviksoo plaani järgi jääks suurematesse linnadesse alles 540 õpilasega gümnaasiumid. Artiklile on lisatud ülevaade Eesti koolivõrgust õppeaastal 2010/11.

Esimesse klassi jätab minemata pool tuhat last aastas.

Artiklis on esitatud statsionaarset abi vajavate inimeste arv igas hooldushaigla piirkonnas, järjekorras olevate isikute arv ja ooteaeg päevades.

Haisu kardab inimene nagu tuld. Artiklile on lisatud kaart, mis näitab, millistes omavalitsusüksustes kaevatakse haisu peale kõige rohkem.

Milline võiks Eestimaa välja näha ning missugustest tükkidest peaks ta koosnema, et inimesed leiaksid tööd ja saaksid vajalikke teenuseid ilma oma kodu hülgamata.

Eesti riiki ei ehitata 20 aastaks, vaid sadadeks aastateks. Oleks hale, kui oodatud ja armastusega loodud Eesti riik laseks maapiirkonnad kui senise kindla varjupaiga kõrbeks muutuda.

http://arvamus.postimees.ee/676632/online-vaitlus-aaremaastumine-on-eesti-uhiskonnale-kahjulik/

http://arvamus.postimees.ee/676770/online-vaitluse-2-osa-aaremaastumine-kas-halb-voi-hea/

Väga paljud maalapsed on gümnaasiumide sulgemist ära ootamata hakanud linnas koolis käima. Sulgemine tuleb aga karm – alles peaks jääma vaid iga kolmas. Loole on lisatud tabel „Gümnasistide osakaal oma valla gümnaasiumis”.

Lugu erinevatest võimalustest kohaliku omavalitsuse arengut rahastada. Esitatud on graafik kohalike omavalitsuste kohta, kus võlakohustused on suuremad kui Rahandusministeerium tervislikuks peab.

Kommentaar OÜ Geomedia teostatud kohalike omavalitsuste võimekuse analüüsile.

Eesti maa kuulub 67 riigi esindajatele. Kuigi välismaalaste huvi siinse maa vastu kasvab, massilist Eesti kokkuostmist karta ei ole. Artiklile on lisatud kaart, kus on maakondade kaupa toodud maa jagunemine õigusliku vormi järgi ning andmed suuremate välismaalastest maaomanike kohta riikide kaupa.

Ametnike vaatevälja satub üha rohkem abi vajavaid lapsi raskustes peredest. Artiklis on esitatud aasta jooksul arvele võetud vanemliku hoolitsuseta ja abi vajavate laste ning kohtus vanemaõigusteta jäetud vanemate laste andmed maakonna järgi.

Majanduskriisi aastatel suurenes järsult töövõimetuspensionäride hulk. Artiklis vaadatakse, kus Eesti maakondades oli kasv kõige suurem.

9% eelmisel aastal tulusid deklareerinutest teenis ühes kuus 1600 eurot või rohkem. Soomes oli keskmine kuupalk eelmisel aastal 3200 eurot. Artiklile on lisatud kaart 2010. aastal üle 1600 euro kuus teeninute osatähtsusega maakonna järgi.

Pisiülevaade OÜ Geomedia tehtud omavalitsuste võimekuse analüüsist.

Kuigi sel jahihooajal võis lasta tunduvalt vähem hunte kui eelmisel, jäi kuuli ette siiski 24 võsavillemit rohkem. Artikli juurde on lisatud kaart, mis näitab, palju hunte ja ilveseid kütiti Eesti eri piirkondades.

Analüüs näitab, et Eesti kõige võimekam omavalitsus on Viimsi vald. Tallinna ja Tallinna lähivaldade kõrge koht koostatud edetabelis pole eriline uudis. Uudiseks on, et Kihnu vald on nelja aastaga tõusnud edetabelis 76 kohta.

Septembrikuu korterite müügi statistikast on näha, et Eestis keskmine müügihind langes, Tallinnas aga korterite hinnad tõusid.

Viljandimaalt kolis 2010. aastal ametlikult ära pool tuhat inimest rohkem kui sinna ametlikult elama asus. Kui lisada negatiivne loomulik iive, jäi maakond 660 inimese võrra vaesemaks.

Viljandimaa elanike arv kahaneb endiselt väga kiiresti ning sel aastal on suure hüppe tagasi teinud ka vastsündinute hulk. „Oleme oma rahvastikuga kriitilisel piiril ja küsimus on juba ellujäämises,” ütleb Viljandi Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Tõnis Korts.

2010. aastal vähenes maakonna elanikkond 660 inimese võrra. Samamoodi on Viljandimaa elanike arv kahanenud juba üle kümne aasta. Tegelikkus võib olla veelgi kurvem. „Tõehetk saabub pärast rahvaloendust – siis selgub, kui palju ühes või teises vallas tegelikult inimesi elab,” ütles Pärsti vallavanem Erich Palm.

Enamik Viljandimaa linnu ja valdu jääb elanike toimetuleku ja võimaluste põhjal koostatud omavalitsuste edetabeli tagumisse poolde, kuid maavanema arvates ei tähenda see, et siin oleks halb elada.

Seni on haridus- ja teadusministeerium koostanud analüüsi 11 maakonna kohta. Gümnaasiumiastmes on järgmise aasta sügiseks õpilasi võrreldes 2007/2008. õppeaastaga ligi 9000 võrra vähem. Artiklile on lisatud kaart, kus gümnaasiumi õpilaste arvu vähenemine on toodud maakonniti.

Justiitsministeeriumi statistika näitab, et kuritegude üldarv on Eestis pisut kahanenud, kuid varguste arv samas kasvanud. Regiooniti on kuritegevus eelkõike suurenenud Ida- ja Kagu-Eestis ning vähenenud Kesk- ja Lääne-Eestis. Postimees peab olukorda kuritegevuses nii hulluks, et nimetab vähemalt kolmeteistkümmet Eesti linna kuritegelikuks.

Artikkel annab ülevaate CO2 kvoodiraha jagamisest omavalitsusüksustele.

Ida-Viru linnad jooksevad inimestest tühjaks sellise tempoga, et Pärnu on võtnud Kohtla-Järvelt suuruselt neljanda linna koha ja Rakvere kahanes suuremaks Sillamäest. Ränne ei käi enam nii nagu vanasti. Enam ei koli maainimene mitte maakonnakeskusesse, vaid otse välismaale. Artiklile on lisatud kommentaarid ja teemat käsitleb ka sama päeva Postimehe juhtkiri.

Maanteeameti hinnangul võib Eesti põhimaanteede olukorraga laias laastus rahule jääda, samal ajal jätab soovida kõrval- ja tugimaanteede seisund. Artiklis on esitatud 2012. aasta suuremate tee-ehituste kaart.

Alates märtsist 2011 on üksikisiku tulumaksu laekumine kohalikele omavalitsustele aastatagusega võrreldes pidevalt plusspoolel. Artiklile on lisatud üksikisiku tulumaksu laekumise suurimad tõusjad ja kukkujad.

Kuigi Eesti iive tõusis mullu peaaegu plussi, ületasid 2/3 omavalitsustes surmad sünde ja mitmes vallas ei lisandunud aastaga ühtegi last. Vene ja Läti piiri ääres on vaid üks vald, kus sünde oli mullu rohkem kui surmasid.

Väikevallad ei suuda pakkuda teenuseid, 25 000 elanikuga omavalitsused on aga elujõulised.

Karula inimesed mäletavad veel, et Lüllemäel töötas omal ajal kaks panka. Kas nüüd siis ei saa vald ise enam omadega hakkama, et tuleb kas või vägisi Valga linnaga ühte heita? Artikli juures on toodud loetelud Eestis toimunud omavalitsuste ühinemistest aastatel 1996–2009 ja omavalitsuste praegustest liitumisplaanidest omavalitsusliitude andmetel.

Kui tähistada kuritegevuse kasvu maakondades aastal 2010 punasega ja langust rohelisega, on Eesti kaart otsekui pooleks lõigatud. Artikli juures on ka selgitus, mis muutis maakonna punaseks.

Surmade arv kahaneb Eestis kolmandat aastat, kuid Võrumaal on teist aastat järjest vastupidi.

Juuru vald loodab, et utoopiana tunduv 350 majaga kinnisvaraarendus läheb õnneks. Teine võimalus on mõne teise vallaga liitumine. Põhiküsimus riigis on ikkagi elanike vananemine ja madal sündivus, mitte see, et üks vald saab teise valla või linna elanikud oma tulubaasi.

Viimastel aastatel on vastsündinute arv Eestis kahanenud kümme protsenti. Suuremad sünnitusmajad on aga oma „turuosa” pidevalt kasvatanud. Artiklis on esitatud sünnituste arv haiglate kaupa.

Kui esimesel poolaastal registreeritud kuritegevus mullusega võrreldes üldiselt vähenes, siis Rakveres see suurenes, lennutades linna kuritegevuse edetabelis esikohale.

20 aastaga on Eesti rahvaarv kahanenud 200 000 inimese võrra. Eestlaste osatähtsus on samal ajal kasvanud. Artiklile lisatud kaardil on näidatud eestlaste osatähtsuse muutus maakonniti aastatel 1989–2010.

Kui midagi ei muutu, võib hulk maaraamatukogusid kümnekonna aasta pärast oma uksed sootuks kinni panna. Artiklis on toodud maaraamatukogude töötajate arv ja keskmised palgad maakonniti.