Artiklid

Maa tühjenemine on ennekõike rahvastiku julgeolekut puudutav teema. Artikli juures on kaart, mis kajastab maakondade elanike arvu muutust aastatel 2000–2011.

Välismaal käib tööl 24 907 Eesti püsielanikku ehk 4,4% hõivatud inimestest. Toodud välismaal töötajate arvud maakonniti.

Paljusid piirkondi ähvardab tulevikus olukord, kus tüüpiliseks perekonnaks saab vanurist ema ja tema vanapoisist poeg.

Täiskasvanud õpivad üha usinamalt, vaid Kirde-Eestis püsib õppimise määr 2007. aasta tasemel. Toodud on elukestvas õppes osalemise määrad Eesti piirkondades.

Tehnilise järelevalve amet koostas selle aasta algul suure, kogu Eestit hõlmava analüüsi lasteasutuste elektripaigaldiste ohutuse kohta ja selle tulemusel selgus, et 35% kõikidest lasteaedadest-koolidest ei vasta elektriohutusnõuetele.

Rahvaloendus paljastas, et rahvaarvu vähenemine on igapäevane pea kõikides Eesti linnades. Kõige enam jäävad sellega silma Ida-Virumaa linnad.

Kui elanike arvu kahanemine samas tempos jätkub, pole 30–40 aasta pärast paljudes maakohtades enam üldse elu, näitavad rahvaloenduse tulemused. Lisatud tabelis võrreldakse omavalitsusüksuste rahvaarve 2000. ja 2011. aasta loenduse ajal.

Tosin aastat tagasi elas Peipsi järve saarel 104 inimest, tänavu pea poole vähem, 53. Ka on seal elanike keskmine vanus Eesti kõrgeim – 63,1 aastat.

Kaheksas maakonnas jääb keskmine palk alla 700 ja kuues alla 800 euro. Vaid harjumaalased saavad keskmiselt ligi 1000 eurot kuus palka.

Uute elanike tulek ei tähenda ainult maksutulu kasvu, vaid ka suuremat kulu tagamaks taristut.

Keskkütte hinnad maal erinevad kuni kaks korda, kehvemas seisus on need asulad, kus katlamajad ehitati ümber põlevkiviõli kasutamiseks. Toodud Eesti kaugkütte edetabel: odavaimad ja kalleimad küttepiirkonnad.

Eestis on üle 40 omavalitsuse, mille elanike arv jääb alla 1000. Umbes sama palju inimesi elab Tallinna magalarajooni kahes suuremas kortermajas, mille korteriühistud vaevalt oma kooli või lasteaeda ülal kavatseks pidada. Veel kümmekond aastat tagasi oli selliseid valdu palju vähem.

Eesti linnade ja valdade võimakuse pingereas on Valgamaa kindlalt viimane, kaotades selgelt ka Põlvamaale, aga elatakse ka Valgamaal ja mitte halvasti.

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valmiva haiglavõrgu uue arengukava järgi võib 2020. aastaks saada kaheksast maakonnakeskuse üldhaiglast aktiivravita tervisekeskus.

Kas haldusvõimekaimas vallas on lasteaiakoht paremal tasemel tagatud kui edetabeli lõpuosas ehk vähem haldusvõimekas vallas?

Võrreldakse võrreldamatut – riigi kõige võimekamat ja üht võimetumat valda, aga „Kõige tähtsam on selle elu püsimine, mille jätame maha oma lastele, lastelastele. See, mis jääb alles peale meid.“ (Niina Baranina, Peipsiääre vallavanem).

Igal sügisel ilmub Eestis valdade ja linnade võimekuse pingerida, millega enamik vallajuhte ja linnapäid ei oska oma töös midagi ette võtta, samamoodi nagu nad ei oska tabelikoha üle rõõmustada või kurvastada.

Neljandat aastat koostatav kohalike omavalitsuste võimekuse indeks koosneb 29 näitajast, mis on rühmitatud kuueks alajaotuseks ja külvab juba mitu aastat väiksemates omavalitsustes pettumust, sest näitab võimet midagi ära teha, mitte aga seda, kui hästi selles paigas elatakse.

Valdade võimekuse edetabelis alles 156. kohal oleva Paistu vallavanema Ene Saare arvates on nende õige koht vähemalt esimese saja seas.

Martna vald Läänemaal on omavalitsuste võimekust vaadates tagaosas olija. Elada seal aga saab ja puudu poleks nagu millestki. “Riik olgu õnnelik, et keegi siin üldse elada tahab,” arvatakse vallas.

Öelgu regionaalminister pealegi, et vähem kui 5000 elanikuga pole omavalitsusel võimekust loota. Kõva kümme korda väiksemal Vormsil elu edeneb.

Eestis on tööealiste jaoks ainult üks tõmbekeskus – Tallinn. Tartu pürgib samuti tõmbekeskuseks saamise poole.

Analüüsist selgus, et tunduvalt paremini tulevad toime enam kui 5000 elanikuga omavalitsused. Ometigi ei saa öelda, et pisiomavalitsused teevad halba tööd.

KOV-indeks näitab omavalitsusüksuse eri võimete summat ehk valdade ja linnade potentsiaali midagi ära teha. Rae vald kerkis omavalitsuste võimekustabeli etteotsa.

Mobiilpositsioneerimise andmed näitavad, et vahemikus 2009–2011 külastas Soomet aastas keskmiselt 328 000 Eestis elavat inimest. Pikka aega viibivad Soomes pigem Eesti väikelinnade ja maapiirkondade elanikud.

Vaata lisaks

Eestis on tekkimas olukord, kus paljud politseinikud lepivad sellega, et neid sõimatakse. Loole on lisatud kaart, mis iseloomustab politseivastast vägivalda maakonniti.

Praegu on Tallinnas 51 gümnaasiumi ja alla 180 lapse õpib neist rohkem kui pooltes. Gümnaasiumite arvu vähendamist umbes poole võrra pidas Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ka loogiliseks.

Riigipilve andmebaas näitab, kuhu paigutavad 226 kohalikku omavalitsust maksumaksja raha.

Olude sunnil suleb lähima paari aasta jooksul uksed vähemalt 50 gümnaasiumi. See on veel optimistlik prognoos.

Suurlinnastumine toob ridamisi majanduslikke, sotsiaalseid ja emotsionaalseid probleeme.

„Meie koolis on iga õpilase jaoks ruumi kahetoalise korteri jagu,“ muigab Viljandimaa Suure-Jaani valla Tääksi põhikooli direktor Jaan Hansen. Kuid see pole uhkustamine, vaid mõru tõdemus.

Toasoojus kallineb algaval küttehooajal enim Rakveres.

Artiklis on esitatud Tallinna linnaosade rahvaarv ja rahvastiku jagunemine rahvuse järgi.

Õppeaasta alguses on nii 1. klassi minejatel kui ka vanematel õpilastel võimalik saada erinevaid toetusi, kuid nende suurus sõltub lapse elukohast.

Kui palju sinuga sarnase sissetulekuga inimesi Eestis veel on, näitab maksuameti värskelt avaldatud statistika tulude deklareerimise kohta. Avaldatud on andmed kuukeskmise brutotulu kohta maakonniti.

Artikkel esitab koolide edetabeli, mis järjestab koolid viimase seitsme aasta edetabelikoha keskmise järgi.

Kutsealuste arstlikud komisjonid vaevad igal aastal süvitsi umbes 10 000 – 12 000 noormehe tervislikku seisundit. Kui 2010. aastal tunnistati 9291 mehest ajateenistuskõlblikuks 40,2%, siis mullu 11 103 kutsealusest 38%. Loole on lisatud kaart andmetega kutsealuste tervisenäitajate kohta maakonniti 2011. aastal.

Lõpmatu hala külade tühjenemise üle ei vii edasi, samas on kasutamata palju võimalusi lahkumise peatamiseks.

Eestis on 675 küla, kus elab kümme või vähem inimest.

Enamik vallavanemaid sööks rõõmust püksid ära, et saavutada 130-protsendine elanike arvu kasv nagu Kiilis.

Kohalikud omavalitsused võtsid mullu 67 miljonit eurot laenu ja tagastasid 75 miljonit. Laenudeta ei tuleks nad välja, sest rohkem kui iga viienda omavalitsuse tulud on väiksemad kui kulud.

Loo juurde kuulub kaart, mis näitab interneti andmesidekiirust Eesti maapiirkondades 2012. aasta juunis.

"Nüüd viskan ajakirjanike kallal hurjutajatele ninanipsu. Kirjutan Kohtla-Järvest /…/ ikkagi positiivse loo. /…/ Tunnen sisimas kurbust: püüdsin, mis püüdsin, aga positiivset lugu ei saanud, sest positiivsust lihtsalt polnud."

Lugu Kullamaa vallast – vallast, mis on üks viimasel kümnendil enim rahvast kaotanud vald Eestis.

Tänavu 800. sünnipäeva tähistava Kareda kaotus on selle sajandiga kolmandik elanikest, mis on Eesti valdadest suurim. Kui Liivimaa Henrik aastal 1212 esimese Järva külana Kareda kirja pani, oli see suur, uhke ja rahvarohke.

Iga aasta tõmmatakse kui suure luuaga – säuh, viissada järvalast jälle läinud.

Kui 1995. aastal õppis Eesti gümnaasiumi lõpuklassides 9891 noort, siis 2011. aastal vaid 8324. On selge, et lõpetajate hulk üha väheneb.

Statistikaülevaates on toodud puhkajate arv maakonniti ja turismitalude hinnad mõnedes maakondades.

Kui varem räägiti Tallinnas „mägedest” ja Tartus Annelinnast kui magalatest, siis viimastel aastatel on selle rolli saanud suuremate tõmbekeskuste – Tallinna, Tartu ja Pärnu – ümbrusse jäävad külad. Artikli juures on graafik, kus toodud elanikeregistri järgi kasvavad Eesti vallad.

Maakonnad on kümne aastaga kaotanud olulise osa elanikest. Professor Ene-Margit Tiit rõhutab, et just elamistingimuste loomine ja säilitamine maal on see, mille abil saaks riik rahvaarvu kahanemist vältida.

Artiklis on toodud vee- ja kanalisatsioonihinnad Tallinnas ja lähivaldades.

Ülevaates on toodud kohamaksumus Eesti hoolekandeasutustes.

Avaldatud andmed elanike arvu muutuse kohta maakondades.

Rahvaloenduse esialgsed andmed näitavad, et Eesti elanike arv on võrreldes 2010. aastaga vähenenud enam kui 75 000 inimese võrra. Rahvast on kaotanud kõik maakonnad peale Harju- ja Tartumaa, suurim on kadu aga Järvamaal – enam kui viiendik. Samal ajal elab üha rohkem eestlasi välismaal. Noori elab Eestimaal üha vähem ning riigi tuge vajavate eakamate inimeste osakaal kasvab.

Ettevõtted on püsti hädas töötajate leidmisega. Mõni maksab lausa kinni töölkäimise kulu või osa korteriüürist. (Maakonniti avaldatud andmed registreeritud töötute arvu ja registreeritud töötuse kohta.)

Avaldatud kaart Eesti vesikondade ja alamvesikondade piiridega.

Suur-Tallinn ja rahvuspark Eesti, see ongi Eesti tulevik. Tallinn ja Tartu on ainsad kohad, kus iive positiivne ning mis tõmbavad inimesi. Mitmed väikelinnad ja paljud vallad aga jäävad paarikümne aastaga inimestest üldse tühjaks.

Maapiirkondade tühjenemine ja naiste kalduvus minna ning mitte enam naasta on kaks tendentsi, mis värskele statistikale tuginedes muret tekitavad ning ilmselt on need kaks omavahel seotud.

Siseränne ehk elukohavahetus Eesti piires kasvas mullu kolm protsenti aasta varasemaga võrreldes. 2011. aastal vahetas üle maakonna või linna piiri liikudes Eestis elukohta 38 544 inimest. Enim kaotasid rände tõttu elanikke Tartu ja Pärnu linn, positiivse rändesaldo saavutasid Tallinn ja Jõgeva.

Suurem osa hambaarste on kogunenud kolme meepüti juurde – Tallinnasse, Tartusee ja Pärnusse. Maakad vaadaku ise, kuidas hakkama saavad, või tulgu oma hädaga linna.

Ida-Virumaal sünnib pea iga kolmas laps keisrilõikega, Hiiumaal on see see suhtarv 11 protsenti. Artikli juures on tabel keisrilõikega sünnituste osatähtsusest haiglate lõikes.

Samal ajal kui hulgimüügifirmad rebivad õiguse eest avada linna magusates kaubanduskeskustes apteek, jooksevad maavallad rohupoodidest tühjaks.

Elanike arv on viimastel aastatel enamikus omavalitsustes märkimisväärselt vähenenud, kuid on üks erandlik piirkond – Tallinn ja tema ümbrus. Seal rahvastik suureneb. Tallinn oma lähiümbrusega imeb Eesti tühjemaks, sest rahvas koguneb sinna, kus on raha, ning raha koguneb ka sinna, kus on raha. (Artiklis avaldatud andmed põhiomatulude tasandamise kohta maakonniti 2011. aastal.)

Rahvas hakkab end ise ravima: hädalistest üha kaugemale kolivad perearstid on viinud olukorra selleni, et rahvas käib tervise üle kurtmas üha harvem ja püüab ise enda ravimisega hakkama saada. Eestis on juba 25 perearstita omavalitsust. Kui nii jätkub, näeb tulevik välja selline: valla perearst võtab vastu mõnes suuremas linnas, rahvas sõidab maalt kohale.

Võttes aluseks riigi poolt kohalikele omavalitsustele ülekantud tulumaksu, on rikkaima ja vaeseima kohaliku omavalituse maksutulu vahe enam kui 12 000 kordne. 50 kohalikku omavalitsust kogus esimeses kvartalis tulumaksu alla 100 000 euro.

Postimees lasi poolteise nädala vältel Eestimaa elanikel saata oma jaanuarikuu soojaarved, et näha, kui erinevad need on. Saadetud arvetest nähtub, et vahed on enam kui kolmekordsed ning sagedasti ei ole suuremad soojaarved mitte suuremates linnades.

Lugu annab lühiülevaate maakondadest tavapärasest veidi erineva nurga alt.

Piirkonniti on toodud andmed maksimaalsete ja minimaalsete temperatuuride kohta.

Tööealistest elanikest on püsivalt töövõimetud pea kümnendik.

Statistika põhjal joonistuvad Viljandimaal selgelt välja need linnad ja vallad, kus teistega võrreldes juhtub ühte masti õnnetusi silmatorkavalt rohkem.

Tervise Arengu Instituudi koostatud ülevaatest Eesti maakondade terviseolukorra kohta selgub, et kõige vähem regulaarseid alkoholitarvitajaid elab Ida-Virumaal, kõige rohkem aga Valgamaal.

Tervise Arengu Instituudi koostatud ülevaated Eesti maakondade elanike tervisest ja heaolust toovad välja suure ebavõrdsuse.

Ülevaade rahvaarvu muutusest linnades ja valdades.

2008. aastast saadik on oma staatusest loobunud enam kui 660 abipolitseinikku, kes varem soovisid vabatahtlikult ja vabast ajast turvalisuse eest seista.

Artiklile on lisatud tabel abipolitseinike arvu kohta maakonniti aastal 2011.

Eesti on rahvastikuteadlase väitel üks väheseid riike maailmas, kus rahvaarv väheneb. Mullu jäime surmade ja rände tõttu miinusesse koguni 4400 inimesega. Kui koostada Eesti sündide edetabel, kus üheskoos pered ja vallad, edestaksid rõngulased Kerli Rohtla ja Kaido Sirk oma kolmikutega tervet Aegviidu valda.

Artiklile on lisatud andmed sündide arvu kohta maakonniti aastatel 2010 ja 2011 ning arvamusliidrite arvamused, mida teha, et meid rohkem sünniks.

Üks esimesi nn puhtaid gümnaasiume Tartu Hugo Treffneri gümnaasium troonib kindlalt edetabelis, mis näitab, kui palju gümnaasiumilõpetajatest pääseb edasi õppima ülikooli.

Napilt positiivse iibega aasta 2010 jääb vist erandlikuks. Hõisked positiivsest pöördest sündimuses, mida eelkõige seostati vanemahüvitisega, osutus siiski enneaegseks. Võrreldes kahe eelneva aastaga jäi Eestis mullu sündimata enam kui tuhat last. Artiklile on lisatud sündide arv, surmade arv ja loomulik iive maakonniti aastal 2011.

Kui peame rahvaarvu vähenemist probleemiks ja tahame seda lahendada, peame ennekõike hoolitsema, et inimestel oleks tööd.

Haridusminister Jaak Aaviksoo on välja hõiganud, et väljaspool suuremaid linnu asuvates gümnaasiumites võiks tulevikus õppida 252 õpilast. Maal nii suuri koole polegi. Artiklile on lisatud kaart Eesti gümnaasiumitega ja õpilaste arvuga neis.

Kuigi euro kasutuselevõtu tõttu oodati helgema aja saabumist, takistavad Euroopa ebakindel majandusolukord ning tohutu ülepakkumine korterite hinna tõusu. Artiklis on toodud korteritehingute arv ja ruutmeetri keskmine hind Eesti maakonnakeskustes ja suuremates linnades.

Kõik algab sellest, et maal ei ole konkurentsivõimelisi töökohti ja see toob kaasa kõik muud probleemid.

Eestis tuleks algatada toetusprogramm, mis aitaks inimestel hääbuvatest piirkondadest elujõulisematesse keskustesse ümber asuda. Maalt äratulek toimub niikuinii, miks ei võiks see siis olla pisaraid vältiv ning teadlikult ja ratsionaalselt suunatud.

Jõukamad inimesed on koondunud Tallinna lähiümbrusse. Artiklis on toodud tabel andmetega, mitu eurot tulumaksu laekus 2011. aastal iga linna või valla elaniku kohta.

Kuigi mullu räägiti, et kõige raskem aeg on majanduses vähemalt ajutiselt seljataga, müüsid kohtutäiturid võlgade katteks sundmüügi korras rohkem kinnisvara kui varasematel kriisiaastatel. Artikkel esitab andmed Eesti suuremates linnades aastatel 2007–2011 tehtud sundmüükide kohta.

Kuiv statistika ütleb, et reformitud kutseharidussüsteemi 50 koolis õpib 27 000 õpilast ja reformimata 220 gümnaasiumis 25 000 õpilast. Veel kümme aastat tagasi töötas Eestis 80 kutsekooli, aga gümnaasiumite arv on püsinud muutumatuna 1970. aastast alates, kui õitsval järjel ühismajandid igas suuremas maakohas endale keskkooli lõid. Teemale on pühendatud ka sama päeva Postimehe juhtkiri.

Viljandi maakonna elanike arvu vähenemine jätkub varasemast suurema hooga.