E-väljaande „Piirkondlik portree Eestist” eesmärk on anda statistiliste võtmenäitajate alusel ülevaade Eesti piirkondadest, võrrelda piirkondade arengut omavahel ja Eesti arengut teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Lisaks andmetabelitele kasutame selleks jooniseid ja kaarte. Piirkondi kirjeldades ei piirdu me ainult statistilise materjaliga, vaid kasutame ka tekste ja pilte, mille lisamisel teeme koostööd maavalitsuste, linnavalitsuste ja vallavalitsustega. Kus koostööni pole veel jõutud, seal pildid ja tekst puuduvad.Meie eesmärk on lisada uued andmed kohe e-väljaandesse. Sellise rütmi saavutamine võtab siiski aega. Esialgu on kavas teha andmetesse muudatusi kaks korda aastas ja uuendada pildimaterjali vastavalt vajadusele kord aastas.
Mis on piirkond?
Piirkonnana käsitleme osa mingist kindlast tervikterritooriumist. Käesoleva väljaande kontekstis on tervikterritooriumiks Eesti. Ühes osas, kus võrdleme Eestit teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, on ka Eesti vaadeldav piirkonnana ja tervik on sel juhul Euroopa Liit.
Eestit võib piirkondadeks jagada mitmel moel. Üks võimalus on Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses kehtestatud Eesti territooriumi haldusjaotus. See seadus jagab Eesti haldusüksusteks ja asustusüksusteks. Haldusüksused on maakonnad, linnad ja vallad. Asustusüksused on asulad ja asumid. Vallad jagunevad asulateks, milleks võivad olla külad, alevikud, alevid või vallasisesed linnad. Linnad võivad jaguneda asumiteks, aga praegu pole üheski linnas juriidiliselt kehtivaid asumeid.
Eestit saab jagada piirkondadeks ka muude, näiteks looduslike või ajaloolis-kultuuriliste tunnuste alusel. Piirkondadena võib käsitleda Vooremaad, Kõrvemaad ja Haanjat, aga ka Setomaad, Mulgimaad, Virumaad ja Sakalamaad. Võimalusi on palju.
Väljaande kontseptsioon ei määra, millisteks piirkondadeks Eestit jagada. Soovime portreteerida Eesti eri piirkondi. Reaalne elu ja võimalused teevad soovidesse oma korrektiivid, nii alustame piirkondade portreteerimist maakondadest, linnadest ja valdadest. Loodame, et hiljem lisanduvad ka teiste piirkondade portreed.
Mis on statistika?
Mõistega „statistika“ on kokku puutunud enamik inimesi. Samas öelda, mis on statistika, valmistab väga paljudele selgelt raskusi. See on ka mõistetav, sest statistikal puudub lühike ja kergesti meeldejääv definitsioon. Eri allikad annavad mõistele „statistika” mitmesuguseid seletusi. Erinevused tulenevad sellest, et statistika mõiste hõlmab mitu tähendust. Statistika tähendab nii andmeid kui ka meetodit nende nn statistiliste andmete töötlemiseks. Statistikaorganisatsioon tegeleb aga statistiliste andmete kogumisega. Eesti olulisim statistikaorganisatsioon on riikliku statistika peamine tootja — Statistikaamet. Statistika kui andmetöötlemise meetod põhineb eelkõige matemaatilisel statistikal ja tõenäosusteoorial. Oluline on tähele panna, et statistika ütleb, kas miski on suurem või väiksem, kas midagi on rohkem või vähem, aga mitte, kas see on parem või halvem, ilusam või inetum. (Välja arvatud juhul, kui parema, ilusama vms mõõdikud on kokku lepitud väljaspool statistikat.) Statistika abil saab maailma seletada, aga need seletused ei ole enam statistika.
Statistikaamet, 2010
ISSN-L 1736-8685
ISSN 1736-8685
Väljaande andmete kasutamisel või
tsiteerimisel palume viidata allikale
