HARJU MAAKOND

Lohusalu poolsaar on varem olnud saar, selle astangulised nõlvad tähistavad kunagisi rannamoodustisi. Saare taha kuhjas meri liiva ja nii ühines saar liivakaela kaudu järk-järgult maaga. Lohusalu küla ja sadam asuvad poolsaare tuulealusel idaküljel. Lohusalu poolsaare lääneküljel, kust algab ka Kloogarannani kulgev liivarand, on endise Laulasmaa mõisa asemele tekkinud suvilapiirkond. Foto: Priit Estna

ASi Tallinna Sadam Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro-tüüpi laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Foto: AS Tallinna Sadam

BLRT Grupp on oma arengus olnud edukas eelkõige tänu pikkadele traditsioonidele ja paindlikule tootmise juhtimisele. Kunagisest laevaremonditehasest on 1990. aastate jooksul välja kasvanud kaasaegse struktuuri ja mitme tegevusalaga kontsern. Tallinna Laevatehase ajalugu ulatub 1912.aastasse. Foto: Maido Jussi

Padise on Lääne-Harjumaa tähtsamaid asustuskeskusi, kuhu on koondunud mitmeid ajaloo- ja arhitektuurimälestisi: linnamägi, tsistertslaste kloostri varemed, osaliselt renoveeritud mõisaansambel. Nelinurkse põhiplaaniga kloostrikompleksi kuulusid kabel, kirik, väravatorn, mitmed teised kaitsetornid ja arvukad munkade eluks vajalikud ruumid. Pärast 1766. a põlengut on Padise klooster varemetes. Foto: Priit Estna

Pakri poolsaar tipneb Pakri neemega, mille pankrannikul asub 1889. a rajatud 54 meetri kõrgune tuletorn. Pakri neemel asub kogu Eesti põhjaranniku ainus kaldalõik, mida meri jätkuvalt murrutab. Kalda varisemise tõttu on praegune tuletorn ehitatud merest veidi kaugemale.  Foto: Priit Estna

Paldiski Põhjasadam on kiiresti arenev erasadam, mis käitleb sõidukeid, konteinereid, üld- ja puistekaupu ning suuremõõtmelisi projektkaupu. Paldiski laht on aasta läbi navigeeritav ja looduslikult praktiliselt jäävaba, sadama akvatoorium on hästi kaitstud tuule ja lainetuse eest. Rogerwieki lahte (praegust Paldiski lahte) kasutasid Eesti ja Rootsi rannarahvad sadamana juba muinasajal. Foto: Maido Jussi

Suurepärane vaade kaunile Paunküla veehoidlale avaneb Ardust. Veehoidlat hakati rajama 1959. aastal Pirita jõe paisutamise teel Paunküla oosistiku Teedelahkme vallseljaku juurde. Tema alla jäid kolm pisikest järve – Tudre ning Suur ja Väike Seapilli. Veehoidlasse on kujunenud üle kümne saarekese, mis kannavad huvitavaid nimesid, nagu Mesipuu, Tata-Aasu, Mustakannu, Seapilli ja Kellakoti saar ning Püksireie saared. Foto: Priit Estna

Lai tänav on Tallinna vanalinna kohta tavatult avar tänav, mis tekkis keskajal Toompea ja Oleviste kiriku vahelise ühendusteena. Ajalooliselt on Lai tänav olnud seotud teatriga. Praeguse Nukuteatri kohal asunud kinnistul tegutses aastatel 1809–1902 Eesti esimene kutseline teater ehk Tallinna Saksa Linnateater. Praegu asub Laial tänaval ka Linnateater. Foto: Tiina Beldsinsky

Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Selle eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Siin on peaaegu terviklikult olemas 11.–15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Foto: Tiina Beldsinsky

Jägala juga oma 8,1 meetriga on looduslikest jugadest Eesti võimsaim. Vesi on joalt kukkudes uuristanud paekihtide all lasuvaid pehmeid liivakivikihte, mistõttu joaastang on etteulatuv. Juga taganeb astangu varisemise tõttu keskmise kiirusega 2–3 cm aastas. Joa taganemisteest annab tunnistust mitmesaja meetri pikkune kanjonilaadne org, mille põhjas jätkuvad veel mõnda aega kärestikud. Jõel töötas juba 1241. aastal veski, mis on Eesti ala vanim teadaolev vesiveski. Foto: Priit Estna

Päris Tallinna külje all asub Viru raba, millest viib üle ka matkarada. Vaatamata suhtelisele väiksusele on Viru rabas palju laukaid. Foto: Priit Estna

Harju maakond asub Põhja-Eestis. Harju maakond piirneb edelas Lääne maakonnaga, lõunas Rapla maakonnaga, kagus Järva maakonnaga ja idas Lääne-Viru maakonnaga. Põhjas piirneb maakond Soome lahega. Harjumaa koosseisu kuulub palju saari, suurimad neist on Naissaar ja Pakri saared.

Harju maakonna administratiivne keskus on Eesti pealinn Tallinn. Harju maakonnas on 6 omavalitsuslikku linna, 1 vallasisene linn, 2 alevit, 31 alevikku ja 395 küla. Tallinna kaugus teistest suurematest linnadest: Jõhvist 165 km, Tartust 186, Pärnust 128 km ja Kuressaarest 218 km. Tallinna kaugus Soome pealinnast Helsingist on 82 km. Eesti suurim sadam ja lennujaam asuvad Tallinnas. Rongiliiklus maakonnas on korraldatud elektrirongidega. Diiselrongidega saab Tallinnast sõita suurematest linnadest Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Narva.

Harju maakond on rahvaarvult Eesti suurim ja pindalalt teine maakond. 60% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased ja 32% venelased.

Suurim osatähtsus Harju maakonna ettevõtluses on kinnisvaral. Järgnevad hulgi- ja jaekaubandus, ehitus, veondus, laondus, side ning töötlev tööstus. Tuntumad firmad on AS Tallinna Sadam, Tallink Grupp AS, AS Tallinna Lennujaam, BLRT Grupp AS, AS Kalev, AS Liviko, Norma AS, Saku Õlletehase AS, AS Harju Elekter, AS Glamox HE, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS (Kehra paberivabrik) ning Mistra-Autex AS (Raasikul). Tallinnas asuvad kõigi Eestis tegutsevate suuremate pankade kontorid. Harju maakonnas tegutsevad mitmed teadus- ja tööstuspargid. Tuntuim neist on AS Tallinna Teaduspark Tehnopol, kus asub üle 150 alustava ja kasvava ettevõtte, samuti Tallinna Tehnikaülikool ja IT Kolledž.

Harjumaa on rikas vaatamisväärsuste ja kultuurimälestiste poolest. Arheo-loogiamälestistest võib esile tuua hilispronksiaegsed kivikirstkalmed Jõelähtmes ja Muuksi linnamäe Kuusalu vallas. Silmapaistvaimad arhitektuurimälestised on 13. sajandist pärinev ja tsistertslastele kuulunud Padise klooster, 16. sajandist pärit vasall-linnus Kiiu pargis ehk nn Munga torn, kirikud ja pühakojad (Jõelähtme, Keila, Harju-Madise, Harju-Risti jne), mõisaarhitektuuri pärlid Vihterpalus, Sauel, Sakus ja Kolgal ning Vasalemma dolomiidist ehitatud Laitse ja Vasalemma lossid. Erilist esiletõstmist väärib UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Tallinna vanalinn, üks Euroopa paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegseid linnu.

Ka loodus on Harjumaal mitmekülgne ja ilus: siin asuvad Nelijärve järvestik, Harjumaale jääv osa Lahemaa Rahvuspargist (Viinistu kaluriküla, Turbuneeme, Purekari rändrahn, Jaani-Tooma suurkivi, Maja kivi jne), Jägala juga, Keila-Joa juga ja Treppoja joastik, Pakri, Naissaare ja Kõrvemaa maastikukaitsealad, Tuhala maastikukaitseala (karstiala) ja nõiakaev ning Türisalu ja Pakri pangad. Loodusesõbra lemmikuteks on Harjumaa saared: Naissaar, Prangli saar, Suur- ja Väike-Pakri ning Kolga lahe maastikualale jäävad väikesaared.

Harjumaa Muuseum asub Keila linna jõepargis ja tegutseb 19. sajandi algusest pärinevas Keila mõisas. Peale maakonna muuseumi on Harjumaal hulgaliselt riigi-, munitsipaal- ja eramuuseume, näiteks Eesti Sõjamuuseum — Kindral Laidoneri Muuseum ja Rannarahva Muuseum Viimsis, Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum Paldiskis, Eesti Vabadusvõitluse Muuseum Lagedil, Rebala muinsuskaitsealakeskus, Rootsi-Kallavere Muuseum, Saku Pruulikoja muuseum, Kolga muuseum, Kurtna Mootorrattamuuseum, Toomani Talumuuseum ja Prangli muuseum. Enam kui 600 aasta vanuses väikeses kalurikülas asuv Viinistu Kunstimuuseum eksponeerib maale ja graafilisi lehti Eesti tuntuimatelt kunstnikelt.

Tuntumad Harjumaa kultuuritegelased on skulptor Amandus Adamson, graafik Olev Soans, heliloojad Veljo Tormis ja Gustav Ernesaks, luuletaja Leelo Tungal ja rahvatantsupedagoog Anna Raudkats.

Uuendatud: 29. oktoober 2012