ABJA VALD

2006. aastal avati Abja-Paluojal Mulgi mehe puuskulptuur. Sellesarnaste skulptuuridega tähistatakse põliseid Mulgi alasid, näiteks on neid püstitatud ka Helmesse ja Paistu. Foto: Peeter Rahnel

Abja-Paluoja postimaja üllatab turiste soliidse väljanägemisega. Tõepoolest, 1929. aastal valminud hoone ehitatigi algselt panga tarvis. Viimati renoveeriti seda 2000. aastal. Foto: Peeter Rahnel

Ehkki Abjat mainiti esimest korda juba 1504. aastal, kujunes mulkide pealinn alles 1895. aastal Mõisaküla-Viljandi raudteele ehitatud raudteejaama ümber. 1993. aastal saavutatud iseseisva linna staatust sai Abja-Paluoja siiski nautida vaid 1998. aastani, mil linn liideti Abja vallaga. Foto: Peeter Rahnel

1926. aastal Abja ning Mõisaküla vahelisel raudteelõigul valminud Laatre jaamahoone on hea näide Eesti väikeraudteede arhitektuurist. Jaam lõpetas töö 1973. aastal, mil suleti kitsarööpmeline raudtee. Foto: Mihkel Servinski

Ka Eesti Vabariigi presidendi Toomas-Hendrik Ilvese kodutalu Ärma asub Abja vallas Veskimäe külas. Foto: Mihkel Servinski

Abja vald asub Viljandi maakonna lõunaosas ja omab pikka ühispiiri Läti Vabariigiga. Naabriteks on veel Halliste vald, Karksi vald ja Mõisaküla linn Viljandi maakonnast ning Saarde vald Pärnu maakonnast. Valda läbib Pärnu–Kilingi-Nõmme–Valga maantee. Valla keskuseks on vallasisene linn Abja-Paluoja. Abja-Paluoja alevik nimetati linnaks 1993. aastal ja see muutus vallasiseseks linnaks 1998. aastal, kui Abja-Paluoja linna ja Abja valla liitumisel tekkis tänane Abja vald. Valla keskuses elab ligemale pool valla elanikest. Abja vald on Mulgimaa osa ja Abja-Paluojat on nimetatud Mulgimaa pealinnaks.

Abja valla keskuse kaugus maakonnakeskus Viljandist on ligikaudu 35 km ja Tallinnast 186 km.

Abja vald on rahvaarvult maakonna seitsmes ja pindalalt viies omavalitsusüksus.

Abja vallas on võimalik saada haridust Abja Gümnaasiumis, kus on piirivalve suunitlusega eriklass.

Abja vallas tegeldakse piimakarjakasvatusega (OÜ Abja Farmid), tekstiilitööstusega (AS Toom Tekstiil Abja osakond), metsandusega (AS Roger Puit), jaekaubandusega (Abja Tarbijate Ühistu).

Valla keskuses võib nautida väikelinna miljööd, kus on mitmeid huvitavaid ehitusi nagu näiteks postkontorihoone ja kultuurimaja.

Abja valla kultuurimälestistest on olulisemad Abja mõisakompleks, Laatre raudteejaama hoone, kivikalmed Abjaku ja Põlde külas, Abja-Paluoja kalmistu, Penuja kalmistu, ohvrikivi Atika külas, ohvrijalakas Räägu külas ning Jaan Jungi mälestuskivi Penuja tee ääres.

Abja valla looduslikest objektidest on huvipakkuvamad mitmed paljandid. Atika külas asub Lopa paljand — kõige pikem koobastik Eestis. Paljandile nime andnud Lopa talu on tuntud August Kitzbergi „Kauka jumala“ tegevuspaigana. Sarja külas asub Hendrikhansu põrgu — kõige laiem paljand Eestis. Tuntud on ka Penuja põrguorg koos liivapaljandiga.

Abja vallas asub Eesti Vabariigi president Toomas-Hendrik Ilvese kodutalu.

Uuendatud: 29. oktoober 2012